1-08-383\2

1-08-383 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-383 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid Viktor Tonksoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Viktor Tonkson (isikukood: 35410274225; viibib XXX Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Viktor Tonkson tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXX Vangla esitas 10.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Tonksoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viktor Tonkson mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 03.12.2004.a otsusega KarS § 141 lg 1 järgi ja karistati 4 aasta ja 6-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus oli 14.12.2003.a ja lõpp on 14.06.2008.a. 2 V. Tonksoni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei ole vangistuse ajal töötanud, õppinud ega läbinud sotsiaalprogramme. Vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel loodab töökoha leida, elukoht vabaduses puudub. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu V. Tonksoni vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna see ei ole hetkel otstarbekas ja põhjustab liigseid riske ühiskonna turvalisusele. V. Tonkson taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on V. Tonksoni ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on V. Tonkson kandnud karistust vägistamise eest, kuid oma süüd eitab täielikult. Teda on 10-korral kriminaalkorras karistatud ja omab 1 kehtivat distsiplinaarkaristust. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud V. Tonksoni ja prokuröri arvamused, leiab, et V. Tonkson tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Tonksoni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on V. Tonkson kandnud karistust vägistamise eest, kuid oma süüd eitab täielikult. Teda on 10-korral kriminaalkorras karistatud ja omab 1 kehtivat distsiplinaarkaristust. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Arvestades V. Tonksoni poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik