Obsah (8)

§ 209§ 68§ 74§ 75§ 25§ 76§ 199§ 214

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. veebruaril 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-780 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi

) § 25 lg 1, 2 – § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõisteti temale karistuseks 2 kuud vangistust. P. Minin tunnistati süüdi

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi ja mõisteti 1 temale karistuseks 1 aasta vangistust.

64 lg 1 alusel mõisteti P. Mininile liitkaristuseks 1 aasta vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.

§ 68alusel arvati karistuse hulka P.

Minini poolt eelvangistuses viibitud aeg 14.07.2004-15.07.

1. a, 26.07.2004-28.07.
2. a, 14.12.2005-15.12.
3. a, s.o 7 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti P. Mininile 11 kuud ja 23 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui Pavel Minin ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

21.08.

1. a rahuldas Tartu Maakohus kriminaalhooldusosakonna taotluse, tühistas Pavel Minini suhtes vangistuse tingimusliku mittekohaldamise ja pööras temale Tartu Maakohtu 22.05.
2. a kohtuotsusega

§ 25

lg 1, 2-199 lg 2 p 7, 7, 8; § 209 lg 2 p 1, 3 järgi mõistetud kandmata karistuse 11 kuud ja 23 päeva vangistust täitmisele. Pavel Minini karistuse kandmise algusaeg algas tema kahtlustatavana kinnipidamise ajast kriminaalasjas nr 07231701883, s.o. 13. juuli 2007. a ja lõppeb kohtu arvestuste kohaselt 05.07.2008. a.

§ 76

lg 1 p 2 alusel oli kinnipeetav ½, kuid mitte vähem kui kuus kuud karistusajast ära kandnud 12.01.

1. a. P. Mininit on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: 24.08.
2. a. Narva Linnakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi tingimisi vangistus 4 kuud katseajaga 3 aastat.

Karistus pööratud täitmisele Tartu Maakohtu 01.08.2006. a määrusega. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud P. Minini iseloomustusest ilmneb, et kinnipeetaval senise vangistuse ajal teiste kinnipeetavate ja administratsiooniga probleeme ei ole esinenud. Vabanedes on P. Mininil olemas kindel elukoht aadressil x. P. Mininil on tuleviku suhtes reaalsed plaanid, mis väljenduvad eelkõige soovis asuda tööle ja jätkata koolihariduse omandamist. P. Minini sõnul töötas ta vabaduses olles mitteametlikult ehitusel. Ta on kindel, et vabanedes leiab tööd ehitusalal. Kinnipeetaval on olemas perekond ja seega ka motivatsioon elustiili muutmiseks. Narkootikume P. Minin omasõnul kunagi proovinud ei ole, sest on teadlik nende kahjulikkusest ja mõistab, et ei ole mõtet oma elu ega tervist rikkuda. Kriminaalhooldaja ettekandest selgub, et vangistuse ajal on säilinud kontakt ema Jelena Mininiga ja mõnede endiste sõpradega. Ema on lubanud toetada P. Mininit nii moraalselt kui ka materiaalselt, muuhulgas võtta kinnipeetav enda juurde elama. Õe ja vennaga ei ole P. Minin kontakteerunud vanglas viibimise ajal, väites, et ei tahtnud neid segada. Teadaolevalt on olnud Pavel Minini suhted õe ja vennaga mitte kuigi lähdased, suhted perega pingelised. P. Mininil on algharidus ning puudub varasem stabiilne töökäik. Hariduse omandamisel oli probleeme – enamus ajast oli ta nö jooksus. See viitab Minini suutmatusele järgida talle pandud kohustusi ja distsipliini, mistõttu on üsna kaheldav Minini hariduse omandamise jätkamine ja stabiilne tööelu vabaduses. Minin on eelnevalt kahel korral rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning katseaegadel jätkas õigusrikkumiste sooritamist. See näitab tahtmatust elada seaduskuulekalt ja muuta oma käitumist, mis on eelduseks käitumiskontrollile allutamisel. Seega ei toeta kriminaalhooldaja P. Minini ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad P. Minin selgitas, et ta sooviks vabanemisel kriminaalhooldusel käia, jätkata õpinguid ja töötada. Varasematest asjadest on palju aega möödas, ta on oma tegude üle järele mõelnud. 2 Prokurör leidis, et P. Mininit ei saa ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada, kuna 2 tema varasemat katseaega on ebaõnnestunud ja mõlemad karistused on täitmisele pööratud. Lisaks sellele on P. Minini kohta menetluses 2 kriminaalasja, üks Harju Maakohtus ja teine eraldatud kriminaalasi 1 varguse episoodiga Lõuna Ringkonnaprokuratuuris. Kohtuniku seisukoht P. Minin mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuritegude toimepanemises.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on P. Minin temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas

§ 76

lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Samas leiab kohtunik, et P. Minini katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole võimalik.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik on seisukohal, et vaatamata P. Minini noorusele ja heale käitumisele karistuse kandmise ajal, on tegemist isikuga, kes ei sobi kriminaalhooldusele. Mõlemad talle tingimisi mõistetud karistused on täitmisele pööratud, kuna P. Minin ei ole suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid. Tartu Maakohtu 21.08.

1. a määrusest nähtub, et kriminaalhooldajal ei olnud võimalust P. Mininiga kohtuda ühtegi korda. Asjaolu, et P. Minini puhul on uute kuritegude toimepanemise risk vabaduses väga kõrge, näitab ilmekalt see, et pärast Tartu Maakohtu 22.05.
2. a kohtuotsust tekkis alus kahtlustada P. Mininit uue raske kuriteo toimepanemises 12.07.
3. a, s.o vähem kui 2 kuud pärast süüdimõistvat kohtuotsust, millega ta allutati käitumiskontrollile. Käesoleval ajal on see kriminaalasi Harju Maakohtu menetluses

§ 214lg 2 p 1,4 järgi, mis on I astme kuritegu.

Istung on määratud

1. märtsiks
2. a. Olukorras, kus P. Mininit võib oodata uus vangistus katseajal toimepandud kuriteos, on raske leida motivatsiooni õiguskuulekaks käitumiseks. Seega võib P. Minini ennetähtaegne vabastamine tuua kaasa oodatud positiivse asemel hoopiski raskemaid tagajärgi nii süüdimõistetule endale kui ka ühiskonnale võimalike uute õiguserikkumiste toimepanemise näol. Ingeri Tamm Kohtunik 3