1-08-91\2

1-08-91 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-91 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Julia Zautina Prokurör Eneli Pau Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid Andrei Arhipovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Andrei Arhipov (isikukood: 38203180276; viibib XXX Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Andrei Arhipov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXX Vangla esitas 04.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Arhipovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. 2 Andrei Arhipov mõisteti süüdi Harju Maakohtu 20.09.2006.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7 järgi. Vastavalt KarS § 64 lg 1 loeti mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima mõistetud karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 11.01.2006.a ja lõpp on 11.05.2009.a. Andrei Arhipovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab eluosakonnas majandustöödel ja tasub rahalisi nõudeid isikuarvele laekunud summadest. Distsiplinaarkorras on vangistuse jooksul karistatud 1-korral, eelmise aasta septembris noomitusega. Vabanemisel asub elama sotsiaalkorterisse Tallinnas Maleva tänavale ning tööle loodab saada endisesse töökohta. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Andrei Arhipovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega koos elektroonilise valvega. Elukohakontrolli tegemise võimatuse tõttu on hindamata elukoha selleks sobilikkus ning kinnipeetav seoses varasema narkootikumide tarvitamisega ei pruugi toime tulla elektroonilise valvega kaasneva pingega. Andrei Arhipov taotleb kohtult tingimisi vabastamist ning on nõus elektroonilise valvega. Prokuröri ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist kuivõrd ta ei sobi käitumiskontrollile. Kinnipeetav on toime pannud väga raske kuriteo – see oli seotud narkootikumidega. Ta on ise staažikas narkomaan, mis oluliselt suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Samuti ei saanud kriminaalhooldaja kontrollida eluaset, kuhu kinnipeetav elama plaanib. Elektroonilise valve kohaldamisel on üheks eeltingimuseks elukoha sobivus. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Arhipovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Arhipov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Arhipovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on toime pannud väga raske kuriteo, mis oli seotud narkootikumidega. Ta on ise staažikas narkomaan, mis oluliselt suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Samuti ei saanud kriminaalhooldaja kontrollida eluaset, kuhu kinnipeetav elama plaanib. Elektroonilise valve kohaldamisel on üheks eeltingimuseks elukoha sobivus. Arvestades A. Arhipovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik