4-08-558\2

4-08-558 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-558 Kohtunik Leili Raedla Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Pjotr Klobušnjak’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 11.01.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2314,07,039698 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Pjotr Klobušnjak 38407050218; elukoht: XXXXXX (isikukood Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakond liiklusmenetluse talitus (asukoht Rahumäe tee 6, 15074 Tallinn) RESOLUTSIOON Jätta Pjotr Klobušnjak’i kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 11.01.2008.a otsus väärteoasjas nr 2314,07,039698 muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja menetluse käik 2 11.01.2008.a otsusega karistas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse juhtivkonstaabel P. Klobušnjakki liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 1800 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis P. Klobušnjak 20.12.2007.a kell 12:05 Harju maakonnas Harku vallas Vääna külas Vääna teel mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 22 km/h võrra, sõites kiirusega 75+-3 km/h, millega rikkus liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid. P. Klobušnjak esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub tühistada lisakaristuse ning asendada see rahatrahviga. Märgib, et ilma juhiloata ei saa ta oma tööd teha ning tööandja võib ta seetõttu lahti lasta. Töö on seotud elektririkete kõrvaldamisega ning ta peab alati olema valmis väljasõitudeks. Ilma töökohata ei suuda ta maksta korterilaenu ning lapsi toita. Kaebaja on märkinud, et seoses töökohaga ei saa ta kohtuistungist osa võtta. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles ta on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuna menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Lisakaristuse kohaldamine on määratud õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes. Isik pani korduvalt toime enamohtliku väärteo, millega seadis ohtu teiste liiklejate elu ja tervise. Otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et kaebajal oli rikkumise toimepanemise hetkel 3 kehtivat karistust, neist viimane on määratud samuti kiiruse ületamise eest. Samuti arvestas kohtuväline menetleja teo raskust. Kohtuotsuse põhjendused Kuna nii kaebuse esitaja kui ka kohtuväline menetleja on kohtule teatanud, et nad kohtuistungil osaleda ei soovi, lahendab kohus tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1 kaebuse kirjalikus menetluses. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, tutvunud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja nr 2314,07,039698 materjale, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tõendamist on leidnud, et P. Klobušnjak on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Karistusseadustiku § 56 lg 1 alusel on isiku karistamise aluseks süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest võib kohtuväline menetleja isikut karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut ning sama paragrahvi lõike 4 alusel kohaldada lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul põhjendatud. Väärteoasja materjalidest nähtub, et P. Klobušnjak on ka 09.10.2007.a pannud toime LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ning karistusena on määraud üksnes rahatrahv. Arvestades, et vaid kaks kuud hiljem paneb P. Klobušnjak toime analoogse rikkumise, ei teinud ta seega rahalisest karistusest vajalikke järeldusi ning õiguskorra kaitsmise huvides on lisaks põhikaristusele vajalik ka lisakaristuse kohaldamine. P. Klobušnjak peab tunnetama 3 oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on veendunud, et turvalisus liikluses kaalub üles kaebuses toodud seisukohad lisakaristuse mittekohaldamiseks. Lähtudes teo raskusest ning ohtlikkusest on kohtuväline menetleja kohaldanud kaebuse esitajale põhjendatud ja seadusliku karistuse. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS §-st 132 p 1 leiab kohus, et Pjotr Klobušnjak’i kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 11.01.2008.a otsus väärteoasjas nr 2314,07,039698 muutmata. Kohtunik