2 3. Hüvitada Anatoly Popov’ile riigieelarve vahenditest 2 100 (kaks tuhat ükssada) krooni õigusabikulude katteks. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule, teatades kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. Põhja PP kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse politseivaneminspektor P. Tellmann koostas 27.06.2007.a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2301,07,000052 ning määras KarS § 372 lg 1 alusel Anatoly Popov’ile karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 3 000 krooni ja KarS § 372 lg 3 alusel OÜ-le Megahansa karistuseks rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 9000 krooni. Otsuse kohaselt on väärteo kirjeldus järgnev: OÜ Megahansa osutas alates 2005.a juunist KÜ-le Puhangu 10 valveteenust, omamata selleks vastavat tegevusluba. OÜ Megahansa poolt valvas korteriühistut 4 valvurit, kelle on palganud OÜ Megahansa juhatuse liige A. Popov. Valvurite töökohustuste hulka kuulus vara kaitse ja korra tagamine objektil. Väärteomaterjalide toimikus on kinnitatud koopiad arvetest, mille OÜ Megahansa on esitanud KÜ-le Puhangu valveteenuse osutamise eest. Turvaseaduse § 43 kohaselt võib vastavat teenust osutada ainult turvaettevõtja, kellel on vastav tegevusluba. OÜ Megahansa oli kohustatud vastavalt turvaseaduse §-le 45 lg 1 esitama asjakohase avalduse oma asukohajärgsele politseiprefektuurile, et osutada vallas- ja kinnisvara valvet ja kaitset. Seega ei vastanud OÜ Megahansa tegevus turvaseaduse § 4 lg 1 p 2 sättele ja firma tegutses tegevusloata valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. Samuti alates 2003.a kuni 2006.a jaanuarini osutas OÜ Megahansa Põhja Tallinna territooriumil olmeprügi käitlemisteenust, mis kätkes endas olmeprügi kokkukogumist ja vedu. Kirjeldatud suuregabariidilised jäätmed (näit. mööbel), samuti ka olmetehnika liigitatakse olmes tekkinud jäätmete hulka. Olmejäätmeveoks majandus-või kutsetegevuses on jäätmeseaduse § 73 lg 2 punkti 6 kohaselt vajalik jäätmeluba. Kui veetavad ehitusjäätmed on tavajäätmed, siis nende veoks peab ettevõte omama jäätmeseaduse § 74 lg 1 punkti 2 kohaselt jäätmekäitleja registreerimistõendit. Kui ettevõte teostab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete vedu, siis peab tal olema nii ohtlike jäätmete käitluslitsents kui ka jäätmeluba. OÜ Megahansa oli kohustatud vastavalt jäätmeseaduse §-le 74 lg 1 registreerima tegevusjärgses keskkonnateenistuses. OÜ Meghansa peaks omama nii jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba kui ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Järelepärimisest Keskkonnaministeeriumile selgus, et OÜ Megahansal ei ole ohtlike jäätmete veoluba ning ta ei ole Keskkonnaministeeriumile edastanud ka tavajäätmete veo teatisi. Seega rikkus OÜ Megahansa jäätmeseaduse § 73 lg 2 sätteid ja tegutses tegevusloata valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. 10.07.2007.a esitas eelnimetatud kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse OÜ Megahansa ja Anatoly Popov kaitsja Aleksei Smelov. Kaebuses on kaitsja välja toonud, et OÜ Megahansa nõustub sellega, et tegeles jäätmeveoga omamata selleks tegevusluba, kahetseb tehtut ning kuna ta ei ole oma tegevusega kellegile kahju tekitanud, palub seda arvestada rahatrahvi summa määramisel, samuti palub võimaldada rahatrahvi tasumist ositi kohtu poolt määratud maksegraafiku alusel. Valveteenuse osutamisele vaidleb OÜ Megahansa vastu ning leiab, et tegemist ei olnud valveteenusega turvaseaduse mõttes. Osutati teenust, mis on kajastatud KÜ 3 Puhangu 10 üldkoosoleku 07.06.2005.a protokollis, milleks on elamus käitumisreeglite ja korra kontroll ning sissepääsu lubade süsteemi loomine ja kontroll. Anatoly Popovi osas palub kaitsja karistuse täies ulatuses tühistada
Kaitsja leiab, et A. Popov on OÜ Megahansa juhatuse liige, kes tegutses ja tegutseb OÜ Megahansa huvides. Kaebuses palub kaitsja
Popov’ile ka kaitsjale makstud tasu. 18.01.2008.a kohtuistungil jäi kaitsja esitatud kaebuse juurde. Ei vaielnud vastu, et OÜ Megahansa rikkus jäätmeseaduse sätteid, kuid palus määratud rahatrahvi vähendada ning võimaldada selle tasumist ositi. Kaitsja leidis, et turvateenust OÜ Megahansa ei osutanud ning seega ei rikkunud ka turvaseaduse sätteid. Arvetes kirjutati valveteenus selleks, et oleks mugavam. Valvurid, kes olid palgatud, istusid vaid elamu fuajees ning ainult vaatasid, kas keegi võõras inimene tuli majja ning kui trepikojas midagi juhtub, pidi kutsuma politsei. A. Popovi osas palus kaitsja menetluse
Popov ei tegutsenud isiklikes huvides, vaid ainult OÜ Megahansa huvides ning teenuseid osutas juriidiline isik, mitte A. Popov. Ühtlasi märkis kaitsja, et A. Popovi ei ole isegi üle kuulatud, ei ole koostatud isiku ülekuulamise protokolli, kuigi isikul on õigus anda kiirmenetluses ütlusi. Tulenevalt
§-st 23 palus kaitsja hüvitada õigusabikulud summas 2 100 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kaebuse jätta rahuldamata, kuna otsus väärteoasjas on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et määratud rahatrahve vähendama ei pea, küll võib aga võimaldada nende tasumist ositi. Kohtuvälise menetleja esindaja oli jätkuvalt seisukohal, et lisaks jäätmeseaduse rikkumisele rikkus OÜ Megahansa ka turvaseaduse sätteid. KÜ Puhangu 10, kus valvurid töötasid, on avalik koht ning kui nad ei olnud turvatöötajad, ei olnud neil õigust tõkestada juurdepääsu korteritesse ja kontrollida inimesi. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et kuna A. Popov sõlmis OÜ Megahansa nimel kõik lepingud, on ta vastutav selle eest, et OÜ Megahansa osutas teenuseid ilma vastavate lubadeta. Leidis, et kuna OÜ Megahansa juhatuses on ta ainus juhatuse liige, peab ta vastutama ka kui füüsiline isik ning A. Popov tegutses isiklikes huvides. P. Tellmann tunnistas, et ülekuulamise protokolli ta ei vormistanud, kuid väitis, et isik ütlusi ei andnud ja isik oli kiirmenetlusega nõus. Kohtu põhjendused. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et esinevad alused kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ning menetluse lõpetamiseks
lg 1 p 1 alusel.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
p 6 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks välja, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja antud väärteoasja menetlemisel rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, mis toob kaasa otsuse tühistamise ja menetluse lõpetamise
4
lg 1 p-s 1-3 on sätestatud kiirmenetluse kohaldamise alused ning nimetatud sätteid järgides võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud sama seadustiku §-s 19, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Väärteo toimepanemise kohta ütluste andmine on sätestatud
§-s 56. Seega on seaduses selgelt kirjas, millistel juhtudel võib kiirmenetlust kohaldada, kuidas peab olema vormistatud isiku ülekuulamise protokoll ning mis peab sellel kajastama, et oleks tagatud isiku kaitseõigus. Antud väärteoasja menetlemisel on kohtuväline menetleja, jättes Anatoly Popov’ilt kui füüsiliselt isikult ning kui OÜ Megahansa juhatuse liikmelt, ütlused võtmata ning ülekuulamise protokolli vormistamata, rikkunud oluliselt nõudeid, mis on kiirmenetluse kohaldamise eelduseks. Olukorras, kus isikul ei ole võimaldatud anda ütlusi ning vormistamata on oluline menetlusdokument, ei ole võimalik kindlaks teha, kas isikule selgitati seadusest tulenevaid õigusi ning kiirmenetluse olemust ja selle kohaldamise erisusi. Kohtuvälise menetleja märge tema poolt koostatud otsuses selle kohta, et menetlusalusele isikule on
