4-07-4849 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2007.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-07-4849 Kohtunik Rubo Kikerpill Väärteoasi Georgi Malleus`e (ik 38005010258) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Rauno Lensment`i poolt 28.08.2007.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,07,010542 Liiklusseaduse § 7422 lg 3,5 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 3,5 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132 -135 kohus otsustas Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Rauno Lensment`i poolt 28.08.2007.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,010542 muutmata ja Georgi Malleus`e kaebus rahuldamata. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale. Rahatrahv tasuda Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 SEB Eesti Ühispank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluskäik 04.08.2007.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Tõnu Oro` poolt väärteoprotokoll nr AB918390 selle kohta, et 04.08.2007.a kella 20.12 ajal Pärnumaal Häädemeeste vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
- km juhtis G. Malleus mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 150 km/h ± 5km/h, mis ületas lubatud sõidukiiruse mitte vähem kui 55km/h, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 3 järgi. 28.08.2007.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,07,010542 on G. Malleus`ele määratud eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 3 alusel karistuseks rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, so 7200 krooni ja LS 7422 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. 4-07-4849 Kaebuse sisu 06.09.2007.a esitas G. Malleus Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsusele taotlusega temale kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – tühistamiseks ja karistuseks määratud rahatrahvi vähendamiseks põhjusel. Kaebaja leiab, et lisakaristuse kohaldamine tähendab tema jaoks automaatset vallandamist töökohast. Kaebaja on seisukohal, et otsuse langetanud konstaabel ei ole arvestanud otsuse koostamisel väärteo toimepanemise asjaolusid, sh kaebaja tervislikku olukorda. Samuti ei suudetud kaebaja sõnul temale selgitada tema õigusi ja kohustusi, mida kinnitab allkirja puudumine väärteoprotokolli lahtris „Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused“. Kaebaja palub arvestada karistuse mõistmisel tema puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist, tervislikku seisundit ning asjaolu, et juhtimisõigus on kaebajale eluliselt vajalik. Kaebuse esitaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel R. Lensment oma 25.09.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: - Väärteoprotokolli pöördel on G. Malleus`e allkiri õiguste ja kohustustega tutvumise kohta, so menetlusalune isik on tutvunud venekeelsete õiguste ja kohustustega. Seega on põhjendamatu kaebuses toodud väide selle kohta, et kaebajale ei ole selgitatud tema õigusi ja kohustusi. Väärteoprotokoll antakse menetlusalusele isikule allkirja vastu ning siis on võimalus sellega tutvuda iseseisvalt, vajadusel kasutada kaitsja abi, kui midagi on jäänud arusaamatuks. - Menetleja on seisukohal, et kiiruse ületamisega sellises ulatuses on G. Malleus seadnud ohtu nii enda kui teised liiklejad, eriti arvestades tema tervislikku seisundit. Ei ole ju teada, kas astmahoog oleks võinud tabada kaebajat ka juhtimas olles. Seetõttu leiab menetleja, et tegemist on äärmiselt hooletu suhtumisega kaebaja poolt. - Samuti leiab menetleja, et seda, kas kiiruse ületamine toimus vaid antud teelõigul, kus teostati mõõtmist, ei ole võimalik tuvastada ning sellisel kujul väite esitamine on ennastõigustav ning kantud soovist vabaneda vastutusest. Juhindudes eeltoodust ning Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja G. Malleus`e kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et G. Malleus`e kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7422 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud puuduvad ning tegu ise on koosseisupärane. Arvestades eeltoodu kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Kohus loeb G. Malleus`e poolt LS § 7422 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise tõendatuks kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt on 04.08.2007.a kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduki kiiruseks mõõdetud 150±5km/h. Mõõtmisel on kasutatud mõõtevahendit Stalker ATR nr SP004933, mis on nõuetekohaselt taadeldud ning mille kohta on väljastatud kehtiv taatlustuunistus. Samuti toestas mõõtmist selliseks toiminguks vastava väljaõppe saanud ja pädev ametiisik, so konstaabel T. Oro. Nähtuvalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis kirjeldatud mõõtmise tehioludest on 04.08.2007.a kell 20.12 ajal olnud Tallinn-Pärnu-Ikla mnt tegemist valge aja ja hea nähtavusega. Tuvastatud on, et mootorsõiduk lähenes kontrollijale üksinda, so antud ajahetkel ei liikunud nimetatud teelõigul peale kaebaja juhitud sõiduki teisi liiklusvahendeid. Seega asus kohus seisukohale, et politseiametniku poolt mõõdetud sõidukiirus ei saanud kuuluda ühelegi teisele mootorsõidukile peale kaebaja poolt juhitud sõiduki. 2
(3)4-07-4849 Arvestades eeltoodut leiab kohus, et on tõendamist leidnud kaebuse esitaja poolt eelpoolnimetatud ajal lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ning G. Malleus kuulub vastutusele võtmisele LS § 7422 lg 3 alusel. Samuti loeb kohus väärteo toimepanemise tõendatuks G. Malleus`e poolt kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja oma kaebuses ei vaidlusta kiiruse ületamist ning kahetseb juhtunut, kuid leiab, et karistus antud teo toimepanemise eest on liialt suur. Muuhulgas ei nõustus kaebaja tema suhtes kohaldatud lisakaristusega ning temale ei tutvustatud väärteomenetluse alustamisel kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väide, mille kohaselt, ei tutvustatud temale politseiametniku poolt õigusi ja kohustusi, on põhjendamatu, kuivõrd kohtule esitatud väärteomaterjalide kohaselt on kaebuse esitaja andnud väärteoprotokolli nr AB918390 pöördel asuvasse venekeelsesse lahtrisse „Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused“ omakäelise allkirja selle kohta, et on tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega. Asjaolu, et kaebuse esitajale antud väärteoprotokolli eksemplaris nimetatud kohas allkiri puudub, on tegemist tehnilise probleemiga, so isiku allkiri lihtsalt ei kopeeru menetlusaluse isiku eksemplarile. Seega kohus asus seisukohale, et menetleja poolt ei ole rikutud menetlusnorme kaebajale tema õiguste ja kohtuste tutvustamises. LE § 124 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. LS § 7422 lg 3 näeb ette karistusena mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Vastavalt LS § 7422 lg 5 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. G. Malleus`t on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist neljaks kuuks. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Kaebaja ei nõustu tema suhtes kohaldatud karistusega, sh lisakaristusega ning leiab, et see on liialt karm, põhjendades oma vastuväiteid asjaoluga, et seoses tervisliku seisundiga, oli kiirustamine hädavajalik. LE § 76 p 2 kohaselt ei tohi olla juht sellises haigus-või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva määruse nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Arvestades eelnevat nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et G. Malleus, olles teadlik oma tervislikust seisundist ning asudes juhtima mootorsõidukit, seadis oma käitumisega ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, mistõttu on tegemist äärmiselt vastutustundetu teguviisiga. Nähtuvalt G. Malleus`t iseloomustava materjalina Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna poolt esitatud karistusõiendilt on G. Malleus varem karistatud väärtegude toimepanemise eest, so 23.02.2007.a ning 28.05.2007.a otsuste alusel rahatrahvidega. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebuse esitaja omab kehtivaid karistusi liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja oma senisest käitumisest järeldusi teinud ning leiab, et karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada G. Malleus`t edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, on G. Malleus`ele kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses karistuse kohaldamise alustega ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks, sh kohaldatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – tühistamiseks. Kohus märgib, et Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo LS 7422 lg 3 järgi. Lisaks arvestades, et kaebuse esitaja omas kõnealuse väärteo toimepanemise hetkel kahte kehtivat väärteokaristust ning teo raskust, so tegemist on lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamisega, leiab kohus, et G. Malleus`e kaebus kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse tühistamiseks ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Tulenevalt eelnevast kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel R. Lensment`i poolt 28.08.2007.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,010542 ei kuulu tühistamisele ning G. Malleus`e kaebus ei kuulu rahuldamisele. Rubo Kikerpill Kohtunik 3
(3)