Obsah (6)

§ 111§ 53§ 115§ 112§ 114§ 72

Koopia 1-07-7366 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 05. veebruaril 2008.a. Jõgeva kohtumajas Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag M

) reguleerib oma erinevates peatükkides vara üleskirjutamisega seonduva ja üleskirjutatud varaga toimimise korra.

liigitab võimaliku üleskirjutatava vara järgmiselt: II osa 6.peatükk: vallasasjad (sissenõude pööramine vallasasjadele) 7.peatükk: varalised õigused ( sissenõude pööramine varalistele õigustele), s.h. nõue (§ 111 sissenõude pööramine nõudele, § 110-114, § 116-123), sissetulek (7.peatükk 2.jagu), s.h. võlgniku kontol olevad vahendid ( § 115 sissenõude pööramine võlgniku kontole). 8.peatükk: kinnisasjad (sissenõude pööramine kinnisasjale), s.h. kinnisasjaga võrdsustatud õigused, laevad ja õhusõidukid (§ 138). Selline jaotus vastab TsÜS § 66 vara mõistele: vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 48 jaotusele, mille järgi esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. § 49 järgi on asi kehaline ese, § 50- kinnisasi või vallasasi; § 49 lg.2 järgi seaduses sätestatud juhul kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. TsÜS § 51 lg.1 : asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. 10 Täitemenetluse seadustiku alusel välja antud „Kohtutäiturimäärustik“ (Justiitsministri 22.detsembri 2005.a. määrus nr . 58) ja selle lisad kehtestavad vara üleskirjutamise aktide vormid, mis kordavad Täitemenetluse seadustiku alusel üleskirjutatava vara liike: „Kohtutäiturimäärustiku“ lisa 13: vara kontol arestimisakt (akti vorm jõustunud 10.04.2006), mis sätestab kontol oleva raha arestimise korra; „Kohtutäiturimäärustiku „ lisa 15: rahalise nõude arestimise akt; „Kohtutäiturimäärustiku“ lisa 19: vallasvara arestimisakt. Sellest tulenevalt on kohtutäitur xxxxxxxxxxxxxxxx poolt 10.04.2006 vallasvara arestimise aktiga üles kirjutatud (arestitud) asju (kehalisi esemeid) 125 tk, mille loetelu on aktis toodud ja mis vastavad vallasasjadele

6.peatüki mõttes; laovarusid- toorainet, materjale, lõpetamata toodangut, valmistoodangut, s.t. samuti vallasasju

6.peatüki mõttes on üles kirjutatud liigitunnusteta asjadele (TsÜS § 51 lg.1-asendatavatele asjadele) kohasel viisil- rahalise väärtuse järgi, summas 10 miljonit krooni. Varalisi õigusi

7.peatüki mõttes (

§ 111

) on üles kirjutatud akti p.3 all kui nõuded ostjate vastu summas 10 149 752 krooni ja mida täpsustab ja kirjeldab 21.aprillil 2006 esitatud nõuete nimekiri (tl.9-10Ikd). „Kohtutäiturimäärustiku“ lisadeks olevate arestimise aktide vormide hulgas on olemas eraldi akti vorm „rahalise nõude arestimise akt“, lisa 15, mis on kohtutäitur xxxxxxxxxxxx poolt koostatud (tl.118, 126, 129, 138, 143, 150, 156, 161, 169, 174, 180, 185, 190, 195, 201, 207, 212, 217, 218, 222, 223, 230, 231, 237, 238, 243, 244, 247, 248, 252, 253, 256, 257, 261, 262, 266, 267, 271, 272, 277, 278, 283, 284, 287, 290, 295, 300, 301) arestitud nõuete (tl.9-10 Ikd) kohta, kusjuures rahalise nõude arestimise akti ei ole kohtule esitatud ja nende koostamist ei ole tõendatud järgmiste nimekirjas olevate nõuete kohta: Balbiino AS, Siprest OÜ, Armatec Kaubandus OÜ, Kesko Agro Eesti, Markilo OÜ, Bovistar AS, Hiiu Klatööstuse Oü, KtK General Traders, Nurme PPF OÜ, Eesti Tehniliste Põllukultuuride Töötlemispark, Taisto AS, Linnamäe Peekon, Raisio Nutrition. Vara arestimise aktiga ei ole üles kirjutatud võlgniku (AS WErol Tehased) kontol olevaid vahendeid (raha), ei ole koostatud sellekohast vara kontol arestimise akti („Kohtutäiturimäärustiku“ lisa 13) ega antud sellekohast korraldust krediidiasutusele (vastavalt

§-le 115). Süüdistatavate Närska, Hainsoo, aga ka tunnistajatexxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused kinnitavad, et ettevõtte kontosid, arvel olevat raha ei arestitud, kuna nii sissenõudja kui ka võlgniku huvi oli, et tehas töötaks edasi. Kontode ja arvel oleva raha arestimine oleks tehase töö seisanud. Kohus loeb oluliseks, et kõigi tunnistajate ja süüdistatavate ütlusi läbib siduvalt ja vastuoludeta tees sellest, et sissenõudjal ja võlgnikul oli ühetaoline huvi, et tehas ei seiskuks, raha saaks edasi kasutada ja kõik said ühtmoodi aru, et arveid ei tohi arestida. Täitemenetluse seadustik § 53 lg.3 sätestab: Vara arestimise järjekorra määrab kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada. Uuritud tõendid tõendavad, et asjaolust, et sissenõudja oli huvitatud oma võlgniku AS Werol Tehased arvel oleva raha kasutamise võimaluse jätmisest AS-le Werol Tehased, tulenes ka sissenõudja tahe ja

§ 53

lg.3 kohane ettepanek kohtutäiturile – jätta võlgniku kontol olevad rahalised vahendid arestimata. Seega puudus avalik – õiguslikku täitemenetlust 11 teostaval kohtutäituril nii sisuline põhjendus kui ka vormiline vajadus AS Werol Tehased arvetel oleva raha arestimiseks ja vastava akti koostamiseks. Täitemenetluse seadustik ja selle alusel antud Kohtutäiturimäärustik annavad üleskirjutatavate vallasasjade liigituse tulenevalt iga liigi erinevast õiguslikust režiimist. Seejuures kuuluvad eriliigiliste varaliste õiguste hulka, millele saab sissenõuet pöörata nii „nõue“ (

§ 111) kui ka „kontol olevad vahendid“, s.t.

raha (

§ 115

). Täitemenetluse seadustik (ja Kohtutäiturimäärustik) ei samasta „nõuet“ ja „kontol olevaid vahendeid“ kui varalisi õigusi.

