) § 741 lg 1 järgi. 4-07-4656 08.08.2007.a koostatud üldmenetluse otsusega nr 2670,07,009214 on määratud P.-M. Türnpuu`le eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest kohtuvälise menetleja poolt karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, so 3000 krooni. Kaebuse sisu 29.08.2007.a esitas P.-M. Türnpuu Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega temale määratud rahatrahvi vähendamiseks. Kaebuse esitaja tunnistab end antud väärteo toimepanemises süüdi ning kahetseb juhtunut, kuid peab kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi esmase rikkumise kohta liialt rangeks. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Tomson oma 06.09.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja P.-M. Türnpuu` kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel.
Türnpuu`d karistatud, kuna liiklusjärelevalve käigus on tuvastatud, et isik juhtis mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kes juhib mootorsõidukit omamata vastavat juhtimisõigust on üliohtlik nii endale kui teistele kaasliiklejatele. Eriti ohtlik on asjaolu, et isik on alaealine ja ei oma mingeid teadmisi või oskusi liiklemiseks.
lg 1 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Seega ei ole kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus maksimaalne. Kuna tegemist on alaealisega, siis kohtuväline menetleja arvestas asjaolu, et isik ei oma iseseisvat sissetulekut. See ei tähenda aga seda, et määratud karistus peaks minimaalne olema, kuna tegu on siiski väga ohtliku väärteoga, mille halvemal juhul oleks võinud mõni isik vigastada saada. Lisaks arvestatakse karistuse määramisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud ei ole, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki - saada kergem karistus. Selliste rikkumiste osas nagu mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt on politseil nulltolerants, mistõttu on karistus üks vahend nende õiguserikkumiste toimepanemise vähendamisel. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. 11.10.2007.a Pärnu Maakohtule esitatud teatise kohaselt nõustub menetleja asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse esitaja kaitsja seisukoht 10.09.2007.a kohus määras tulenevalt VTMS § 19 lg 3 alaealisele P.-M. Türnpuu`le õigusabi osutavaks advokaadiks vandeadvokaadi vanemabi Ants Nõmmik`u. Kaebuse esitaja kaitsja oma 04.10.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule teatab, et kõnealuses asjas P.-M. Türnpuu`le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus, so rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses summas 3000 krooni, on ebaproportsionaalselt range kaebaja poolt toimepandud väärtegu ning ka menetlusalust isikut arvestades. Kaitsja ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Nähtuvalt käesolevas väärteoasjas kogutud tõenditest, on menetlusalune isik enda süüd igati tunnistanud, kahetsenud toimepandut ning P.-M. Türnpuu` puhul on tegemist isikuga, kes ei ole mitte kunagi varem ei väärtegusid ega ka mingeid teisi süütegusid toime pannud. Vaidlus puudub ka selles, et P.-M. Türnpuu`l puudub iseseisev sissetulek ning tegemist on noormehega, kes käib korralikult koolis. Eelnevat arvesse võttes palub kaitsja rahuldada esitatud kaebus ning vähendada P.-M. Türnpuu`le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi, mõistes lõplikuks karistuseks
Kohustada P.-M. Türnpuu`d tasuma rahatrahv summas 600 krooni 6 kalendrikuu jooksul võrdsetes osades. Menetluskulu, riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu, jätta riigi kanda. Samuti taotleb kaitsja asja lahendamist kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja 2
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kaebuse esitaja enda poolt antud ütlustega 17.07.2007.a koostatud väärteoprotokollis ning kaebuses esitatuga. Samuti kaebaja oma kaebuses ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid ning nõustub rikkumise kvalifitseerimise osas. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ning on põhjendatud, seega puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang, otsus väärteoasjas on seaduslik ning ei kuulu tühistamisele. Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamist, kuivõrd ei ole eelnevalt väärtegude toimepanemise eest karistatud ning samuti majanduslikel põhjustel. LE § 70 p 1 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi.
lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. P.-M. Türnpuu`d on karistatud käesolevas asjas
lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni, mis on sanktsiooni keskmises määras. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et P.-M. Türnpuu` kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud, so arvestades vastutust kergendava asjaoluna kaebaja poolt väljendatud kahetsust toimepandud väärteo suhtes ning asjaolu, et kaebaja ei oma väärtegude toimepanemise eest eelnevaid karistusi. Samuti, arvestades kaebaja majanduslikku olukorda, so kaebuse esitaja puhul on tegemist alaealise õppiva isikuga, kes ei oma iseseisvat sissetulekut, asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt P.-M. Türnpuu`le määratud karistust on võimalik vähendada 15 trahviühikuni, so 900 kroonini. Kohus, arvestades Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1, leiab, et antud suuruses karistus on piisav esmase õiguserikkumise toimepanemise eest ning mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi ajatamist, kuivõrd kaebuse esitajal puuduvad rahalised vahendid temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi tasumiseks ühekordse maksena. Vastavalt KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Arvestades kaebaja majanduslikku olukorda leiab kohus, et P.-M. Türnpuu`le tuleb võimaldada karistuseks määratud rahatrahvi tasumist ositi 3 kalendrikuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Vello Lahtvee Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.