1-08-258\2

1-08-258 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-258 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid Vitali Karpovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Vitali Karpov (isikukood: 37910170309; viibib XXX Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Vitali Karpov tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXX Vangla esitas 08.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Karpovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Vitali Karpov mõisteti süüdi Harju Maakohtu 24.05.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega, s.o 15.02.2007.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 7 kuud vangistust. 2 Karistuse kandmise algus oli 01.09.2006.a ja lõpp on 01.04.2009.a. Vitali Karpovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei tööta ega õpi vanglas. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Vitali Karpovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuigi tingimused selleks on täidetud. Seda just põhjustel, et kinnipeetaval on pikaajaline heroiini sõltuvus, mille raviga ei ole isik eelnevalt hakkama saanud ning kinnipeetaval oli juba eelnevalt pere ja töökoht, kuid sellest hoolimata pani ta toime kuriteod. Vitali Karpov taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokuröri hinnangul on V. Karpovi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et V. Karpov on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul, karistus oli pööratud täitmisele, mille eest ta praegu kannab karistust. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud V. Karpovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et V. Karpov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Karpovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et V. Karpov on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul, karistus oli pööratud täitmisele, mille eest ta praegu kannab karistust. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Arvestades V. Karpovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. 3 Kohtunik