§ 112-114 ja 116-123 reguleerivad üleskirjutatud nõuete õigusliku režiimi, s.h.

nt § 121 kirjeldab nõudele sissenõude pööramise muid viise. Sealhulgas erineb üleskirjutatud nõuete õiguslik režiim nii võlgniku, kohtutäituri kui ka võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku käitumist puudutavas osas olemuslikult üleskirjutatud (arestitud) rahaliste vahendite õiguslikust režiimist ja täitemenetluse osaliste võimalikest käitumisvariantidest. Üleskirjutatud (arestitud) nõue on liigitunnusega (asendamatu) asi: see tuleb arestimise aktis kirjeldada, ta peab olema eristatav teistest nõuetest ja selle nõude sissenõudmiseks on õigus esitada hagi; peab olema tuvastatav, millisel võlgniku ja kolmanda isiku vahelisel võlasuhtel üleskirjutatud nõue põhineb. Kontol olevad vahendid (raha) on seevastu liigitunnuseta (asendatav) asi. Süüdistatavate Närska, Hainsoo ütlustest kohtuistungil nähtub, et täitur on neile täitemenetluse alguses selgitanud arestitud nõuete õiguslikku režiimi- nõudeid ei tohi koormata, pantida, nõuded peavad olema säilitatud (kohtuistungil 21.jaanuaril 2008). Sama kinnitas tunnistajaxxxxxxx: nõuete arestimine tähendas, et nõudeid ei või pantida ega müüa, raha kasutamise keeldu ei olnud (tl.56 IVkd). Kohtutäitur xxxxxxxxxxx 30.06.2006 vastuses ajutise pankrotihaldur xxxxxxx järelepärimisele (tõend esitatud kohtuistungil 21.01.2008 täitetoimikust kaitse taotlusel) annab selgituse, et juhatusele on teatatud kohustusest deponeerida võlgniku arvele laekunud arestitud nõuete katteks tasutud summa kohtutäituri ametialasele arvele. Kohtu seisukoht: Täitemenetluse seadustiku sätteid ja selle alusel KarS § 308 dispositsiooni ei ole võimalik sisustada nii, et üleskirjutatud nõue tähendab ka selle nõude rahuldamiseks makstud raha. Liigitunnustega asjade (varaliste õiguste- nõuete)üleskirjutamine ehk arestimine ei saa teatud hetkest asenduda liigitunnusteta asjade (varalise õiguse- raha)üleskirjutamisega ehk arestimisega. Käsutuskeeld, mis vara (nõude) üleskirjutamisel võlgnikul tekib üleskirjutatud vara (nõude) suhtes, ei kujuta endast nõude rahuldamiseks makstud raha käsutuskeeldu. 10.04.2006 täitemenetluse tagamiseks üleskirjutatud AS Werol Tehased varana ei ole üles kirjutatud kontodel olemasolevat või tulevikus laekuvat raha, mistõttu sellele ei laienenud ka võlgniku seaduslike esindajate, süüdistatavate Närska ja Hainsoo kohustus hoiduda selle vara kasutamisest või käsutamisest. Ehkki kohtutäitur selgitas juhatuse liikmetele Närska, Hainsoo kohustust kanda laekunud raha kohtutäituri arvele, ei põhinenud selline selgitus seadusel. Kohus peab vajalikuks märkida, et täitemenetlus on avalik-õiguslik menetlus. Täitemenetluse avalik- õiguslik iseloom tuleneb kohtuvõimu kui põhiseadusliku institutsiooni tegevuseõigusemõistmise - avalik-õiguslikust olemusest. Sellest tulenevalt kehtib täitemenetluses formaliseerituse printsiip, mille järgimise vajadusele on osutanud ka Riigikohus oma lahendites (nt 3-2-1-3-03) ja mille tõttu menetlusosalistele ei saa panna kohustusi, mida seadus ette ei näe ega või laiendada täitemenetluses kohtutäituri diskretsiooni piire (ja lugeda, et nõue=laekuv raha) menetlusosaliste põhiseaduslike õiguste (PS § 32) riive hinnaga. 12 Käesoleval juhtumil puudub KarS § 308 süüteokoosseisu objektiivne tunnus- täitemenetluse tagamiseks üleskirjutatud vara. Süüdistatavatele heidetakse ette üleskirjutatud vara- üle kantud raha- kasutamist ja käsutamist. Samas ei ole kontol olemasolevaid või laekuvaid rahalisi vahendeid üles kirjutatud ega selle suhtes käsutuskeelde seatud. Täitemenetluse tagamiseks on küll teatud vara üles kirjutatud (vallasvara arestimise akt p.1, p.4), kuid selle õigusvastase kasutamise ja käsutamise etteheidet ei ole süüdistatavatele esitatud. Nõuete rahuldamiseks kolmandate isikute poolt üle kantud rahalised vahendid ei moodusta käesolevas asjas täitemenetluses üleskirjutatud vara. Süüdistuses kasutatud sõna „ekslikult“ kaudu kirjeldatud objekt ei loo õiguslikku alust selle raha kasutamise kriminaliseerimiseks, vaid sellisest eksitatud tegevusest tulenevaid nõudeid on huvitatud isikul võimalik esitada tsiviilõiguslikel alustel, nt. kahju hüvitamisest või alusetust rikastumisest tuleneva nõudena.

§ 114

lg.4 sätestab: Nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud. Uuritud tõendid tõendavad, et rahalise nõude arestimisaktid on kohtutäitur xxxxxxxxxxx andnud kättetoimetamiseks üle Eesti Postile ja aktid on kolmandatele isikutele kätte toimetatud (kuupäevad kättetoimetamisteatiste järgi Ikd) järgmiselt: Kolmas isik Arestimisakt postitatud Arestimisakt kätte saadud Nõude summa Viru Kalatööstuse OÜ 25,04,2006 Vilma AS Pajumäe talu 25,04,2006 27,04,2006(tl.294) Tõendid puuduvad 26,04,2006(tl.120) Tõendid puuduvad 29,04,2006(tl.125) Pole lvt-t, tl.127pärast 25.04.06 27,04,2006(tl.137, 139) 28,04,2006(tl.145) 27,04,2006(tl.149) Tõendid puuduvad 26,04,2006(tl.154) 26,04,2006(tl.160) 27,04,2006 (tl.167) 26,04,2006 (tl.173) Tõendid puuduvad 27,04,2006(tl.179) Tõendid puuduvad 27,04,2006 (tl.184) 04,05,2006(tl.189) Tõendid puuduvad 28,04,2006(tl.194) Tartu Agro AS Maadlex OÜ 25,04,2006 Polven OÜ 25,04,2006 OG Elektra AS Arktik OÜ Prisma Peremarket 25,04,2006 25,04,2006 25,04,2006 Balbiino AS Baltazar Trading Kaubi Ettevõtted 25,04,2006 25,04,2006 AbeStock AS 25,04,2006 Veskimeister OÜ 25,04,2006 Siprest OÜ Savala Masinaühistu 25,04,2006 Armatec Kaubandus OÜ Hesburger AS Horeca Service OÜ 25,04,2006 25,04,2006 Kesko Agro Eesti Lootsi Hese OÜ 25,04,2006 474 475,08 13 418,37 33 696,08 149 624,00 137 764,10 599 907,91 79 808,59 22 656,00 24 207,70 33 984,00 177 447,46 14 443,20 99 195,76 11 266,64 30 932,52 2 673,80 2 000,00 32 568,00 22 656,00 159 300,00 1 380,60 13 Markilo OÜ Balbiino LK OÜ Tartumaa Piimatootjate Ühistu Mones ja Tuur OÜ Agrovarustus OÜ 25,04,2006 25,04,2006 25,04,2006 25,04,2006 Põlva Piim Tootmine 25,04,2006 Bovistar AS Hiiu Kalatööstus OÜ EBM Grupp Kärevere POÜ 25,04,2006 25,04,2006 Spilva Ltd 25,04,2006 LT- TUKKU OY 25,04,2006 Rapsona AB 25,04,2006 Pentisol OY 25,04,2006 KTK General Traders Rimi Latvia SIA 25,04,2006 Klaipededos Margarinas Nizegorodobuvtorg Torma POÜ 25,04,2006 25,04,2006 25,04,2006 Kirde Hulgikaup AS 25,04,2006 Nurme PPF OÜ Senderlen OÜ Puide talu, Mati Nurm Eesti tehniliste Põllukultuuride Töötlemispark Taisto AS Linnamäe Peekon Raisio Nutriton KOKKU 25,04,2006 25,04,2006 Tõendid puuduvad 27,04,2006(tl.199) 02,05,2006(tl.206) 26,04,2006(tl.211) 03,05,2006(tl.216) 26,04,2006 (tl.225) Tõendid puuduvad Tõendid puuduvad 26,04,2006 (tl.229) 27,04,2006(tl.235) 28,04,2006 (tl.241) Tl.245, pärast 25.04.2006 28.0402.05.06(tl.251) pole teadet, pärast 25.04 2006 (tl.254) Tõendid puuduvad 28.04-02.05.2006 (tl.260) 28.04.2006 (tl.265) 04,05,2006(tl.270) 27,04,2006(tl.276) Pärast 25.04.2006 (tl.279) Tõendid puuduvad 28,04,2006(tl.289) 27,04,2006(tl.299) Tõendid puuduvad Tõendid puuduvad Tõendid puuduvad Tõendid puuduvad 35 848,20 60 227,20 212 449,56 11 674,45 75 382,53 322 947,12 26 000,00 200 000,00 588 360,76 29 264,00 1 511 126,73 574 059,68 1 670 761,14 24 127,06 221 220,80 509 653,58 91 205,78 37 632,57 102 438,16 32 079,95 1 869,12 1 239,00 339,98 4 509,15 313 909,43 42 371,44 1 325 648,80 10 149 752,00 Kokku on tõendatud rahalise nõude arestimise akti koostamine nõuetele summas 7 589 456.15 krooni. Kolmandate isikute Pajumäe Talu, Maadlex OÜ, Rapsona AB (2 arvet), Abestock AS, Kärevere POÜ, Senderlen OÜ, Prisma Peremarket (1 arve), Rimi Latvia SIA, Torma POÜ, Puide talu- Mati Nurm, Baltazar Trading, Kaubi Ettevõtted, Horeca Service OÜ, Viru Kalatööstus OÜ, Arktik OÜ, Hesburger AS (2 arvet), Spilva Ltd ( 3 arvet), OG Elektra AS, Agrovarustus OÜ, Veskimeister OÜ, Tartumaa Piimatootjate Ühistu (4 arvet), Polven OÜ (1 14 arve+ pool teisest arvest), LT-TUKKU OY (1 arve), EBM Grupp (1 arve) poolt on nende käsitletavatest nõuetest tulenevad võlad AS WErol tehased ees tasutud enne arestimisakti neile kätte toimetamist või kättetoimetamisega samal päeval (tl.130, 131, 133, 156, 157, 161, 162, 164, 166, 167, 168,169, 172, 173, 176,178, 180, 181, 182, 184, 185, 187,191, 194, 200, 201, 202 IIkd) kokku summas 3056502.70 krooni. Seega arestimisakti kättetoimetamise ajaks on nõue rahuldatud, s.t. varaline õigus, millele sissenõue pöörata, puudub ja nõue ei ole arestitud. Sellest tulenevalt saab selles täitemenetluses arestituks lugeda need nõuded, mis olid arestimisakti kolmandale isikule kätte toimetamise ajaks tasumata. Need on : Balbiino LK OÜ arve nr . 253271 summas 30 113.60 (tl.175) krooni, EBM Grupp summas 294 005.87 krooni (tl.180), Prisma Peremarket arved nr. 253213, 253195, 253178 kokku summas 14410.75 krooni, (tl.163, 165 IIkd), Rapsona AB arve 253111 summas 287240.28 krooni (.tl.188), arve nr. 253148 summas 266 671.26 krooni (tl.188), arve nr. 253386 summas 271 934.78 krooni ja arve nr. 253421 summas 271 934. 78 krooni (mõlemad tl.189); Klaipedos Margarinas arve nr . 253264 summas 91205.78 krooni (tl.193), Spilva Ltd arve nr . 253425 summas 258 159.20 krooni (tl.184), arve nr . 253267 summas 255 342.19 krooni (tl.183) ja arve nr . 253330 summas 248 903.30 krooni, Torma POÜ arve nr . 253348 summas 20 975.68 krooni (tl.195), arve nr . 253342 summas nr . 20 923.76 krooni (tl.196) ja arve nr. 253224 summas 21 079.52 krooni (tl.197); As Kirde Hulgikaup arve nr. 253400 summas 10 993.82 krooni (tl.199), Pentisol Oü arve nr . 252744 summas 24 127.06 krooni (tl.190), Lootsi Hese OÜ arve nr. 253379 summas 1380.60 krooni, Hesburger AS arve nr . 253351 summas 8142 krooni (tl.171), LT- TUKKU OY arve nr . 253314 summas 222 644.86 krooni, arve nr . 253405 summas 112 505.31 krooni (tl.186), Polven OÜ (pool arvest 253008 summas 70000 krooni (tl.132 Ikd). Kokku arestitud (

§ 114

lg.4 tähenduses) nõudeid erinevate kolmandate isikute vastu summas 2 732 694.30 krooni. Asjas uuritud tõenditest nähtub, et võlgniku AS Werol Tehased ametiisikud olid teadmises, et arestitud nõuete nimekirja kantud nõuete katteks laekuv raha ei kuulu Werolile ja et see raha tuleb täiturile üle kanda. Nii andis tunnistaja xxxxxxx kes oli AS WErol Tehased pearaamatupidaja, kohtuistungil ütlusi, et kui Werolis avastati, et raha on laekunud Weroli arvele, teavitati täiturit, täituri nõudmine oli, et peame need rahad talle üle kandma. Teadsime, et see raha ei kuulu meile ja hoidsime sellist jääki, et kui täitur esitab nõude, oleksime võimelised seda koheselt täitma (tl.55-58 IVkd). Kui raha jääk arvetel langes alla 5,9 miljoni piiri, jälgiti, et oleks allikaid, kuidas seda summat taastada, kui täitur raha ülekandmist nõuab. Kui xxxx teatas Hainsoole täituri 26.mai nõudest raha tema arvele kanda, lubas Hainsoo sellega tegeleda. Süüdistatav R.Närska andis kohtuistungil ütlusi, et nad lubasid täiturile, et kui sissenõudja hakkab jäigalt raha ülekandmist nõudma, siis kanname selle summa täituri deposiitarvele üle, püüdsime seda summat hoida. Iga päev ei oleks kohe suutnud kanda, kuid mõne päeva jooksul, oli mitmeid võimalusi, hoidsime vajalikku suurusjärku. Süüdistatav H.Hainsoo andis kohtuistungil ütlusi, et jäi kokkulepe, et nimekirjas olnud nõuete alusel laekunud raha säilimist tuleb jälgida. Konsulteerimisel täituriga oli tema hoiak, et vaatame, palju seda raha koguneb, las ta seni olla, tuleb teha koostööd võlausaldajaga. Werol pidas eraldi arvestust arestitud nõuete eest laekunud raha üle ja kui täitur oleks raha ülekandmist nõudnud, oleks saanud paari päeva jooksul kanda. Olime valmis selleks, et täitur käsib raha kohe üle kanda. Hainsoo eitab, et täitur esitas nõude talle raha üle kanda. Hainsoo sõnul nägi ta täituri sellekohast meili uurija juures. 15 Tunnistaja xxxxxxxxxxxannab ütlusi (tl.112-121IVkd), et ta selgitas mitmel korral Weroli esindajatele, et raha tuleb üle kanda täituri arvele ja seda ei tohi kasutada; eeldame, et võlgnik ise talle laekuvat raha ei kasuta, ta pidi tagama, et raha laekuks sissenõudja kasuks. 26.mail tegi sellekohase infokirja Werolile. Arestitud nõuete alusel üle kantud raha oleks pidanud üle kandma täituri arvele. xxxxxxxxxxxx poolt 26.05.2006 kell 12.24 esitatud nõue (e-kiri), mis osutab arve numbrile, kuhu üle kanda laekunud rahalised vahendid ( tl.99 Ikd). Kohus hindab võlgniku AS WErol Tehased ametiisikute sellist teadmist ja sellega leppimist (raha täiturile üle kanda) kui heausksete võlgnike usaldavat käitumist avalik-õigusliku sõltumatu ametiisiku poolt riigi nimel toimetatavas täitemenetluses. Samas ei muuda võlgniku ametiisikute taoline leppiv käitumine laekunud raha õiguslikku režiimi ega muuda seda raha arestitud rahaks, millele laieneb käsutuskeeld. Ehk teisisõnu: täituriga konkludentse käitumisega sõlmitud kokkulepe – säilitada laekuv raha ja kanda see nõude esitamisel täituri arvele- ei loo õiguslikku alust nende isikute kriminaalvastutusele võtmiseks, kes seda kokkulepet ei täitnud. Andes tõendite hindamise käigus hinnangut süüdistatava Hainsoo ütlustele, et täitur ei esitanud nõuet raha üle kanda ja ta nägi sellekohast meili alles uurija juures, on kohus seisukohal, et need ütlused vastavad faktilisele olukorrale. Tunnistaja xxxx kinnitab, et täituri meil tuli 26.mai pealelõunal, mil Hainsoo oli majast lahkunud ja tunnistaja informeeris Hainsood sellest telefoni teel (t.55). Kohus leiab, et isikule õiguslike kohustuste panemiseks, millest võib tuleneda kriminaalvastutus, ei piisa teabe edastamisest kolmandate isikute vahendusel telefoni teel, eeldades, et see õiguslik kohustus tulenes kohtutäituri 26.mai kirjast. 2)õigustatud isik. 2.1.Kes on KarS § 308 mõttes õigustatud isik? Süüdistus ei täpsusta, keda on peetud silmas õigustatud isiku all AS Werol Tehased suhtes toimuvas täitemenetluses. KarS § 308 dispositsioonist tuleneb, et karistatavaks teoks on „ …täitemenetluse… tagamiseks üleskirjutatud vara… kasutamine või käsutamine“ juhul kui selleks puudub õigustatud isiku luba. Õigustatud isik ja kehtiva nõusoleku (loa) andja saab olla õigushüve valdaja ise. KarS §-ga 308 kaitstav õigushüve on kohtuotsuste täitmist reguleeriv süsteem, selle toimimine vastavalt sellekohastele õigusaktidele. Selle kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve ei ole mitte individuaalne õigushüve, vaid avalik õigushüve. Sellise õigushüve kaitstuse eesmärgil toimetab täitemenetlust avalik- õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik- kohtutäitur (Kohtutäituri seaduse § 2 lg.1), kellel on kohustus teha seda vastavalt sissenõudja ettepanekutele ja tema huvides. Tulenevalt täitemenetluse olemusest toimub see menetlus alati kellegi kasuks, s.t. täitemenetlus algatatakse kellegi huvides ja vara kirjutatakse üles (arestitakse) kellegi kasuks. Seetõttu ei ole õigushüve valdajaks mitte sõltumatu avalik-õigusliku ameti kandja, vaid isik, kelle huvides ja kasuks täitemenetlus toimub. See ongi õigustatud isik ehk sissenõudja, käsitletavas täitemenetluses AS Pere Leib Tootmine. 16 Selline järeldus tuleneb Täitemenetluse seadustiku § 5 lg.1, lg.2, lg.3, mis täitemenetluse osalistena nimetab eeskätt sissenõudjat ja teisi isikuid, kellel on nõudeid võlgniku vastu; §-st 8, mis kohtutäituri kohustusena märgib kohustuse tegutseda täitedokumendi täitmise eesmärgil ja täitemenetluse osalistele nende õigusi selgitades; §-st 23 lg.1, millest tuleneb kohustus viia täitemenetlus läbi sissenõudja avalduse kohaselt; Täitemenetluse seadustiku 5.jao sätetest tuleneb, et kogu täitemenetlus saab toimuda sissenõudja avalduste kohaselt ja tema huvides eeskätt tema poolt määratud viisil. Kohtutäituri seaduse § 2 lg.1 sätestab, et kohtutäitur on avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. Õigus valida kohtutäitur kuulub sissenõudjale. Täitemenetlus kujutab iseendast protsessuaalsete toimingute jada, millesse kuuluvate toimingute võimalikud liigid, nende läbiviimise kord ja muud täitedokumendi täitmiseks tähtsad küsimused on kindlaks määratud Täitemenetluse seadustikuga ja selle alusel antud õigusaktidega. Isik, kelle huve silmas pidades täitemenetlust toimetatakse, on sissenõudja. Seetõttu annab Täitemenetluse seadustik sissenõudjale õiguse määrata täitemenetluse kulgualates selle alustamisest kuni selle lõpetamiseni. Sellega on sissenõudjale antud õigustatud isiku staatus. Üleskirjutatud ja hoiule antud vara on määratud rahuldama sissenõudja nõuet. See tähendab, et vara üleskirjutamine ja hoiule andmine ei ole eesmärk omaette, vaid selle eesmärgiks on selle vara kasutamine sissenõudja huvides, tema nõude rahuldamiseks. Selline eesmärk on täpses kooskõlas KarS § 308 dispositsiooniga, millest tulenevalt ei ole karistatav mitte vara kasutamine ja käsutamine kui tegevus üldse, vaid selle kasutamine ja käsutamine juhul kui puudub õigustatud isiku luba. Selline kriminaliseeritus on kooskõlas õiguskorra ühtsuse põhimõttega: kui mingi tegevus on haldusõiguse järgi lubatud (täitemenetlus kui haldusmenetlus, milles sissenõudjal on õigus otsustada üleskirjutatud vara kasutamine), siis sama peaks olema ka karistusõiguses – sissenõudja luba välistab kuriteokoosseisu. Taolist õiguslikku olukorda kinnitas tunnistajana ka kohtutäitur xxxxxxxxxxx kohtuistungil (tl.112-121), andes ütlusi, et tal puudub õigus lubada AS Pere Leib Tootmine avalduse alusel üles kirjutatud vara kasutamist. Sellise loa saab anda sissenõudja (tl.113).Tunnistaja annab ütlusi, et sissenõudja valikul arestitakse võlgniku vara, kõik, mida tehakse, tehakse sissenõudja soovil. Osa arestitud arvete alusel laekus raha Weroli arvele, sellest teatas ilmselt Weroli raamatupidaja. Tunnistaja suhtles Pere Leib esindajaga, xxxxxxxxxx kuid tunnistajal ei ole andmeid, et Pere Leib oleks täiturile teatanud, et ta on andnud nõusoleku laekunud rahasummade kasutamiseks. Sissenõudja taotles võlgniku varale valitseja määramist. Tunnistaja mäletab, et oli jutt, et Weroli arvele laekunud raha tuleb täituri arvele üle kanda. 2.

1. faktilised asjaolud. Uuritud tõendid tõendavad, et oli olemas sissenõudja AS Pere Leib Tootmine pädevate isikute luba AS WErol Tehased arvele laekunud raha kasutamiseks: AS Pere Leib Tootmine juhatuse liikme xxxxxxxxxxxxxxx nõusolek, AS Pere Leib Tootmine juhatuse nõunikuxxxxxxxxxxxxxxnõusolek. Juhatuse liige xxxxxxxxxxxx on juriidilise isiku seadusliku esindajana pädev isik; xxxxxxxxxxxx, kes oli juhatuse nõunik, pädevus tuleneb temale juhatuse poolt antud sellekohasest volitusest. Et xxxxxxxxxrrol oli pädevus teha sellekohaseid otsustusi, kinnitavad tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxx jaxxxxx ütlused. Nii annab tunnistaja xxxxxxxxxxx kohtuistungil (tl.103-112kd.IV) ütlusi selle kohta, et Pere Leib tootmine poolt tegelesid kaks inimest iga päev Weroli asjadega- xxxxx ja xxxxxx. Pere 17 Leib ei andnud üldsõnalist luba arestitud rahaliste vahendite kasutamiseks. Tunnistajal oli arusaam, et arestitud rahalisi vahendeid ei ole tehniliselt võimalik ilma täituri loata kasutada, et selleks on vajalik täituri allkiri või muu aktsept. Tunnistaja Pere Leib Tootmine poolt signaliseeris oma nõusoleku Werolile, et kui on vaja teha konkreetseid kulutusi tehase käigushoidmiseks, siis on Pere Leib sellega nõus. Pere Leib jaoks oli tähtis tehase töö jätkumine ja igapäevased kulutused selle nimel olid õigustatud. Tunnistaja kinnitab, et Närska ja Hainsoo juhatuse liikmeks oleku ajal oli AS-l Pere Leib infovahetus ja ülevaade tehase olukorrast, oli ülevaade, mille peale Weroli arvetele laekunud raha kulus ja Pere Leib andis selleks nõusoleku. Ei olnud antud luba, et Werol jätkab igapäevast tööd võlausaldajaga kooskõlastamata. Oli luba konkreetseteks makseteks. Pere Leib tahtis jätta endale vetoõiguse Weroli raha kasutamise kohta, et igal konkreetsel juhul otsustatakse. Konkreetseid lubasid andsid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe oli usaldatud otsuste tegemine Weroli poolt tehingute tegemiseks, maksete sooritamiseks. Tunnistajale teadaolevalt toimus tihe suhtlemine Pere Leib esindaja xxxxxxx ja täituri vahel ja info Weroli raha kasutamise kohta tuligi täituri kaudu. Tunnistaja xxxxxxx (ütlused kohtuistungil tl.130-134IV kd) annab ütlusi, et talle oli AS Pere Leib poolt antud üldvolitus, mille hulka kuulus õigus Weroli rahavoogude jälgimiseks, rahalise poole planeerimiseks, arvete tasumise aktsepteerimine. Werol küsis, mida laekunud rahaga teha ja Werolile öeldi, et eesmärk on, et tehas jätkaks tööd. Kui arestitud nõuete ulatuses oleks olnud raha käibest väljas, siis oleks tehas seiskunud. Tunnistaja ei seadnud takistust, et Werol ei või seda raha igapäevaselt kasutada. Tunnistaja arutas seda teemat ka xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, laekunud raha kasutati seemne ostuks ja igapäevaseks majandustegevuseks. Kuna Pere Leib oli korra juba ära otsustanud, et laekuvat raha võib Werol kasutada, ei pidanud nad seda iga kord üle küsima. Ja kui küsisid, siis said uue nõusoleku. Tunnistaja annab ütlusi, et täitur teadis, et arveid ei arestitud ja oli teadlik ka sellest, et Weroli juhatuse liikmetele oli sissenõudja poolt antud kohustus tehas töös hoida. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx (ütlused kohtuistungil tl.125-127) oli AS Werol Tehased nõukogu liige. Närskale ja Hainsoole, hiljem ka xxxxxxxxx oli nõukogu poolt püstitatud ülesanne, et tehas peab töötama. Weroli juhatus otsis vahendeid, et Weroli vastu esitatud nõudeid kinni maksta. Juhatuse ja Pere Leib tootmise vahel olid arutelud ja juhatus informeeris, et osa raha arestitud nõuetest laekus Werolile. Selle kohta oli täituriga kokkulepe, arvete kasutamine oli juhatuse vastutusalas. Juhatuse tegevus oli kooskõlastatud sissenõudjaga ja Pere Leib tootmine kaudu ka täituriga. Aprillikuu jooksul ei laekunud täiturilt infot, et midagi oleks valesti tehtud. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx (ütlused kohtuistungil tl.127-130) ülesandeks oli Pere Leib juriidiline nõustamine ja Werol tehaste ostmise nõustamine. Täitemenetlus algatati Pere Leib kui sissenõudja poolt eesmärgiga tagada Weroli varade säilimine. Pere Leiva huvi oli, et Werol säiliks töötava tehasena, see oleks olnud väärtuslikum nii võlausaldajale kui ka võlgnikule. Tunnistaja sai info Närskalt, Hainsoolt ja xxxxxxxxxxxx. Tunnistaja sai oma volitused Pere Leib omanikult ja nõukogult ja ettevõtte huvi oli aresti all olevat vara kasutada. Arveldusarveid arestitud ei olnud, kuna võlausaldaja huvi oli, et ettevõte saaks jätkuvalt teha majandustehinguid. Tehase seiskumine oleks kahju kaasa toonud, ettevõtte väärtus oleks vähenenud. Oli ülevaade sellest, et arestitud nõuetest laekus raha Werolile ja võlausaldaja oli huvitatud, et selle raha eest saaks osta seemet, et raha kasutataks majandustegevuses. Werol tegutses kooskõlas Pere Leivaga, tegi ülekandeid, maksis seemne eest. Pere Leib oli kursis, kuidas raha kasutatakse, kuidas raha liikus. xxxxxx esindas Pere Leiba täituri ees ja xxxxxxx kaudu pidi täitur olema teadlik, et laekunud raha kasutatakse. Pärast juhatuse vahetumist Pere Leib Weroli raha kasutamise kohta enam infot ei saanud. Tunnistaja xxxxxx (tl.55-58 IVkd) andis kohtuistungil ütlusi, et nõuete arestimine tähendas, et nõudeid ei tohtinud pantida ega müüa, raha kasutamise kohta keeldu ei olnud ja raha võis 18 kasutada. Selle kohta oli kokkulepe sissenõudja ja kohtutäituriga. Täituriga arutati ja lepiti kokku, et iga päev ei hakka laekunud summasid üle kandma, vaid kogume ja kui täitur nõude esitab, siis kanname. Oli kokkulepe sissenõudja ja Weroli vahel, et arestitakse nõuded, et ettevõtet käigus hoida, et tehas ei seiskuks. Tunnistaja xxxxxxxxxxx kohtuistungil kinnitas, et temale ei teatatud, et sissenõudja on andnud nõusoleku laekunud raha kasutamiseks. Samas kinnitas tunnistaja xxxxxxxxx, et sissenõudja ja võlgniku vahel oli tihe koostöö. Kohus faktiliste asjaolude tõendamisel arvestab tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustega kohtuistungil ja loeb need ütlused usaldusväärseteks. Kohtuliku uurimise käigus kohus avaldas ja uuris nende tunnistajate kohtueelsel uurimisel antud ütlusi (tl.13-16, 21-24 IIkd, tl.74-76 IIIkd)vastuolude tõttu kohtuistungil räägituga. Väidetavad vastuolud seisnesid üldiselt järgmises: kohtueelsel uurimisel on tunnistajad kinnitanud, et nad ei ole andnud Werol Tehased juhatuse liikmetele nõusolekut arestitud rahaliste vahendite kasutamiseks; kohtuistungil antud ütlustest järeldub, et selline luba oli. Kohus on seisukohal, et arvestades tunnistajate poolt antud ütluste põhisuunitlust ja kohtueelsel uurimisel esitatud küsimuste sõnastust, ei saa lugeda, et kohtueelsel uurimisel on tegemist vale esitamisega tõe pähe: kohtueelsel uurimisel on küsimused esitatud „arestitud rahaliste vahendite kohta“. Samas ei ole tegelikkuses rahalisi vahendeid arestitud. Selliselt kitsalt sõnastatud küsimused on oma olemuselt eksitavad ja tulenevalt küsimuse sisust loovad selliselt sõnastatud küsimused vastavale tunnistajale (juhatuse liige, nõukogu liige, nõunik) tunnetatava ohu ütluste andmise survest tema enda vastu. Ka kohtueelsel uurimisel on tunnistajad rääkinud sissenõudja huvist, et tehase töö ei seiskuks. Seetõttu kohus ei loe nende tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseteks ega valeütlusteks. 2.
