← Eesti

4-08-277\4

4-08-277 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuaril
  2. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-08-277 (2602,07,021867) (kirjalikus menetluses) Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Väärteoasi Anti Ariko kaebus Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 31.12.2007.a. otsuse peale Kaebuse esitaja Anti Ariko, isikukood: 37204182741, elukoht: X. X-X, X, töökoht Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 120 lg. 1 ja § 132 p. 1 Jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 31.12.2007.a. otsusega määratud rahatrahv 7200 (seitse tuhat kakssada) krooni tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arveldusarvele nr. 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
  3. Rahatrahvi tasumata jätmise korral võib trahvi asendada arestiga KarS § 72 alusel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. 1 Asjaolud. Anti Arikot karistati Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 31.12.2007.a. otsusega LS § 7422 lg. 3 alusel rahatrahviga 120 trahviühikut, s.o. 7200 krooni ja LS § 7422 lg. 5 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Anti Ariko 07.12.2007.a. kell 20:15 ajal Laeva vallas Tartu maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
  4. kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel, liikudes Tartu suunas kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 46 km/h võrra. Väärtegu on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja ülekuulamise protokoll, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll). Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 124 p. 2 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg. 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsuse põhjenduste kohaselt olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õiguserikkumisega. Karistuse määramisel on võetud arvesse eelnevalt toimepandud samalaadseid rikkumisi. Menetlusalune isik vastulauset ei esitanud. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Väärteoprotokollis nr AB 963328 on menetlusalune isik andnud järgmised ütlused: tegin möödasõitu ja ei pidurdanud kohe hoogu maha. VTMS § 19 järgi õiguste selgitamist kinnitab menetlusaluse isiku allkiri väärteoprotokolli pöördel. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme protokolli järgi tuvastati kiirusmõõteseadmega JLS 44 Stalker II MDR AS004112 07.12.2007.a. kell 20:15 Anti Ariko juhitud auto sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 46 km/h. Seadme lugem on 145 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 9 km/h. Seade on testitud 07.12.2007.a. kell 16.30 ja on töökorras. Protokollis menetlusalune isik väidab, et kiiruse fikseerimine on arusaadav. Tunnistaja Urmas Lepisti 07.12.2007.a ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt 07.12.2007.a kell 20:15 teenistuses olles koos juhtivkonstaabli Ove Saarega Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa teel
  5. kilomeetril teostas liiklusjärelevalvet, mõõtis ta üksiku vastutuleva sõiduki liikumiskiiruseks 145 km/h. Mõõtmine toimus seadmega JLS 44 Stalker II MDR AS
  6. Politseisõiduki kiirus oli mõõtmise hetkel 88 km/h. Sellise kiiruse puhul on laiendmääramatus +/- 9 km/h. Tunnistaja nägi auto numbrit ja nad järgnesid autole. Viie kilomeetri pärast kiirust ületanud auto peatati. Peatatud sõidukiks oli Chrysler 300c, registreerimismärgiga XXX XXX, juht Anti Ariko, isikukood:
  7. Iaik tuvastati EV juhilubade alusel. Juhile selgitati, kuidas tema juhitud sõiduki kiirust mõõdeti. Juht seletas, et tegi möödasõitu ja seejärel ei võtnud kiirust maha. Antud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Korrakaitseosakonna andmetel on 21.01.2008.a. seisuga Anti Ariko suhtes ajavahemikus 15.08.2002.a. kuni 21.01.2008.a. alustatud 8 väärteomenetlust. Toimepandud väärtegude eest on teda karistatud 6-l korral. Ühel korral on menetlus lõpetatud otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg. 1 p. 1 alusel. Kõigil kordadel on väärteomenetluse alustamise põhjuseks olnud Liikluseeskirjade rikkumine. Neljal korral on olnud kiiruse ületamine enam kui 20 km/h võrra, nende hulgas vaidlustatud otsusega tuvastatud rikkumine. Kiiruse ületamised on esimene ja viimased väärteod. 