1-08-787\2

1-08-787 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-787 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid Urmas Austa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Urmas Austa (isikukood: 37112132730; viibib XXX Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Urmas Austa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Urmas Austa vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 (ühe) aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXX Vangla esitas 18.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Urmas Austa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Urmas Austa tunnistati süüdi Tartu Linnakohtu 29.12.1999.a otsusega KrK § 101 p 7; § 182; § 139 lg 2 p 1, 3 järgi. KrK § 40 lg 1 järgi mõisteti kuritegude kogumi osalise liitmise põhimõttel 13 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. 2 Karistuse kandmise algus oli 27.10.1998.a ja lõpp on 27.10.2011.a. U. Austa kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötas XXX Vanglas keevitajana, XXX Erikutsekoolis omandanud müügiesindaja eriala, osales 2007.a sotsiaalprogrammis. Vangistuse jooksul on 4-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama oma elukaaslase juurde XXX, töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub U. Austa vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on motiveeritud muutusteks ja soovib alustada seaduskuulekat perekeskset elu. Tal on olemas eluase, toetav perekond ning töökoht. Urmas Austa taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et vabastamine ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Isik on korduvalt karistatud ja kannab karistust jõhkra isikuvastase kuriteo eest, olles kokku kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Olgugi, et isikul on täidetud kõik formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks, ei pea prokurör eelkõige lähtuvalt toimepadud kuriteo raskusastmest võimalikuks Urmas Austa vabastamist üle kolme ja poole aasta enne karistusaja lõppu. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud U. Austa ja prokuröri arvamuse, leiab, et U. Austa tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U. Austa isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt karistatud ja kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest ning karistusaja lõpp on veel kaugel. Arvestades U. Austa poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades, et U. Austa poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib U. Austa vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. 3 Kohtunik