Obsah (9)

§ 29§ 49§ 41§ 19§ 150§ 68§ 20§ 21§ 79

4-08-1087 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-1087 Kohtunik Karin Olentšenko Asja läbivaatamine Kirjalik

) § 191 p 12 kohaselt lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Kaebuse esitaja seisukoht S. Terep esitas kohtule kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna komissari L. Räämeti 28.01.2008.a kaebuse rahuldamata jätmise määrusele väärteoasjas nr 2315,08,000126. Esitatud kaebuses taotleb S Terep kaebuse rahuldamist ja väärteomenetluse 2 lõpetamise määruse tühistamist täies ulatuses ning menetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kaebuses on välja toodud, et S. Terep, olles korteriühistu Kalevipoja põik 2 juhatuse esimees, helistas 16.12.2007.a politseisse, kuna ühistu liige helistas talle ööl vastu 16.12.2007.a ja palus abi öörahu rikkumise lõpetamiseks korteris nr

1. S. Terep siirdus sündmuspaigale, kohtas seal politseinikke V. Kirjušetškinit ja A. Rjakinit. S. Terep esitles end politseinikele suuliselt ning seejärel osales ligi poole tunni vältel öörahu rikkumise asjaolude selgitamisel. V. Kirjušetškin ei esitanud selle aja jooksul mingeid täiendavaid nõudmisi tema isiku tuvastamiseks. S. Terep veendus, et juhtunu arutamise ajal politseinikud praktiliselt ei reageerinudki öörahu rikkujate tegevusele, mistõttu tegi ta politseinikele etteheite, et nad ei täida vajalikul määral oma tööülesandeid avaliku korra rikkumise tõkestamiseks. Majast lahkudes nõudis V. Kirjušetškin temalt aga isikut tõendavat dokumenti. V. Kirjušetškin ei olnud nõus, et S. Terep toob dokumendid korterist, vaid haaras brutaalselt S. Terepil kaenla alt kinni ja toimetas ta tarbetut jõudu kasutades politseiautoga politseiosakonda Vikerlase
2. Seal hoiti S. Terepit ligi neli tundi koos narkomaani ja ebakainete meesisikutega kinni. S. Terep leiab, et tema toimetamine politseiosakonda ei olnud proportsioonis saavutatava eesmärgiga ning oli seetõttu seadusevastane. S. Terep on seisukohal, et väärteoprotokolli koostamisel on oluliselt rikutud

§ 49

lg 4 p 1 norme: protokollis ei ole kirjeldatud situatsiooni, mis tingis korralduse andmist, korralduse andmise viisi, asjaolu, milles seisnes korralduse andmise seaduslikkus, mil viisil S. Terep korraldust eiras ning kuidas solvas. Väärteoprotokoll on koostatud kahes osas, seda perioodil 16.12.2007 – 03.01.2008.a. Temale väljastatud protokolli koopia ei vasta materjalide juures olevale. Tutvunud 10.01.2008.a väärteoasja materjalidega, ei ole kaebuse esitajale selge, millist kuupäeva loetakse väärteoprotokolli koostamise päevaks. Temale väljastatud protokollil on kuupäev 16.12.2007.a maha tõmmatud ja kehtivat kuupäeva ei ole lisatud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteoasjas ei saa erinevate tõendite alusel teha seaduslikke otsustusi. S. Terep leiab, et tunnistaja A. Rjakini poolt avaldatud ei ole usaldusväärne, kuna ta on oma ütlustes ilmselt V. Kirjušetškini poolt mõjutatud. Samuti on V. Kirjušetškini ja A. Rjakini poolt antud ütlused vastuolulised. Kaebuses on välja toodud, et menetluse käigus on rikutud

§ 41

lg 5 norme, sest kaitsjale ei saadetud 03.01.2008.a jätkunud menetlustoimingule kutset, mistõttu ei olnud kaitsjal sellel ka võimalust viibida. Kaitsja taotles viia menetlustoiming teisele ajale, kuid kaitsja taotlust ei rahuldatud ning menetlustoiming viidi läbi ilma kaitsjata. Kuna S. Terepile ei võimaldatud 03.01.2008.a menetlustoimingul kaitsja abi, rikuti sellega

§ 19lg 1 p 2 norme.