21.11.2005.a. on rahatrahv määratud LS § 7419 lg. 1 alusel mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kõik kuus jõustunud karistust - rahatrahvid - on tasutud täies ulatuses. Rahatrahvide 2 tasumisest järgmise rikkumiseni on vähem kui üks aasta. Ühel korral, 07.08.2006.a. on kiiruse ületamise eest LS § 7422 lg. 4 alusel määratud lisakaristus, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 10.01.2008.a. esitas Anti Ariko Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus vähendada põhikaristust ja mitte kohaldada lisakaristust. Kaebuse esitaja, lähtudes kohtuvälise menetleja otsuses esitatud põhjendustest, küsib kohtult miks tema peab vastutama nende inimeste eest, kes istuvad autorooli alkoholijoobes, kes väsinuna, kes ei oma piisavalt sõidukogemust ja kellele on lihtsalt antud juhiload. Kas tema on sooritanud mõne avarii või põhjustanud mõne inimese surma? Kaebuse esitaja väidab, et just tema on igal aastal ära hoidnud kümneid avariisid. Inimesed teedel liigeldes ei ole piisavalt tähelepanelikud kaasliiklejate suhtes. Kaebuse esitaja on olnud liikluses väga tähelepanelik, aimanud ette kaasliiklejate ohtlikud manöövrid ja seoses sellega ära hoidnud avariid. Kohtuväline menetleja on põhjendamatult viidanud kaebuse esitaja varasematele karistustele. Kaebuse esitaja väitel ei ole tal ühtegi kehtivat karistust. Ka toob kaebuse esitaja näite sellest, et poliitik sai korrakaitsekomisjoni liikmeks vaatamata varasematele korduvatele kriminaal- ja väärteokaristustele. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Politseiprefektuur esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja ei nõustu kergema karistuse kohaldamisega. Sõidukiiruse ületamise näol on tegemist ühe raskema liiklusalase väärateoga, millega on pandud ohtu nii juhi enda kui ka teiste liiklejate elu ning tervis, ning on üks peamine põhjus, miks toimuvad liiklusõnnetused. Väga lühinägelik on kaebuse esitaja väide sellest, et tema pole ühtegi õnnetust põhjustanud. Kindlasti mõtlesid ka need juhid, kes ennast või teisi vigaseks või surnuks sõitsid, et temaga midagi ei juhtu, juhtub ainult teistega. Tegelikkuses jõuab 145 km/h tunnikiirusega sõiduk läbida lühema ajaga tunduvalt suurema vahemaa kui lubatud sõidukiirusega sõitev sõiduk. Lisaks teistele liiklejatele kujutavad sõidukijuhtidele ohtu ka üle tee jooksvad loomad. Sõites 90 km/h asemel kiirusega 145 km/h pikeneb sõiduki pidurdusteekond vähemalt 2 korda. Antud juhul tuleb arvestada veel talviseid teeolusid. Kiirust ületava juhi ohu märkamisest ja pidurdamisest kuni auto peatumiseni toimub protsess füüsikareeglite järgi sõltumatult juhi tahtmisest ja arvamusest. Selline kiiruse ületamine ei saa olla juhi jaoks märkamatu. Seega menetlusalune isik pani teo toime teadlikult ning see asjaolu näitab juhi hooletut ja ülimalt hoolimatut suhtumist nii kehtivatesse seadustesse kui ka teistesse liiklejatesse. Seadusandja, võttes arvesse teo ohtlikkust, on kehtestanud antud rikkumiste eest sanktsioonina rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o. kuni 12 000 krooni või arest kuni 30 päeva. Lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ühest kuust kuni kuue kuuni. Karistuse määramisel on arvestatud rikkumise tahtlust ja ohtlikkust. Kõiki asjaolusid arvestades on kohtuväline menetleja seisukohal, et kergemat sanktsiooni ei ole võimalik ega otstarbekas kohaldada. Rasked liikluseeskirja rikkumised jätkuvad vaatamata Anti Ariko varasematele karistustele nii rahatrahvi kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Karistus peab mõjutama Anti Ariko tahet ja mõtlemist edaspidi mitte toime panna liikluseeskirja rikkumisi. LS §
  8. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine

(3)Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. 3
(5)Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Karistusregistri seadus (KarRS) § 25. Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtajad
(1)Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, 1) väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. kui: KarRS § 26. Karistusandmete kustutamise tähtaja kulgemine
(1)Karistusregistrisse kantud isiku 1) põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest; karistusandmete kustutamise tähtaeg algab:
(5)Kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Kohtu järeldused. Kohus lahendab Anti Ariko kaebuse kohtuvälise menetleja 31.12.2007.a. otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg. 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Kohus kaaludes karistuse määramise aluseid, leiab, et karistamise aluseks olev süü on tõendatud. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et tõendatud on Anti Ariko poolt kiiruse ületamine enam kui 40 km/h võrra väärteootsuses märgitud ajal, kohas ja ulatuses. Kaebuse esitaja ei eita tema poolt liikluskiiruse ületamist. Ta räägib oma senistest kogemustest, mis on ära hoidnud liiklusõnnetusi. Menetlusaluse isiku poolt liikluskiiruse ületamise omaksvõtt on tõendatud kohtuvälise menetleja kogutud ja eelpool kirjeldatud dokumentaalse tõendiga ja tunnistaja ütlustega. Anti Ariko liikumiskiiruse ületamine on mõõdetud testitud ja töökorras kiirusmõõteseadmega. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumist tõendite kogumisel. Kohtul ei ole põhjust kahelda menetlusaluse isiku ütlustes selle kohta, et möödasõidu järel ei võtnud ta kiirust maha. Kohus ei tuvastanud Anti Ariko süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Mitte millestki ei ole alust järeldada kiiruse mõõtmisele eelnenud liiklussituatsioonis hädaseisundit. Kiiruse ületamine toimus tavaliikluses lubatud sõidukiirusega sõitvatest sõidukitest möödasõidu manöövri tegemise järel. Anti Ariko rikkus LE § 124 p. 2 nõudeid sellega, et sõitis asulavälisel teel lubatust suurema kiirusega. Kuna ta ületas kiirust enam kui 40 km/h võrra, kaasneb vastutus LS § 7422 lg. 3 järgi. Anti Ariko väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus. Kohtuväline menetleja on süüdlast karistanud põhikaristusega LS § 7422 lg. 3 järgi üle keskmise määra. Lisakaristus on LS § 7422 lg. 5 järgi määratud keskmises määras. KarS § 56 kohaselt on karistuse määramisel eesmärgiks mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud Anti Arikol karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik ei ole mingil määral avaldanud kahetsust teo üle. Kaebuses ei ole ta teo asjaolude suhtes kahetsust väljendanud. Kaebuses nimetatud asjaolud on ennastõigustavad. Seetõttu ei tuvastanud ka 4 kohus KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid, mis on arvestatavad karistuse mõistmisel. Kohus leiab, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud KarS § 56 sätestatud karistamise alustega. Anti Arikole määratud põhikaristuse ulatus ja lisakaristuse määramine on olnud põhjendatud. Seetõttu ei ole põhikaristuse vähendamiseks ja lisakaristuse tühistamiseks alust. Anti Ariko on varem karistatud isik. Karistuste õiend ei kinnita kaebuses esitatud väidet, mille kohaselt ei ole kaebuse esitajal ühtegi kehtivat karistust. Anti Arikole määratud karistused, rahatrahvid on kõik täies ulatuses tasutud. Viimase karistuse tasumisest 02.01.2007.a. kuni uue samasuguse raskema rikkumiseni 07.12.2007.a. ei ole möödunud aastat. Lühem kui aastased vaheajad on ka eelmiste trahvide tasumise ja uute väärtegude vahel. Seega KarRS § 26 lg. 5 järgi on karistuste kustumise tähtaeg katkenud ja karistused on kustumata. Anti Ariko on liikluseeskirja rikkumistega seotud väärtegude eest karistatud 6-l korral, kusjuures karistused lubatud kiiruse ületamise eest on määratud korduvalt. Sellest järeldub menetlusaluse isiku liikluseeskirjade rikkumise süstemaatilisus. Anti Ariko on jäänud ükskõikseks oma tegude suhtes ja määratud karistused ei ole teda uutest liikluseeskirjade rikkumistega seotud süütegude toimepanemisest ära hoidnud. Anti Ariko liikluseeskirja rikkumise raskusastet iseloomustab tema karistatus alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest 30.10.2005.a. Asjaolu, et temaga ei ole juhtunud raskeid tagajärgi kaasa toonud liiklusõnnetusi, ei ole sõltunud temast endast, vaid juhuste kokkulangemisest. LS § 7422 lg. 5 järgi lisakaristuse määramine ei ole kohustus, vaid menetleja õigus. Anti Ariko ennastõigustavad seletused ei põhjenda liikluseeskirjade rikkumisi ega mõjuta karistamise aluseid. Lisakaristuse määramisel tuleb arvestada süü ulatust ja karistuse preventiivse eesmärgi saavutamist. Menetlusalune isik on varem toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest on tema suhtes põhjendatult kohaldatud lisakaristust sanktsiooni keskmises määras. Kohtuvälise menetleja otsuses märgitud karistamise põhjendused kannavad üldpreventiivse karistamise iseloomu. Kohtuvälise menetleja kohtule saadetud seisukoht kaebuse suhtes kannab eripreventiivset iseloomu. Kohtuväline menetleja on kaebuse suhtes antud seisukohas väljendanud, et karistuse mõistmisel on lähtutud süüdlase isikust. Karistus on mõistetud seadusandja poolt ettenähtud karistuspiiride keskmise määra läheduses konkreetse isiku, kaebuse esitaja teo asjaolusid arvestades. Varasemate karistuste arvestamine on põhjendatud eelpooltoodud seaduslikul alusel. Kaebuses märgitud võrdlus poliitikuga ei ole karistuse määramise üle otsustamisel asjakohane ainuüksi seetõttu, et teo asjaolud on erinevad. Kaebuse esitaja ei ole taotlenud karistuse ositi tasumist ega põhjendanud trahvi korraga tasumise võimatust. Kohus ei tuvastanud mõjuvaid põhjusi, mille tõttu määrata põhikaristuse, rahatrahvi tasumine ositi KarS § 66 lg. 2 alusel. Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.