Obsah (5)

§ 76§ 75§ 78§ 64§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. veebruaril 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-716 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi

§ 76lg 4 alusel määrata Urmet Paejärvele 1 (ühe) aasta pikkune katseaeg.

Kohustada Urmet Paejärve katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, x;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 5 alusel määrata Urmet Paejärvele katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi;
2. otsida endale töökoht hiljemalt ühe kuu möödudes vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates ning asuda tööle või võtta end arvele Tööturuametis;
3. pöörduda psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt ühe kuu möödudes vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates ning vajadusel läbida ravikuur. Määrus Urmet Paejärve suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.

§ 78

p 2 kohaselt hakata Urmet Paejärve katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Urmet Paejärv karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 27.04.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-16141 tunnistati U. Paejärv süüdi karistusseadustiku (edaspidi

) § 199 lg 2 p 8, § 404 ja § 203 järgi ning

§ 64

alusel mõisteti temale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algust hakati lugema alates 15.08.

1. a, s.o alates U. Paejärve kahtlustatavana kinnipidamisest. Tartu Ringkonnakohtu 27.08.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-16141 eelnimetatud kohtuotsus tühistati osaliselt, kuid U. Paejärvele karistuse mõistmise osas jäeti see muutmata. U. Paejärve karistusotsus jõustus 19.11.
3. a Riigikohtu määrusega, millega jäeti U. Paejärve kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello kassatsioon menetlusse võtmata. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 15.08.
4. a ja lõppeb 14.08.
5. a.

§ 76

lg 1 p 2 alusel oli kinnipeetav karistusajast poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud ära kandnud 14.08.

1. a. Ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 15.08.
2. a. U. Paejärve varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud ei ole. Kriminaalhooldaja pooldab U. Paejärve vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning tema käitumiskontrollile allutamist. Lisakohustustena teeb ametnik ettepaneku määrata U. Paejärvele kohustused asuda ametlikult tööle või võtta ennast arvele Tööturuametis hiljemalt kahe nädala jooksul pärast vabanemist; tasuda igakuiselt õigusrikkumistega seotud rahalisi nõudeid vähemalt 500 krooni alates tööle asumisele järgnevast kuust; mitte tarvitada alkoholi; pöörduda vabastamisest hiljemalt ühe kuu möödudes psühhiaatri vastuvõtule ning alluda arsti poolt määratud ravile. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2 Süüdimõistetu U. Paejärv seletas kohtus, et ta asub elama õe juurde x ning loodab leida tööd talus. Ta on nõus võtma endale kohustuse pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, kuigi ei pea alkoholi tarvitamist probleemiks. Prokurör leidis, et vaatamata mõnede probleemide olemasolule, on võimalik U. Paejärv karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, kui talle määratakse kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused. Kohtuniku seisukoht U. Paejärv mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuritegude toimepanemises.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on U. Paejärv temale mõistetud karistusajast vähemalt poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. U. Paejärvel varasemad kriminaalkorras karistamised puuduvad ning vanglakaristust kannab ta esimest korda. Tema käitumine vangistuse kandmise ajal Tartu Vanglas on olnud rahuldav – ta on kinnipidamisasutuses pannud toime küll ühe kodukorrarikkumise (rikkumine leidis aset 30.12.

1. a), kuid selle eest ei peetud vajalikuks teda distsiplinaarkorras karistada, vaid piirduti vestlusega (II osa tl 19-24). Vanglaametnikega ega kaaskinnipeetavatega U. Paejärvel konflikte ei ole esinenud. Vangistusest vabanemisel puudub U. Paejärvel oma eluase. Kinnipeetav ise on planeerinud asuda elama oma endise elukaaslase ja poja juurde aadressil x. Samas elavad sellel aadressil ka U. Paejärve elukaaslase ema ning kasuisa, kellest viimane on väitnud, et ei ole nõus U. Paejärve enda juurde elama võtma. Siiski on Kambja valla sotsiaaltöötaja lubanud otsida U. Paejärvele sotsiaalpinna juhul, kui noormees peaks ennetähtaegselt vabanema. Vajadusel on U. Paejärve nõus eluasemega kindlustama ka tema õde K. P., kes elab x. Kinnipeetaval puuduvad kindlad kokkulepped ka töökoha osas. OÜ x, kus kinnipeetav on varem töötanud ja kuhu ta vanglast vabanedes lootis uuesti tööle minna, ei ole U. Paejärve tööle võtmisest huvitatud. U. Paejärve poolik haridustee ning püsiva töökogemuse puudumine ei tee teda tööturul piisavalt konkurentsivõimeliseks. U. Paejärvel ei ole ka tugevat sotsiaalset tugivõrgustikku. Vesteldes kriminaalhooldusametnikuga, jäi kinnipeetava endine elukaaslane ebalevale seisukohale selles, kas ta soovib U. Paejärvega kooselu jätkata. Oma päritoluperekonnaga on kinnipeetav vangistuses viibides suhelnud vaid õdedega, sedagi kirja teel. Perekond on U. Paejärve nõus küll toetama, kuid kriminaalhooldusametniku ettekande põhjal võib teha järelduse, et väga lähedasi ning usalduslikke suhteid nende vahel ei ole. Seega ei ole U. Paejärvel häid eeldusi resotsialiseerumiseks ning riski, et U. Paejärv võib jälle kuriteo toime panna, tuleb hinnata keskmiseks. Põhjust selliseks seisukohaks annab lisaks eelnevale ka U. Paejärve vähene elukogemus, ebapiisavad sotsiaalsed oskused endaga toimetulekuks ning alkoholi liigtarvitamine. 3 Vaatamata sellele, leiab kohtunik, et U. Paejärv tuleb vangistusest enne tähtaega vabastada ning allutada käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli kohaldamise kasuks räägib see, et lisaks U. Paejärve õiguskuulekuse kinnistamisele ning tema üle kontrolli teostamisele, teostatakse käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldust, kus U. Paejärvele osutatakse sotsiaalset kohanemist soodustavat abi ning aidatakse isiklike probleemide lahendamisel. Kriminaalhooldus võib U. Paejärve puhul uue kuriteo toimepanemise riski maandada. U. Paejärve vangistus lõppeb 14.08.
2. a. Seega on tal kandmata karistust alla ühe aasta. Seetõttu tuleb

§ 76

lg-le 4 tuginevalt määrata tema katseaja pikkuseks üks aasta, mis

§ 78p 2 kohaselt hakkab kulgema alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

Katseajal allutatakse U. Paejärv

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

U. Paejärve puhul on uue kuriteo riskifaktoriks alkoholi tarvitamine ning selle tagajärjel enesekontrolli kaotamine. Järelikult selleks, et maandada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb kinnipeetavale lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks

§ 76

lg 4 ja 75 lg 2 p-de 2 ja 5 alusel määrata täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ja pöörduda psühhiaatri poole hiljemalt ühe kuu jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest ning vajadusel läbida ettenähtud ravikuur. U. Paejärve paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada leidma endale ametlik töökoht hiljemalt ühe kuu jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest ning asuda tööle või kui see ei ole võimalik, siis võtta ennast arvele Tööturuametis. Kui U. Paejärv katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus

§ 76lg-st 5 tulenevalt kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Vastavalt

§ 76lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui U.

Paejärv paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Ingeri Tamm Kohtunik 4