Esimene menetlustoiming antud asjas algas 16.12.2007.a kell 03:50 väärteoprotokolli koostamisega, kuid kuna V. Kirjušetškinil puudusid selle korrektseks tegemiseks seadusandlikud allikad, oli ta sunnitud menetlustoimingu peatama ning selle lõpliku vormistamise edasi lükkama. Kaitsja viibis küll 16.12.2007.a aset leidnud menetlustoimingu alustamise juures, kuid talle ei võimaldatud osalemist esimese menetlustoimingu lõpuleviimisel 03.01.2008.a. Selline rikkumine kujutab endast Riigikohtu lahendi nr 3-1-1105-04 kohaselt väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist

§ 150mõttes. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ebaõige on kvalifitseerida temale süüks arvatud tegu väärteomenetluses Kar

S § 276 tunnustel KarS § 275 järgi. KarS § 276 näeb ette konkreetse süüteo koosseisu – võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise, mis ei kujuta endast kuritegu. Riigikohus on oma otsuses 3-3-1-65-07 osundanud, et igasuguste teenistusülesannete täitmisel ei ole jõu kasutamine õigustatud. Riigikohtu seisukohast ei või kasutada füüsilist jõudu kontrollitava dokumendi kättesaamiseks ja seda ka juhul, kui isik ei täidaks politseiniku seaduslikku korraldust. Kaebuse esitaja on veendunud, et tema isiku täiendavaks kindlakstegemiseks ei olnud teda vaja koduukse eest vägivaldselt politseiosakonda toimetada. V. Kirjušetškin ei andnud talle seaduslikku korraldust, millele ta pidi alluma, ta ei ole ebatsensuurset sõnavara kasutanud ning ei ole oma tegevusega pannud 3 ohtu tema elu ja tervist. Arvestades asjaolu, et väärteoasjas kogutud tõendid on vastuolulised, tuleb lähtuda põhimõttest, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Väärteoasja nr 2315,08,000126 materjalid, menetluse käik ja asjaolud 07.02.2008.a laekusid kohtule Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonnast väärteoasja nr 2315,08,000126 materjalid, millest nähtuvad väärteoasja menetluse käik ning asjaolud: S. Terep’ile on koostatud väärteoprotokoll nr AB 943700, mille kohaselt eiras S. Terep 16.12.2007.a kell 00:50 Tallinnas Kalevipoja põik 2 politseiametniku V. Kirjušetškini seadusliku korraldust istuda politseiautosse ja sõita kaasa isiku tuvastamiseks osakonda, samuti esitada isikutuvastavat dokumenti. Sellise tegevusega rikkus S. Terep väärteoprotokolli kohaselt KarS § 276 nõudeid ning tema tegu kvalifitseeriti KarS § 276 järgi. Nimetatud väärteoprotokoll kannab vormistamise kuupäeva 15.12.2007.a, mis on maha tõmmatud ning asemele on kirjutatud 03.01.2008.a. 15.01.2008.a koostas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse välitööteenistuse vanemkonstaabel väärteomenetluse lõpetamise määruse väärteoasjas nr 2315,08,000126, millest nähtub, et 16.12.2007.a kell 00:50 XXX S.Terep eiras politseiametniku nooremkonstaabli V.Kirjušetškini seadusliku korraldust istuda politseiautosse ja sõita kaasa isiku tuvastamiseks osakonda, samuti esitada isikutuvastavat dokumenti. Menetlusaluse isiku tegevus kvalifitseeriti KarS § 276 järgi. Määruse kohaselt on väärteoasja menetlemisel selgunud, et eelnimetatud kuupäeval ja aadressil S. Terep solvas tahtlikult ebasündsate väljenditega, mis ilmselgelt on vastuolus komblustundega ja teiste moraalsete väärtustega, võimuesindajaid seoses nende ametikohustuste täitmisega, millest tulenevalt nähtuvad S.Terepi poolt toime pandud teos KarS § 275 äratoodud kuriteo tunnused, seega alustatud väärteomenetlus S.Terepi suhtes KarS § 276 tunnustel kuulub lõpetamisele

§ 29lg 1 p 4 järgi.

S. Terep esitas 21.01.2008.a eelnimetatud väärteomenetluse lõpetamise määrusele kaebuse, milles palus kaebuse rahuldada ja tühistada väärteomenetluse lõpetamise määrus täies ulatuses ja lõpetada menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna komissar L. Räämet jättis S. Terep’i kaebuse 28.01.2008.a määrusega rahuldamata. Nimetatud määrusega on komissar tuvastanud, et 15.12.2007.a koostas V. Kirjušetškin väärteoprotokolli nr AB

1. Väärteoasjas on kogutud tõendid, mille kohaselt 16.12.2007.a kell 00:17 said A. Rjakin ja V. Kirjušetškin väljakutse Kalevipoja põik 2-155, kus lärmati ja rikuti öörahu. Kuna kõik korteris viibivad isikud olid alkoholjoobes, siis kohapeal rikkujale väärteoprotkolli ei koostatud. Naisterahvale, kes tutvustas ennast korteriühistu esimehena, selgitati, et väärteoprotokolli kohapeal ei koostata ja avaldus edastatakse piirkonna konstaablile, kes teeb lõpliku lahendi antud rikkumise osas. Kui politseiametnikud olid majast väljunud, hakkas naisterahvas karjuma ja solvas politseiametniku ebasündsate väljenditega, mille peale nooremkonstaabel V. Kirjušetškin palus naisterahval maha rahuneda ja koju minna. Kuna naisterahvas jätkas politseiametniku solvamist, palus nooremkonstaabel esitada isikut tõendav dokument, millele järgnes jälle politseiametniku solvamine ebasündsate väljenditega ja isik keeldus dokumentide esitamisest. Alles siis palus V. Kirjušetškin naisterahval istuda politseiautosse, et osakonnas isik tuvastada, kuid naisterahvas keeldus, mille peale V. Kirjušetškin andis seadusliku korralduse istuda politseiautosse, kuid naisterahvas vastas karjudes ei. Naisterahvas pandi politseisõidukisse ning toimetati osakonda, kus ta hiljem 4 nimetas ennast S. Terepiks. Määruse kohaselt oli S. Terepi politseiosakonda toimetamine õiguspärane vastavalt politseiseaduse §-le 13 lg 1 p 1,
2. S. Terepile on määruse kohaselt tutvustatud isiku õigusi ja kohustusi vastavalt

§-le 19, mille kohta on ta andnud allkirja. Samuti on S. Terep ja tema kaitsja R. Küttim menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli 16.12.2007.a allkirjastanud. Antud väärteoprotokolli täiendati vastavalt

§ 68lg 2 ning tutvustati 03.01.2008.a S.

Terepile, mille kohta oli S. Terepile saadetud kutse kui menetlusalusele isikule väärteoasjas KarS § 276 järgi. Määruses on märgitud, et menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. 16.12.2007.a S. Terep määras enda kaitsjaks R. Küttimi, kuid antud volitusel puuduvad kaitsja kontaktandmed ja samuti tõendid, et määratav isik omab õigusteadmisi vastavalt

§-le

1. S. Terep teadis, et on kutsutud 03.01.2008.a Ida politseiosakonda menetlusaluse isikuna, kuid ilmus ilma kaitsjata ning seega ei nähtu, et 03.01.2008.a rikuti menetlusaluse isiku õigusi. Määruses on välja toodud, et KarS § 3 lg 5 kohaselt, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Asjas kogutud tõendite kohaselt 16.01.2008.a kella 00:50 ajal Tallinnas Kalevipoja põik 2 juures S. Terep solvas politseiametniku ebasündsate väljenditega, seega tema poolt toimepandud teos on KarS § 275 äratoodud kuriteo tunnused ning alles siis andis nooremkonstaabel seadusliku korralduse, mida S. Terep eiras. Seega S. Terep pani oma teoga mitmele süüteokoosseisule vastava teo, kuid kuna tema teod on tahtest, ajaliselt ja ruumiliselt nii tihedas seoses, siis on tegemist ühe teoga. Lisaks eeltoodud dokumentidele on väärteoasja materjalide juures: 16.12.2007.a Ida politseiosakonna nooremkonstaabel V. Kirjušetškini kirjutatud ettekanne, milles kirjeldab 16.12.2007.a kell 00:17 väljakutse põhjuseid; Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna ametniku A. Rjakin’i kui tunnistaja ütlused 16.12.2007.a sündmuse kohta; õiend isikusamasuse tuvastamise kohta S. Terepi suhtes ning S. Terepi kui menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll 16.12.2007.a (ülekuulamise algus kell 04:51, lõpp 05:41); S. Terepi 16.12.2007.a kell 4:37 antud teade, milles määrab enda kaitsjaks R. Küttim’i ja vastav volikiri; R. Küttimi diplomi ärakiri Tartu Riiklikust Ülikoolist (koopia kinnitatud 11.01.2008); 11.01.2008.a R. Küttimi ja S. Terepi omakäelised teated selle kohta, et nad on 11.01.2008.a tutvunud väärteoasja materjalidega; 15.01.2008.a R. Küttimi poolt esitatud vastulause väärteoprotokollile nr AB
2. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ning kontrollinud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et S. Terep’i poolt esitatud kaebus tuleb rahuldada.

§-s 69 on loetletud andmed, mis peavad kajastuma väärteoprotokollis ning nimetatud paragrahvi lõike 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus, st andmed, mille alusel on võimalik kindlaks teha, kas isik on täitnud süüteokoosseisu. Ka Riigikohus on 07.12.2007.a lahendis nr 3-1-1-84-07 rõhutanud, et väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, st teada süüdistuse sisu. Riigikohus on seisukohal, et sarnaselt kohtule on

§-s 87 5 sätestatud väärteoasja arutamise piirid siduvad ka karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale. See tähendab, et ka kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb isikule

§-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. S. Terep eiras väärteoprotokolli kohaselt 16.12.2007.a kell 00:50 politseiametniku V. Kirjušetškini seadusliku korraldust istuda politseiautosse ja sõita kaasa isiku tuvastamiseks osakonda, samuti esitada isikutuvastavat dokumenti. Sellise tegevusega rikkus S. Terep väärteoprotokolli kohaselt KarS § 276 nõudeid ning tema tegu kvalifitseeriti KarS § 276 järgi. Väärteoprotokollist ei nähtu, milles seisnes korralduse andmise seaduslikkus, st mis tingis politseiametniku korralduse istuda politseiasutusse ja sõita kaasa isiku tuvastamiseks politseiosakonda, samuti esitada isikut tõendavat dokumenti. Komissar on 28.01.2008.a määruses viidanud, et S. Terepi toimetamine politseiosakonda oli õiguspärane vastavalt politseiseaduse §-le 13 lg 1 p 1,2. Nimetatud sätete kohaselt on: politseil on õigus nõuda kodanikelt ja ametiisikutelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid; ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või õiguserikkumise kõrvaldamiseks tuvastada isiku kehtiva isikut tõendava dokumendi ja/või tema küsitlemise alusel tema isikusamasus, dokumendi puudumise või dokumendi võltsimiskahtluse korral toimetada ta isikusamasuse tuvastamiseks politsei ametiruumi. Lähtudes väärteoprotokolli kirjeldusest ei ole võimalik kindlaks teha, milline konkreetne asjaolu oli aluseks politseiametniku korraldusele. Seega ei ole kohtu hinnangul täidetud väärteokoosseis ning KarS § 276 järgi alustatud menetlus kuulub lõpetamisele

§ 29lg 1 p 1 alusel, s.o teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Väärteomenetluse lõpetamise 15.01.2008.a määrusega S. Terepi suhtes KarS § 276 järgi alustatud väärteomenetlus lõpetati aga

§ 29lg 1 p 4 alusel ning määrati alustada S. Terepi suhtes kriminaalmenetlust Kar

S § 275 järgi. KarS § 275 ja 276 järgi kvalifitseeritavate süütegude korral on tegemist kahe erineva süüteokoosseisuga, mistõttu ei ole asjakohane lõpetada KarS § 276 järgi alustatud menetlus

§ 29lg 1 p 4 alusel (s.o teos kuriteo tunnuste ilmnemisega) ja kvalifitseerida tegevus Kar

S § 275 järgi. Ka ei ole väärteoprotokollis toodud välja selliseid teo tunnuseid, mis vastaksid KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele, kuigi kohtuväline menetleja leidis, et S. Terep pani 16.12.2007.a toime ühe teo. Samuti on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja on rikkunud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõigust, jättes S. Terep’i poolt valitud kaitsja 03.01.2008.a toimunud menetlustoimingu juurde kutsumata. Siinjuures peab kohus vajalikuks viidata Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-37-06, mille kohaselt väärteoasja arutamine ühe kaitsja puudumisel olukorras, kus seda kaitsjat ei ole ettenähtud korras kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitatud, on vaadeldav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena

§150

lg 2 mõttes, sest selline rikkumine võib kaasa tuua ebaseadusliku ja põhjendamatu lahendi. Isik, kes ei ole advokaat, saab olla kaitsjaks vaid juhul, kui tal on selleks menetleja luba (

§ 20lg 1).

Sellise loa andmise, aga ka andmata jätmise korda, samuti seda, kuidas peaks loa andmine või selle andmata jätmine olema vormistatud, menetlusseadus ei reguleeri. Praktikas on aga levinud, et kaitsja lubamine menetlusse leiab aset sellega, et menetleja, olles veendunud kaitsja vastavuses kehtestatud haridusnõuetele, võimaldab kaitsjal kaitseülesannete täitmisele asuda või neid ülesandeid jätkuvalt edasi täita. 6 Lähtudes eeltoodud Riigikohtu lahendist ning asjaolust, et kohtuväline menetleja lubas S. Terepi kaitsjal osaleda 16.12.2007.a toimunud menetlusaluse isiku suhtes läbi viidud menetlustoimingul, oleks kohtuväline menetleja pidanud ka 03.01.2008.a toimunud menetlustoimingu jätkamise juurde kutsuma S. Terepi poolt valitud kaitsja. Kohtuväline menetleja seda ei teinud, põhjendades, et kaitsja volitusel puudusid kontaktandmed, samuti ei olnud tõendeid selle kohta, kas määratav isik omab õigusteadmisi vastavalt

§-le 20. Juhul, kui kohtuväline menetleja leidis, et S. Terepi valitud kaitsja ei ole pädev menetluses osalema, oleks pidanud ta sellest ka menetlusalust isiku teavitama - see oleks andnud menetlusalusele isikule võimaluse valida uus kaitsja. Antud juhul oli S. Terepil õiguspärane ootus, et tema poolt valitud kaitsjal võimaldatakse osaleda ka järgnevas menetlustoimingus, kuna ta oli vastava sooviavalduse esitanud ning talle ei olnud teatavaks tehtud asjaolusid, mis takistaksid kaitsjat kutsumast.

§ 21

kohaselt on kaitsjal õigus võtta osa menetlusest, kuid kaitsja mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Antud juhul väärteoprotokolli koostamist on alustatud 15.12.2007.a. ja jätkatud 03.01.2008.a. Väärteoprotokolli koostamine sisult ei ole selline edasilükkamatu toiming, mida ilmtingimata pidi läbi viima hoolimata kaitsja osavõtust, seda enam, et menetlusalune isik taotles kaitsja osavõttu algusest peale ja eelnevast menetlustoimingust kaitsja osa võttis. Kohus nõustub kaebuses tooduga, et on selgusetu, millist kuupäeva loetakse väärteoprotokolli kuupäevaks. Väärteoasja materjalide juures olev protokoll kannab kuupäeva 15.12.2007.a, mis on maha tõmmatud ja asemele on kirjutatud 03.01.2008.a. Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna komissar on 28.01.2008.a määruses samuti märkinud, et väärteoprotokoll on koostatud 15.12.2007.a. (seega ajal, mil ei olnud veel väidetavat väärtegu toime pandud). Samuti on 28.01.2008.a määruse lõpposas märgitud, et asjas kogutud tõendite kohaselt solvas S. Terep politseiametniku 16.01.2008.a. Sellised vastuolud väärteoasja materjalides viitavad sellele, et kogu menetlus isiku suhtes on läbi viidud kiirustades ja pealiskaudselt ning tuues kaasa kahtluse ka kogutud tõendite asjakohasuses. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes

§ 79

lg.3 p.3 tühistab kohus Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna komissari 28.01.2008.a kaebuse rahuldamata jätmise määrus väärteoasjas nr 2315,08,000126. Kohtunik