4-07-5804\1

Väärteoasi nr 4-07-5804 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-5804 (2318,07,006113) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Aleksei Kriisk (ik: 37706130258, elukoht XXXX, töökoht: töötab mitteametlikult) Kohtuvälise menetleja esindaja Anna Fomtšenkova RESOLUTSIOON
3. Aleksei Kriisk süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 8 (kaheksa) päeva.
4. KarS § 66 lg 3 alusel määrata aresti kandmine ositi 4 päeva kaupa. Aleksei Kriiskile määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest tuleb ära kanda hiljemalt 07.04.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole otsuses määratud tähtajaks täies ulatuses aresti ära kandnud, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja karistuse täies ulatuses kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
6. Aleksei Kriiskilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXXXX Hansapangas, viitenumbriga XXXXXX, märkides selgitusena: „Aleksei Kriisk, 4-07-5804, joobe tuvastamise tasu“. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.11.
7. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 25.08.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 922181 selles, et 25.08.2007 kella 17.45 ajal peeti Paldiski mnt 102 juures kinni Aleksei Kriisk, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4464/412 nähtuvalt tuvastati 25.08.2007 kell 18.50 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas valget hiinlast. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et oli küll selline asi. Tarvitas narkootikume, viimased kaks kuud ei ole tarvitanud. Jättis maha, töötab viimased kaks kuud mitteametlikult. Teeb majade fassaade. Tööst vaba päev on üldiselt vaid pühapäev. Kui aresti määrata, siis paluks ositi määrata. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, korduvad arestid ei ole mõju avaldanud, mistõttu tuleb uuesti kohaldada lühiajalist aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub sissetulek. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokolli koostamisel, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt nii rahatrahvide kui arestidega. Senini on suu osa rahatrahve tasumata. Menetlusalusel isikul puudub alaline ja legaalne sissetulek, mistõttu puudub tal ka võimalus senini määratud rahatrahve tasuda. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut on ka varem korduvalt arestiga karistatud ja menetlusalune isik jätkab järjekindlalt väärtegude toimepanemist, peab kohus vajalikuks määrata käesolevas väärteoasjas menetlusalusele isikule inkrimineeritava teo toimepanemise eest karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära ületavana, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest vähemalt aresti kandmise ajal, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik