4-07-3777 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2007.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-07-3777 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi Lem

) ei näe samuti ette raskendava asjaoluna asjaolu, et menetlusalune isik keeldus väärteoprotokollile alla kirjutamast. Selline raskendava asjaolu märkimine väärteoasja otsuses on küüniline ning ebaseaduslik. -

§ 74lg 1 p 6 kohaselt peab olema otsuses märgitud väärteo lühikirjeldus.

Kaebuse esitaja leiab, et otsuses märgitud lühikirjeldus ei vasta väärteo koosseisule ning on puudulik. Kaebuse esitaja leiab, et nii väärteoprotokolli koostamisel kui ka otsuse tegemisel puudub viide üleüldse asjaolule, et L. Künnapas on väidetava omavolilise ehitise ehitanud või püstitanud ning samuti puudub motiveering, et tegemist on ehitisega Ehitusseaduse mõistes. - L. Künnapas ei ole püstitanud ega ehitanud omavolilist ehitist Ehitusseaduse mõistes. EhS § 2 sätestab ehitise, projekteerimise ja ehitamise mõiste. EhS § 2 lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt tihendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. L. Künnapas ei ole ehitanud aluspinnaga kohtkindlalt tihendatud terviklikku asja. Seega ei ole L. Künnapas rikkunud Ehitusseaduse nõudeid. Vaidlustatud otsuse kohaselt karistati L. Künnapas`t EhS § 69 lg 1 alusel. EhS § 69 sätestab ehitise omavoliline ehitamise ning lg 1 sätestab füüsilise isiku karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. - Vaidlustatud väärteomenetluse otsuses on vaid teo lühikirjeldusena kirjas: omavoliline ehitis. Ka koostatud väärteoprotokollist jääb arusaamatuks, milline on L. Künnapas`e rikkumine. Kui kohtuväline menetleja teeb otsuse viitega EhS §-le 69 peab seal kajastuma ka kirjeldus, millise tegevuse vastu on menetlusalune isik eksinud. Samuti peab olema tuvastatud, kas tegemist on üleüldse ehitisega Ehitusseaduse mõttes. Väärteoprotokolli koostanud valla ehitusnõunik vaatles seda nn ehitist kaebaja juuresolekul ca 25 meetri kauguselt. Protokolli koostaja ei ole sinna juurde läinud ega huvi tundnud, kuidas see maapinnaga ka püsivalt ühendatud on, st kas tegemist on üleüldse ehitisega Ehitusseaduse mõttes -

1. aasta jaanuaritorm purustas Raiesmaa talu kergehitusena ehitatud lauda, mis on PRIA-s arvel laudana. Kaebuse esitaja kasina majandusliku seisu tõttu on laut praeguseni taastamata ja loomad on katusealuseta.
2. aasta varakevadel otsustas kaebaja, et endisesse asukohta ei ole varjualust hea teha, sest merevesi ulatub selleni alatasa ja selleks otsustas kaebuse esitaja asuda ehitist rajama kõrgemale kohale, st ca 50m kaugusele endisest laudast. Kaebaja käis märtsis-aprillis
3. aastal valla ehitusnõuniku juures ning otsustati asuda pabereid vormistama. Kaebaja tundis muret ka keskkonna poole pealt, et see varjualune ei tekitaks keskkonnaametipoolseid pretensioone. Selleks kirjutas kaebaja 04.04.2007.a Pärnumaa Keskkonnaametile avalduse, kus palus nende nõusolekut ajutise ehituse püstitamiseks, kuna
4. aasta jaanuaritorm purustas vana lauda. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus edastas 18.05.2007.a oma kirjaga nr 38-3-1/25616-4 kaebuse esitajale loomade varjualuse ehitamiseks kirjaliku nõusoleku.
5. aasta maikuu lõpus otsustas kaebaja varjualuse karkassi valmis teha. Selleks paigaldas kaebuse esitaja karkassi aluse maapinnaga loodi. Maapinnale asetas kaebuse esitaja FIBO plokid ja plangu jupid, millised ei ole maapinnaga kohtkindlalt ühendatud, eeldusega, et hiljem nihutab kaebuse esitaja karkassi paari meetri jagu sellele õigele kohale, kuhu alla ehitab kohtkindlalt maapinnaga ühendatud vaiad-ankrud, et merevesi lauta veetõusuga ära ei viiks. Karkass on monteeritud 10x10 prussist ja omavahel ühendatud metallnurgikutega ja kruvidega. Kaebuse esitaja rõhutab veelkord, et karkass ei ole ehitis ehitusseaduse mõistes ega ole kohtkindlalt maapinnaga tihendatud ega ole terviklik ehitis. 11.06.2007.a esitas kaebaja valla ehitusnõuniku kaudu paberid ajutise ehitise püstitamiseks nõusoleku saamiseks, et järgmisel päeval toimuvale vallavalitsuse istungile saata. 11.06.2007.a Häädemeeste Vallavalitsuse korraldusega nr 145 anti L. Künnapas`ele kirjalik nõusolek ajutise loomade varjualuse ehitamiseks Rannametsa külas Raiesmaa kinnistul. Vallavalitsuse istung toimus 12.06.2007.a. Samal päeval, st 12.06.2007.a kell 14.30 koostati väärteoprotokoll, mille alusel on koostatud vaidlustatud väärteoasja otsus. Kuivõrd kaebuse esitaja keeldus protokollile allkirja andmast, toimus selle lõplik vormistamine Häädemeestel. Kaebuse esitaja võttis sinna kaasa oma poja Kaido Künnapas`e. 2

§ 29

lg 1 p 1 alusel ning

§ 23

kohaselt hüvitad menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Häädemeeste vallavanem Urmas Aava, läbi vaadanud L. Künnapas`e kaebuse väärteoasjas, oma 30.08.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule teatab, et nõustub esitatud kaebusega täies ulatuses. Häädemeeste Vallavalitsus leiab, et tulenevalt kogemuste ja praktika puudumisest väärteomenetluse läbiviimiseks, on ehitusnõunik nii protokolli koostamisel kui ka otsuses jätnud nõuetekohaselt ja vajalikul määral kajastamata väärteo tunnused ning ebaõigesti viidanud kohaldamisele kuulunud materiaalõiguse normidele, mistõttu tuleb L. Künnapas`ele karistuse määramist lugeda põhjendamatuks. Kohtuväline menetleja palub kohtul kaebus lahendada kirjalikus menetluses vastavalt

§ 120

. 11.09.2007.a teatas kaebuse esitaja, et kuivõrd kohtuväline menetleja on kaebuse omaks võtnud, asjaolude üle puuduvad vaidlused ja menetleja on tunnistanud karistuse määramist põhjendamatuks, siis loobub kaebaja ühtlasi tunnistaja ülekuulamisest. Samuti märgib kaebuse esitaja, et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

§ 123

kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et L. Künnapas`e kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub kaebuses toodud seisukohtadega ning leiab, et kaebuses toodud motiividel tuleb kaebus rahuldada. Kuivõrd kohtuväline menetleja ka ise tunnistab kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist, nõustudes esitatud kaebusega täies mahus ning taotledes väärteoasjas tehtud otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist, siis ei pea kohus vajalikuks korrata kaebuses toodud seisukohti ja põhjendusi. Seega kohus leiab, et väärteoasjas L. Künnapas`e suhtes tehtud üldmenetluse otsus nr 1 kuulub tühistamisele ning väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel kaebuse esitaja suhtes lõpetamisele teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Teet Olvik Kohtunik 3