lg 2 p 1 ja 2 ja § 345 lg 1 järgi ja vastavalt
lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.
lg 1 järgi mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks kuritegude 2 kogumi eest 1 aasta ja 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud 1 aasta ja 8 kuud vangistust Tallinna Linnakohtu 22.12.2003.a mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 11 kuud 28 päeva ning mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 02.01.2006.a ja lõpp on 30.08.2008.a. R. I. Simsoni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse ajal asunud õppima kutsekoolis keevitust ning on loobunud kursustel osalemisest. Vanglas ei tööta. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel on töökoht olemas ning elama läheb vanemate juurde XXX. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub R. I. Simsoni vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, karistusaja lõpuni on jäänud suhteliselt vähe aega. Kõik välised tingimused on vabanemiseks loodud, st et eeldused seaduskuulekaks käitumiseks on olemas. R. I. Simson taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on R. Simsoni ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on R. Simsoni 7-korral kriminaalkorras karistatud. Ta oli vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega, kusjuures viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul, mille eest praegu kannab karistust. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kaitsja leiab, et kinnipeetava vabastamine on põhjendatud ja taotlus kuulub rahuldamisele. Karistusest on ärakandmata 7 kuud. Kriminaalhooldusest oleks kinnipeetavale sel juhul abi ning ta oleks otstarbekas ja kuna kriminaalhooldaja on nõus vabastamisega. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Vabaduses on tal olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud R. I. Simsoni, prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et R. I. Simson tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. I. Simsoni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on R. Simsoni 7-korral kriminaalkorras karistatud. Ta oli vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega, kusjuures viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul, mille eest praegu kannab karistust. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Arvestades R. I. Simsoni poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.