§-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustused teatavaks tehtud, et isikule on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning antud võimalus anda väärteo kohta ütlusi ning menetlusalune isik on nõus kiirmenetlusega, ei kinnita, kas nimetatud toiminguid ka tegelikult teostati ning kas menetlusalune isik oma õigustest kiirmenetluse kohaldamisel aru sai ning kas ta mõistis sellega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Samuti puudub viide, kas eeltoodut on kohtuväline menetleja selgitanud Anatoly Popov’ile kui OÜ Megahansa juhatuse liikmele või kui füüsilisele isikule, kellele on sama otsusega karistus mõistetud. Kohus peab siinjuures vajalikuks viidata ka Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-109-03, kus Riigikohus on punktides 6-7 selgitanud, millisel juhul on rikutud oluliselt kaebaja kaitseõigust: Kohtutoimikus oleval kiirmenetluse otsusel puuduvad kaebaja allkirjad nii selle kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi kui ka selle kohta, et ta nõustub kiirmenetlusega. Kiirmenetluse otsuses puudub märge tõendite kohta, mis kinnitaks O. Insleri süüd. Kaebaja väidet, et tal ei võimaldatud anda asjas ütlusi kinnitab ka asjaolu, et puuduvad tema ülekuulamisprotokoll või omakäelised ütlused väärteo toimepanemise asjaolude kohta. Asja materjalidest ei nähtu ka, et O. Insler oleks keeldunud ütluste või allkirja andmisest. Kiirmenetlust võib kohtuväline menetleja kohaldada juhul, kui esinevad seaduses ettenähtud eeldused. Seaduse kohaselt peavad rikkumise asjaolud olema selged. Samuti on nõutav, et menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Isik peab olema kiirmenetlusega nõus, mida tõendab oma allkirjaga (
lg 1 p-d 1-3).
lg-st 4 tuleneb, et kui menetlusalune isik ei ole ütlusi või allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta andnud, ei saa kohaldada kiirmenetlust, vaid tuleb alustada üldmenetlust. Seega on nii kohtuväline menetleja kui ka linnakohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, mis on toonud kaasa põhjendamatu kohtuotsuse. Riigikohus märgib, et menetlust mõjutanud vead said alguse kohtuvälises menetluses. Väärteomenetluse seadustik ei võimalda Riigikohtul ega Tallinna Linnakohtul saata asja kohtuvälisele menetlejale uueks menetlemiseks, mis võimaldaks viga parandada üldmenetluse alustamisega. Samuti ei ole
§-st 87 tulenevalt võimalik Tallinna Linnakohtul asja arutada ilma väärteoprotokollita. Sellest tulenevalt lõpetab Riigikohtu kriminaalkolleegium vastavalt
lg 1 p 1 ja
5 Lähtudes ülaltoodust ning asjaolust, et OÜ Megahansa ja A. Popov´ile süüks arvatava väärteoasja menetlemisel on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi ning kuna kohtuvälises menetluses toime pandud menetluslikke rikkumisi ei ole võimalik enam kõrvaldada, tuleb Põhja PP kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse 27.06.2007.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2301,07,000052 tühistada ning menetlus nimetatud väärteoasjas
Kuna väärteomenetlus kuulub lõpetamisele
lg 1 p 1 alusel, ei pea kohus vajalikuks käsitleda kaebust sisuliselt.
p 8 kohaselt peab kohtuotsuse lõpposas olema kajastatud ka menetluskulude otsustus.
sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral selle seadustiku § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 loetletud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. OÜ Megahansa ja A. Popovi väärteoasjas osutas õigusabi kaitsja Aleksei Smelov õigusbüroost Companion. Kohtule esitatud õigusabikulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabikulud käesolevas väärteoasjas 2 100 krooni, mille hüvitamist kaitsja ka kohtult taotles. Kohtu hinnangul saab näidatud summat pidada mõistlikuks, mistõttu tuleb see taotletud suuruses Anatoly Popovile hüvitada. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.