nõudeid, mistõttu tema süüdimõistmine ja karistamine LS §74-17 järgi on põhjendamatu ja ebaõige. Samuti leiab kaebuse esitaja,
Esmalt märgib kaebuse esitaja, et nimetatud õigusnorm ei näe ette taolist teokirjeldust, mis tooks kaasa vastutuse LS §74-31 alusel. Kaebuse esitaja väidab, et avarii tagajärjel tekkis tal mälukaotus, mis taastus alles mõni tund hiljem ja siis leidis ta end olevat sündmuskohast oluliselt kaugemal. Sündmuskohale naastes oli aga avariiline sõiduks sealt teisaldatud. Kaebuse esitaja möönab, et ei teavitanud liiklusõnnetusest politseid, kuid põhjendab seda ajutise mälukaotusega ning sellega, et kahju kannatanud olid talle teada ning seetõttu ei pidanudki ta täitma teavitamiskohustust. Seega leiab kaebuse esitaja,
nõudeid, mistõttu tema süüdimõistmine ja karistamine LS §74-31 järgi on põhjendamatu ja ebaõige. Samuti leiab kaebuse esitaja, et temale määratud karistused ei ole kooskõlas teo raskusastmega ning kaebuse esitaja käitumise ja varalise seisundiga. Kaebuse esitaja märgib, et teda pole varem väärteokorras karistatud, mistõttu esmakordse rikkumise eest määratud karistus ei ole kooskõlas karistuspraktikaga. Kaebuse esitaja lisab, et ta õpib ega oma alalist sissetulekut, mistõttu tal puudub võimalus taolises suures mahus määratud trahvide tasumiseks. Seega leiab kaebuse esitaja, et talle määratud karistused on ebaõiglased ega teeni karistuse preventiivset eesmärki. Eeltoodud põhjustel palub S.Noormets kaebus rahuldada ja tühistada kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteoasja menetlus VtmS §29 lg.1 alusel. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus ja mõjuv põhjus. Kohtuväline menetleja märgib, et väärteoasja menetlemisel on piisavalt kogutud menetlusalust isikut objektiivselt süüstavaid tõendeid. Kohtuväline menetleja avaldab, et politsei avaldas massiteabevahendites üleskutse teatada politseile liiklusõnnetuse asjaoludest (vastuliikunud sõiduk), kuid vastavat tagasisidet politseile ei laekunud. Seega leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku väited liiklusõnnetuse tekkepõhjuste kohta on ennastõigustavad ja tõendamata. Samuti on kohtuväline menetleja seisukohal, et on tõendatud menetlusaluse isiku poolt liiklusõnnetusest teavitamiskohustuse täitmata jätmine. Kohtuväline menetleja märgib, et teavitamiskohustus tuleneb LE §226 ja §227 koosmõjus sätestatud tingimustest ning eeldab selles regulatsioonis märgitud nõuete täidetust; antud juhul ei olnud täidetud tingimused, mis andnuks menetlusalusele isikule õiguse politseid liiklusõnnetusest mitte teavitada. Seega leiab kohtuväline menetleja, et isiku käitumisele on antud õige juriidiline kvalifikatsioon ja isik on süüdi inkrimineeritavate väärtegude toimepanemises ning isikule karistuse määramisel on arvestatud kõiki vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mistõttu isikule määratud karistus on kooskõlas süüteo ühiskonnaohtlikkuse ja raskusastmega. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. Menetluse käik Kohtuistungil jääb kaebuse esitaja algselt kaebuses toodud taotluse juurde. Ära kuulanud kohtuvälise menetleja seisukohad ning kohtu selgitused inkrimineeritavate süütegudega hõlmatud õigusnormide sisu ja regulatsioonieesmärgi kohta ning -kohtupraktika osas samalaadsetes vaidlustes, ning konsulteerinud enda kaitsjaga, avaldab kaebuse esitaja, et loobub kaebusest täies ulatuses. Kohus selgitab isikule kaebusest loobumise õiguslikke tagajärgi, kuid kaebuse esitaja kinnitab, et jääb taotluse juurde ning palub lõpetada asja menetlus. Kohtu määruse põhjendused Kohus, tutvunud kaebuse esitaja taotlusega ning põhjalikult analüüsinud menetluses kogutud teavet, leiab, et kaebuse esitaja taotlus kuulub rahuldamisele ning asja menetlus tuleb lõpetada. „Väärteomenetluse seadustiku“ (VtMS) (RT 50/02-313) §127 lg.1 kohaselt on kaebuse esitanud isikul õigus kaebusest osaliselt või täielikult loobuda kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni. Kaebuse esitaja on 24.01.2008.a. korraldatud kohtuistungil avaldanud, et soovib loobuda kaebusest ja palub asja menetlus lõpetada. Kohus on kaebuse esitajale selgitanud kaebusest loobumise õiguslikke tagajärgi, kuid kaebuse esitaja on jäänud taotluse juurde, kinnitades oma allkirjaga kohtuistungi protokollis kaebusest loobumist. Kuna asjas ei ole leidnud tuvastamist, et väärteo menetlemisel oleks ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust või oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, millega oleks raskendatud menetlusaluse isiku olukorda, ei esine kaebusest loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid. Seega võtab kohus kaebuse esitaja avalduse kaebusest loobumise kohta vastu. VtMS §127 lg.5 kohaselt, kui kaebusest loobutakse kohtuliku arutamise ajal, lõpetatakse menetlus määrusega. Kuna kaebuse esitaja on esitanud kaebusest loobumise avalduse kohtuliku arutamise ajal, kuulub menetlus antud asjas lõpetamisele. Aare Kaldma kohtunik 25.01.2008.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.