← Eesti

4-08-116\4

4-08-116 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuaril 2008.a. . Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-116 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Väärteoasi Gert Sõnajalg kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane otsusele väärteoasjas nr.2373,07,009364 12.12.2007.a. RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1– Jätta kaebus rahuldamata. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane otsus väärteoasjas nr2373,07,009364 12.12.2007.a. jätta muutmata rahatrahvi vähendamise osas. KarS § 66 lg.1 ja lg.3 alusel kuulub rahatrahv 1200.-(üks tuhat kakssada krooni) tasumisele 6(kuue) kuu jooksul ,igas kuus tasuda 200 (kakssada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebus on esitatud Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane otsusele väärteoasjas nr.2373,07,009364 12.12.2007.a. , millega karistati Gert Sõnajalg’a liiklusseaduse § 74-22 lg.2 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku suuruses summas s.o 1200.- krooni . Rikkumine leidis aset
  2. novembril 2007.a. kell 18.24 Tallinnas ,Tuulemurru tn. 10, kus isik juhtis mootorsõidukit liiklusmärgiga „Kiiruse piiranguga ala 30 km/h“ kiirusega, mis ületas liiklusmärgiga alal lubatud sõidukiiruse 25 km/h võrra, sõites kiirusega 58 +- 3 km/h Sellega rikkus Liikluseeskirja § 125 sätteid ja rikkumine on kvalifitseeritud LS § 74-22 lg.2 järgi. Gert Sõnajalg esitas kaebuse Harju Maakohtule ülalmärgitud karistamisotsusele selle muutmise taotlusega . Kaebaja väitel tunnistab ta liikluseeskirja rikkumist , kuid rahatrahvi maksmiseks puudub võimalus, kuna isik on kodune ja tal puudub iseseisev sissetulek. Kohtuväline menetleja -Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna esindaja oma kirjalikus seisu kohas taotleb jätta kaebus rahuldamata , kuid ei vaidle vastu rahatrahvi tasumisele ositi. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et Gert Sõnajalg kaebus kuulub rahuldamisele osas, mis puudutab isikule määratud rahatrahvi tasumist ositi . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuvälise menetleja poolt on karistamisotsuse tegemise aluseks olnud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ütlused sündmuskohal, mille kohaselt isik ei eita kiiruse ületamise fakti, õiend isiku poolt väärtegude toimepanemise kohta. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid isiku poolt väärteo toimepanemise kohta. Õiguserikkumise fakti kohta puudub ka vaidlus. Kohus peab selgitama, kas isikule karistuse kohaldamine oli põhjendatud või mitte. Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74²² lg.2 järgi on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Menetlusaluse isiku poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud, karistus on määratud sellise rikkumise eest ettenähtud sanktsiooni (rahatrahv kuni 50 trahviühikut )keskmisest madalamana . VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.