2. Millist tegelikku sündmust, käitumist, saab pidada nõustumiseks ehk loa andmiseks? Luba peab olema ühemõtteline; peab olema avaldatud enne õigustava teo toimepanemist, kehtima teo toimepanemise hetkel. Loa andmine - see on õigushüve valdaja tahteavalduse väljendamine. Loa ehk nõustumise olemasolu tõendamiseks piisab, kui õigushüve valdajal on faktiliselt kujunenud nõustuv tahe. Kõigist uuritud tõenditest nähtub, et vara üleskirjutamise eeltingimuseks oli, et võlgnikule AS WErol Tehased peab jääma võimalus arvetel olevat raha käsutada ja kasutada. Sellest tingimusest lähtudes valis sissenõudja ja tegi täiturile ettepaneku üleskirjutatava vara kohta, välistades arvete arestimise. Seetõttu on tõepärased ja selle põhitingimusega kooskõlas süüdistatavate Närska, Hainsoo, tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused selle kohta, et oli olemas sissenõudja AS Pere Leib Tootmine nõusolek, luba kasutada Weroli arvetele laekunud raha tehase igapäevaseks majandustegevuseks Pere leib kontrolli all eesmärgiga, et tehases tootmine ei seiskuks. Sissenõudja, õigustatud isik AS Pere Leib Tootmine oli sellist tahet, soovi manifesteerinud täitemenetluse alguses nii kohtutäiturile kui ka võlgnikule. Sellele järgnes sissenõudja igapäevane kontroll maksete tegemise üle ja vajadusel ka konkreetsete otsustuste tegemine, näiteks otsus maksta seemne eest. Kõikideks makseteks sissenõudja nõusolekut ei andnud. Uuritud tõendid tõendavad, et ajavahemikul 21.aprill-29.mai 2006 oli olemas õigustatud isiku AS Pere Leib Tootmine luba ja nõusolek AS Werol Tehased arvetele laekunud raha kasutamiseks nendeks makseteks, mis Werol Tehased tegelikult tegi. 19 Kohus on seisukohal, et õigustatud isiku loa, nõusoleku olemasolu on tõendatud kõigi sissenõudjaga seotud isikute (tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ütlustest tulenevaga kogumis. Õigustatud isik- see ei ole mitte personaalselt Mikenberg või xxxxxxxxx, vaid kogu sissenõudja nimel tegutsenud meeskond, kellest xxxxxxxxxxxxxxxx tihedalt kontakteerusid võlgnikuga ja xxxxxxx oli sissenõudja poolt delegeeritud õigus kontrollida ja otsustada võlgniku rahaliste vahenditega seonduvat. Uuritud tõenditest nähtub, et sissenõudja ametnike vahel olid ülesanded ja funktsioonid jagatud vastavalt juhtimistasanditele, üksteist usaldati. Kui tunnistaja xxxxxxxxxx konkreetseid lubasid raha kasutamiseks ei andnud, siis ei tõenda see, et nõusolek raha kasutamiseks puudus üldse. Sissenõudja (õigustatud isik) kui äripartner oli väljendanud võlgnikule oma nõustuva suhtumise laekunud raha kasutada ja võlgnikul oli õigus sellega arvestada. Kohus on seisukohal, et õigustatud isiku loa andmine üleskirjutatud vara kasutamiseks KarS § 308 mõttes on subjektiivset laadi otsustus. See tähendab, et sellise loa andmine ühel konkreetsel juhul või olukorras ei tähenda, et luba peaks kehtima või olema antud ka teisel juhul või olukorras. Täitemenetlus alustatakse, kui sissenõudjal on huvi saada täitedokumendist tulenevale nõudele rahuldus sundtäitmise vahendusel ja saada sel teel oma nõudele kaitse. Täitemenetluse seadustik näeb ette erinevate sundtäitmise viiside rakendamise võimaluse ja erinevaid viise kasutati ka AS WErol Tehased vastu suunatud täitemenetluses. Vara, laovarude ja nõuete arestimisega saavutas sissenõudja AS Pere Leib Tootmine kontrolli võlgniku majandustegevuse üle, s.h. kontrolli rahavoogude ja maksete tegemise üle. Hea koostööga sissenõudja ja võlgniku vahel oli õigustatud isikule tagatud võimalus suunata võlgniku finantskäitumist. KarS § 308 annab täitemenetluses õigustatud isikule (sissenõudjale) pädevuse otsustada üleskirjutatud vara kasutamise üle ja võlgniku enda juhtivorgani (nõukogu) suhtumine sellesse ei oma selles kontekstis õiguslikku tähendust. Kohtu seisukoht: Siin hakkas kehtima puuduva huvi põhimõte: õigushüve omaja on loobunud õigushüve kaitsevajadusest. Ei ole alust kaitsta hüve (huvi saada oma nõuetele rahuldus sundtäitmise kaudu) teatud sekkumise vastu, kui selle omaja ei pea konkreetses situatsioonis vajalikuks selle hüve kahjustamise vastu kaitset saada. Kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud ka need asjaolud, mis põhjendavad sissenõudjal sellise huvi äralangemist – hea koostöö sissenõudja ja võlgniku juhatuse vahel kuni 29.maini tagas sissenõudjale kindlustunde, et võlgnik käitub heas usus ja sissenõudja nõuded saavad rahuldatud. Täitemenetluse seadustik § 45, 46 annab sissenõudjale õiguse taotleda muu hulgas ka täitemenetluse peatamist. Täitemenetluse mõttega on kooskõlas, et faktilise olukorra muutumisel on sissenõudjal võimalus muuta oma varasemaid menetlusotsustusi. Uuritud tõendid tõendavad, et pärast täitemenetluse alustamist AS Pere Leib Tootmine avalduse alusel toimus olulisi muutusi AS –ga Werol Tehased seonduvas olustikus: AS Dovelin Baltic avalduse alusel peatati täitemenetlus ( kohtu määrus tl. 250-255 IIkd) ja hiljem hagi tagamise abinõu osaliselt tühistati (tl.256-258 IIkd), AS Werol Tehased juhatuse liikmed R.Närska ja H.Hainsoo kutsuti tagasi (tl.34a IIIkd), AS-le Werol Tehased valiti juhatuse liikmeks xxxxxxxl (tl.34b IIIkd ). Uute faktiliste asjaolude tekkimise tõttu saab iseenesest õiguslikult aktsepteeritav olla õigustatud isiku- AS Pere Leib Tootmine-kuriteokaebuses (tl.1-3 Ikd) sisalduv, mille kohaselt sissenõudja taotleb süüteomenetluse alustamist 29.mail 2006 tööd alustanud juhatuse suhtes. 20 3)isik, kelle vastutavale hoiule vara oli antud. Selle kuriteo subjektiks saab olla isik, kes vastab erisubjekti tunnustele- see peab olema isik, kelle vastutavale hoiule vara oli antud. Vara vastutavale hoiule andmine toimub täitemenetluses võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel (

§ 72lg.2, lg.3, lg.4).

) § 71 lg.1 järgi kohtutäitur võib jätta arestitud asja võlgniku valdusse, kui see ei ohusta sissenõudja nõude rahuldamist. Võlgniku valdusse ei jäeta sularaha, väärisesemeid ega dokumendi kujul olevaid väärtpabereid. Uuritud tõendid tõendavad, et isikuteks, kelle vastutavale hoiule vara oli antud, olid Robert Närska ja Helmo Hainsoo. Süüdistatavad oma ütlustes võtavad õigeks, et nad kirjutasid vara arestimise aktile alla, neile oli arusaadav, et arestitud vara tuleb säilitada ja et nad vastutavad selle eest. R.Närska (kohtuistungil 21.jaanuaril) ja H.Hainsoo (kohtuistungil 21.jaanuaril) kinnitavad, et täitur selgitas neile kohustusi- ei tohi arestitud nõudeid koormata, nõuded peavad alles olema. Nad pidasid sellest kinni. Sama kinnitavad tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlused. Vallasvara arestimisakt (tl.4-8 Ikd) sisaldab vara vastutavale hoiule võtja kohustusi ja vastutust Täitemenetluse seadustiku järgi ja sellele on süüdistatavad alla kirjutanud. Kasutamine ja käsutamine Uuritud tõenditega on leidnud tõendamist, et Närska ja Hainsoo asusid kasutama AS WErol Tehased käibevahenditena raha, mis kanti kolmandate isikute poolt AS WErol Tehased arvele ajavahemikus 21.04-29.05.2006: nad tasusid laekunud rahaga ostetava rapsiseemne eest, maksid elektri ja muude kulutuste katteks tehase igapäevase majandustegevuse raames. Rahaliste vahendite sellist kasutamist tõendavad süüdistatavate Närska ja Hainsoo ütlused kohtuistungil, tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxütlused ja uuritud kirjalikud tõendid: arvestus AS Werol Tehased debitoorsete laekumiste jäägi võrdlusest AS Werol Tehased rahaliste vahendite üldjäägiga (tl.204-205 IIkd), millest nähtub, et pärast rahaliste nõuete arestimisaktide väljasaatmist kohtutäituri poolt 25.aprillil 2006 on AS Werol Tehased arvetel olnud päeva lõpuks rahalisi vahendeid vähem kui oli selleks ajaks laekumine arestitud nõuete katteks. Sellest tuleb järeldada, et puudujääv osa arestitud nõuete katteks tasutud summast oli kasutatud AS Werol Tehased poolt kulutuste tegemiseks näiteks järgmiselt: 26.mail 2006 (viimane tööpäev- reede enne Närska, Hainsoo tagasikutsumist juhatuse liikme kohalt) oli AS Werol Tehased rahaliste vahendite jääk päeva lõpuks 1 028 334.71 krooni (käiberaamat tl.111 IIkd). Selleks ajaks oli arestitud nõuete katteks (

§ 114lg.4 mõttes) tasutud AS WErol Tehased arvetele 2 104 264.15 krooni.

Kuna päeva jäägina arvel olnud summa oli 1075 929.40 krooni võrra väiksem kui oli selleks ajaks tasutud arestitud nõuete katteks, siis vähemalt see summa ( 1 075 929.40 krooni) oli AS Werol Tehased poolt tema juhatuse liikmete Närska, Hainsoo teadmisel kasutusele võetud. Eespool on leidnud tõendamist, et võlgniku arvele laekunud raha suhtes puudusid käsutuskeelud ja seda raha ei olnud arestitud. Seetõttu oli võlgniku juhatuse liikmetel Närska, Hainsoo ametikohustustest tulenev õigus kasutada kontol olevat raha igapäevaseks majandustegevuseks, teha selle raha suhtes käsutusotsustusi. Kontodel oleva raha kasutamine ja käsutamine sissenõudjaga kooskõlastatult ei olnud õigusvastane tegevus ja juhatuse liikmetele ei saa ette heita selle tegevuse õigusvastasust. 21 Süüdistuse etteheide: “ …jättis…rahalised vahendid üle kandmata kohtutäitur xxxxxxxxxxxxxxxx ametialasele kontole…“ kujutab endast objektiivse küljena tegevusetuse etteheidet. KarS § 308 dispositsioon, olles sõnastatud: „ …üleskirjutatud vara õigustatud isiku loata kasutamise või käsutamise eest…“ näeb ette vastutuse tegevuse eest. KarS § 13 lg.1 järgi isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma õiguslikult kohustatud. Sisustades Närskale, Hainsoole esitatud etteheidet : “ …jättis…rahalised vahendid üle kandmata kohtutäitur xxxxxxxxxxxxxxxx ametialasele kontole…“, tuleb sõnastusest järeldada, et süüdistatavatel oli õiguslik kohustus teha toiming, mille tegematajätmises neid süüdistatakse. Süüdistuses ei ole konkretiseeritud, millistest Täitemenetluse seadustiku sätetest või muudest õigusaktidest selline kohustus (kohustus kanda rahalised vahendid kohtutäitur xxxxxxxxxxxx ametialasele kontole) süüdistatavatele kui võlgniku seaduslikele esindajatele tulenes. Küsimus sellise kohustuse õigusliku aluse kohta esitati ka tunnistaja xxxxxxxxxxxx kohtuliku uurimise käigus. Tunnistaja õiguslikule alusele ei osutanud. Kohus, uurides käsitletava süüteokoosseisuga seonduvaid Täitemenetluse seadustiku sätteid, sellise kohustuse panemise õiguslikku alust ei tuvastanud. Sel põhjusel ja KarS § 13 lg.1 alusel ei pea kohus võimalikuks süüdistatavate Närska ja Hainsoo vastutuselevõtmist neile etteheidetava tegevusetuse eest.

§ 111

sätestab: Sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Süüdistust ei ole esitatud selle kohta, et süüdistatavad rikkusid

§ 111lg.2 tulenevat käsutuskeeldu ja nõudsid arestitud nõuet sisse. Kõigi Kar

S § 308 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste hindamise tulemusena on kohus veendumusel, et nii süüdistatava Robert Närska kui ka süüdistatava Helmo Hainsoo käitumises puuduvad neile etteheidetava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused: vara, mille kasutamist-käsutamist süüdistatavatele ette heidetakse, ei olnud täitemenetluses arestitud, arestitud nõuete katteks tasutud rahaliste vahendite kasutamiseks oli olemas õigustatud isiku luba, süüdistatavatele etteheidetava tegevusetuse suhtes puudus õiguslik kohustus. Süüdistavad oma käitumisega ei ole pannud toime kuritegu ja puudub kuriteosündmus. Kohus, lähtudes süüdistuse tõendatuse uurimisel kolmeastmelisest deliktistruktuurist, on jõudnud veendumusele, et R.Närska ja H.Hainsoo käitumises puuduvad süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, puudub KarS § 308 järgi karistatava teo koosseis. Sel põhjusel ei pea kohus võimalikuks jätkata süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste olemasolu hindamist süüdistatavate käitumises. Seonduvalt subjektiivse küljega kohus märgib vaid, et juhatuse liikmete- süüdistatavate tahe tegutseda ja faktiline tegutsemine kooskõlastatult sissenõudjaga (täitemenetluses õigustatud isikuga) oli sedavõrd selge ja ilmne, et pälvis käsitlemist AS Werol Tehased nõukogu koosolekutel; juhatuse liikmed Närska ja Hainsoo tegutsesid heauskselt teadmises, et tuleb 22 tagada kohtutäituri arvele nõutava summa ülekandmine, vajaliku summa olemasolu eest hoolitseti- ehkki taolise nõude esitamiseks puudus seadusest tulenev õiguslik alus. R.Närska ja H.Hainsoo tuleb neile esitatud süüdistuses KarS § 308 järgi õigeks mõista KrMS § 309 lg.2 alusel nende käitumises kuriteosündmuse puudumise tõttu. KrMS § 181 lg.1 järgi õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Käesolevas asjas tsiviilhagi esitatud ja sellega seotud kulusid ei ole. Asitõenditena on kriminaalasja juurde võetud AS WErol Tehased raamatupidamisdokumente kahes köites, mis KrMS § 126 lg.3 p.2 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel omanikule tagastada. Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige . Kohtunik : 23