4-07-6825\1

Väärteoasi nr 4-07-6825 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-6825 (2315,07,010322) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Veronika Nosõreva (ik: 48304040284, elukoht: XXX) Kohtuvälise menetleja esindaja Lidia Räämet RESOLUTSIOON
3. Veronika Nosõreva süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 7 (seitse) päeva.
4. Veronika Nosõrevale määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 ning arest peab olema ära kantud hiljemalt 07.04.
5. Aresti ärakandmise aja algust lugeda alates menetlusaluse isiku poolt aresti kandmisele asumisest. Juhul, kui määratud arest ei ole tähtajaks ära kantud, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele toimetamisest.
6. Veronika Nosõrevalt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 581 (viissada kaheksakümmend üks) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXXXX Hansapangas, viitenumbriga XXXXXX, märkides selgitusena: „Veronika Nosõreva, 4-07-6825, joobe tuvastamise tasu“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.
8. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 15.01.
9. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 24.10.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 944109 selles, et samal päeval kella 17.10 ajal peeti Peterburi mnt
10. kilomeetril kinni ilmsete narkojoobe tunnustega Veronika Nosõreva, kes toimetati AS Kallavere Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 2389 nähtuvalt tuvastati 24.10.2007 kell 17.30 Kallavere Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove amfetamiinist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 24.10.2007 koostatud väärteoprotokollis on menetlusalune isik märkinud, et ta ei ole midagi tarvitanud. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kutse kätte saanud allkirja vastu. Kuivõrd menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole esitanud taotlust väärteoasja kohtuliku arutamise edasilükkamiseks, peab kohus võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid ei ole oma mõju avaldanud. Seetõttu tuleks kohaldada lühemaajalist aresti, mis oleks pikem kui eelmised määratud arestid. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsi tulemustega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et amfetamiini tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega ja lühiajaliste arestidega. Väikeses osas on määratud rahatrahvid tasutud. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda ja määratud ning tasutud trahvid ei ole saavutanud oma eesmärki. Kuivõrd menetlusalust isikut on ka varem lühiajaliste arestidega karistatud, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib ühe väärteoepisoodi eest kohaldada uuesti suhteliselt lühiajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud ja takistaks uute samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik