4-07-5932 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1.veebruar 2008.a. Kuressaare Väärteoasja number 4-07-5932 Kohtunik Reena Undrest Kohtuistungi sekretär Eve Grass Väärteoasi Ever Lipp kaebus Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 10.10.2007.a. otsuse peale väärteoasjas nr 2740 07 002011 Istungil osalenud isikud Istungil osalesid: Kaebuse esitaja Ever Lipp (isikukood 37111100013, Kohtuvälise menetleja esindaja Kuressaare piirkonna komissar Meelis Juhandi RESOLUTSIOON
- Tühistada osaliselt Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 10.10.2007.a. otsus väärteoasjas nr 2740 07 002011 Ever Lipp’ule LS § 7422 lg 5 järgi määratud lisakaristuse osas.
- Teha selles osas uus otsus ja mõista Ever Lipp’ule LS § 7422 lg 5 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 (üheks) kuuks.
- Muus osas jätta otsus muutmata.
- Kaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale arvates otsuse kuulutamisest ning esitades advokaadist esindaja vahendusel kassatsioonikaebuse Riigikohtule otsuse teinud maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kohtuotsus on kättesaadav Kuressaare kohtumajas alates 01.02.2008.a. 1 4-07-5932 ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KAEBAJA NÕUE, PÕHJENDUS
- Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 10.oktoobri 2007.a. otsusega väärteoasjas nr 2740 07 002011 karistati Ever Lippu liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 3 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut (6000 krooni). LS § 7422 lg 5 alusel võeti temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. E.Lippu karistati selle eest, et ta 14.septembril 2007.a. kell 06.58 sõitis sõiduautoga Kaarma vallas Saare maakonnas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee 141.kilomeetril Kuivastu suunas kiirusega 138 (+/-5) km/h, ületades asulavälisel teel lubatud sõidukiirust 43 km/h võrra.
- Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Pärnu Maakohtule kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist. Kaebuses leiab menetlusalune isik, et temale määratud karistus on ebaõiglaselt raske ning karistuse määramisel ei ole arvestatud rikkumise asjaoludega ega karistatava isikuga. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Väärteoasjas tehtud otsuses on märgitud, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega. Väärteoprotokollis tõendite loetelu puudub, kuid protokolli sisust võib mõista, et tõendiks on kiiruse on fikseerimine kiirusmõõteseademega Stalker II MDR. Samas ei selgu väärteoprotokollist, kas kasutatud kiirusmõõteseade on nõuetekohaselt metroloogiliselt kontrollitud (nõuded tulenevad mõõteseaduse § 7 lg-st 3 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006.a määrusest „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“). Menetlusalune isik palun väärteoasja menetluses kontrollida, kas kasutatud mõõteseade oli nõuetekohaselt metroloogiliselt kontrollitud, sest üksnes kontrollitud mõõtevahendiga saadud mõõtetulemus on usaldusväärne ja saab olla väärteomenetluses tõendiks. Menetlusalune isik palub muuta temale määratud karistust leides, et see on põhjendamatult raske. Karistusotsuse põhjendusena on toodud üldised asjaolud. Väärteootsusest ei nähtu, et otsuse tegija oleks arvestanud konkreetse süüteo asjaoludega ning järginud KarS § 56 lg 1 nõudeid. Menetlusalune isik leiab, et mõistetud karistus ei ole kooskõlas temale süüks arvatava teo raskuse ja laadiga. Väärteoprotokolli koostamisel selgitas menetlusalune isik, et ületas kiirust möödasõidul. Möödasõidu alustamisel sõitis eespool olev auto lubatud maksimumkiirusest aeglasemalt. Möödasõidul sattus menetlusalune isik olukorda, kus juht, kellest mööda sõitis, rikkus LE § 134 nõudeid ja takistas möödasõitu sõidukiiruse suurendamisega. Menetlusalune isik pidi ületama lubatud sõidukiirust, et möödasõit ohutult lõpetada. Väärteootsuse tegemisel ei ole nimetatud asjaoluga arvestatud. Menetlusalune isik palub väärteoasjas karistuse määramisel arvestada, et kahetseb süüteo toimepanemist puhtsüdamlikult. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendav asjaolu. Väärteoasjas tehtud otsusega on menetlusaluselt isikult lisakaristusena võetud ära juhtimisõigus 3 kuuks. LS § 7422 lg 5 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg-s 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Kohtul või kohtuvälisel menetlejal ei ole nimetatud sätte järgi kohustust lisakaristusena sõiduki juhtimise õigust ära võtta. Menetlusalune isik tegutseb OÜ Ösel Fish juhatuse liikmena. Juhtimisõiguse olemasolu on tema vajalik töökohale jõudmiseks 2 4-07-5932 ja töö tegemiseks. Tema elukoht on Kuressaares, töötamiskoht aga Kaarma vallas Nasva külas. Väikeettevõtte juhina peab menetlusalune isik väidetavalt lisaks äriühingu juhtimisülesannetele täitma ka turustamise ja varustamisega seotud kohustusi, mis eeldab pidavat hankijate ja klientidega suhtlemist. Tööülesannete täitmiseks sõidab ta aastas ca 45 000 km. Juhtimisõiguseta ei saa menetlusalune isik oma igapäevaseid tööülesandeid täita ja see paneb nii teda kui ka tema juhitava äriühingu, milles on 35 töötajat, äärmiselt raskesse olukorda. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 132 p 3 palub menetlusalune isik tühistada tema suhtes tehtud 10.10.2007.a otsus väärteoasjas nr 2740 07 2011 liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi ning teha uus otsus ja mõista temale kergem karistus, lisakaristus jätta kohaldamata. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde. Kuid loobus rahatrahvi vähendamisest, paludes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist vaid mõistetud lisakaristuse osas. Menetlusalune isik kahetses väärteo toimepanemist puhtsüdamlikult. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
- Kohtuväline menetleja märgib oma vastuses kaebusele /t.l. 14-15/, et Ever Lippu on varasemalt ühel korral karistatud kiiruse ületamiste eest Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel ja seda 27.04.2007 a ehk 6 kuud enne kaebusaluse rikkumise toimepanemist. Kuna karistusregistri seaduse mõistes ei ole Ever Lipu karistatus kustunud, siis karistuse mõistmisel lähtus kohtuväline menetleja Ever Lipule eelnevalt määratud karistusest, mis oli rahatrahv 1200 krooni. Kohtuväline menetleja on veendunud, et eelnev rahatrahv ei ole mõjutanud Ever Lippu edaspidistest samaliigiliste süütegude toimepanemistest hoiduma, mistõttu tuli kasutada liiklusseaduse ning karistusseadustikuga antud võimalust kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Lisakaristuse kohaldamiseks ei ole seaduseandja seadnud piiranguid selles mõttes, et ei pea esinema erandlikke asjaolusid lisakaristuse kohaldamiseks. Ever Lipu puhul ei olnud tegemist minimaalse kiiruse ületamisega. Tegemist oli mitte vähem, kui 43 km/h võrra lubatud kiiruse ületamisega (138±5 km/h). Käesoleval ajal on ka meedia kaudu enamusele teada, et kiiruse ületamine on põhjustanud mitmeid fataalse tagajärjega liiklusõnnetusi. Ever Lipp on oma kiiruseületamist põhjendanud möödasõidu sooritamisega ja sellega, et olles möödasõidul suurendas sõidukiirust ka sõiduk, millest mööda sõideti ning seetõttu pidi Ever Lipp ületame lubatud sõidukiirust, et möödasõit ohutult lõpetada. Kohtuväline menetleja leiab, et valitud vahend st sõidukiiruse suurendamine mitte ei vähendanud ohtu vaid suurendas seda. Loogiline oleks, et juht, märgates ohtu, vähendab sõidukiirust, nagu näeb ette ka LE § 123 - juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad. Kuigi kaebusest tulenevalt rikkus sõiduk, millest mööda sõideti LE § 134 nõudeid – juht kellest mööda sõidetakse, ei tohi möödasõitu takistada sõidukiiruse suurendamisega ega muul viisil, ei õigusta ükski teine rikkumine toimepandavat rikkumist. Tulenevalt mõõteseaduse alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006.a määrusest “Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate kasutusel olevate mõõtevahendite taatluskehtivusajad” peab liiklusjärelevalveks kasutatavaid kiirusmõõtureid taatlema 1 kord aastas. Ever Lipu sõiduki kiirus mõõdeti kiirusmõõteseadmega Stalker II MDR nr AS030187, mida taadeldi 16.08.2007 a (taatlustunnistuse nr TTRSS-07/00104). Järelikult oli kasutatud mõõteseade nõuetekohaselt kontrollitud. 3 4-07-5932 Ever Lipp leiab kaebuses, et juhtimisõigus on temale vajalik töökohale jõudmiseks ja töö tegemiseks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et vajadus tööalaselt autot juhtida on paljudel mootorsõiduki juhtimisõigust omavatel isikutel, kuid see ei saa olla määravaks asjaoluks isiku karistamisel. arvestamisel ei ole kohtuväline menetleja tahtnud Ever Lipu karistamisega teistele isikutele hirmutavat toimet avaldada. Kohtuväline menetleja on Ever Lipu karistamisega pidanud silmas õiguskorra kaitsmise huve ja eesmärki, avaldada õiglase karistusega mõju, mis suurendaks inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Menetleja on kasutanud oma kaalutlusõigust, mis nähtub nii põhikaristuse, kui ka lisakaristuse määrast, mis ei ole maksimaalne vaid keskmise määra suurune. Menetlusalune isik väljendab kaebuses puhtsüdamlikku kahetsust, kuid enne kohtuvälise menetleja lahendit ta seda ei teinud ja seetõttu ei saanud seda arvestada kergendava asjaoluna. Seadusandja on andnud selged piirid karistuste kohaldamiseks ja neis piires peab ka menetleja oma otsuseid tegema. Lähtudes eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et määratud karistus on proportsionaalne ja õiguspärane ning lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja eeltoodud seisukohtade juurde. KOHTU SEISUKOHT
- Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus asub seisukohale, et E.Lipu väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kõik uuritud tõendid kinnitavad E.Lipu poolt sõidukiiruse ületamist väärteoprotokollis kirjeldatud viisil ja määras ning ka mõõtevahend ja mõõtmise metoodika olid nõuetekohased. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja karistuse küsimuse otsustamisel järginud väärteomenetlusõiguse sätteid. Liiklusseaduse § 74 lg 3 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Vastavalt sama paragrahvi
- lõikele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni.
- Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg-s 1 märgitud kergendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda kergendavaks asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd ja võimaldab sanktsioonis ettenähtud karistust kergendada.
- Kohtuvälise menetleja otsusega võeti E.Lipult lisakaristusena LS § 7422 lg 5 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtuväline menetleja kinnitas kohtuistungil, et kuna E.Lipp kohtuvälises menetluses ei avaldanud kahetsust toimepandu suhtes, siis ei ole menetleja karistuse määramisel kahetsust kergendava asjaoluna ka arvestanud.
- Kohtule esitatud kaebuses ja ka kohtuistungil kahetses E.Lipp oma väärtegu puhtsüdamlikult. Kohtu hinnangul saab seda arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses ning vähendada E.Lipule mõistetud lisakaristust kahe kuu võrra. Kohus leiab, et kuna E.Lipp kahetseb oma tegu, on ta teinud edaspidiseks ka õiged järeldused. 4 4-07-5932 Seega jääb E.Lipule mõistetud lisakaristus alla sanktsiooni keskmist määra, mis vastab E.Lipu süüle ning arvestab ka eripreventiivset eesmärki ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisakaristuse tühistamist ei pea kohus põhjendatuks. R.Undrest kohtunik 5