lg 2 p 7, 8 järgi.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Pärnu Maakohtu 05.10.2006.a otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 ja
p 1, 4 järgi mõistetud kergemate karistustega, lugedes kergemas karistused kaetuks raskema karistusega ning kandmisele kuulub vangistus 3 aastat.
lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendati käesolevas asjas mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 07.06.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 3 kuud vangistuse võrra ning kandmisele kuulub vangistus 4 aastat ja 3 kuud..
Karistuse kandmise algus oli 10.03.2005.a ja lõpp on 10.06.2009.a. Denis Radajevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav õpib vangistuses, töötanud ei ole. Vangistuse jooksul on 8-korral distsiplinaarkorras karistatud. Võimalikul vabanemisel loodab tööd leida kasuisa kaasabil, elama asuks ema ja kasuisa juurde XXX. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Denis Radajevi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna varasemad karistused ei ole suutnud D. Radajevi eluviisi muuta. Sattudes vabanemisjärgselt endisesse elukeskkonda, on uute kuritegude toimepanemise risk väga suur. Denis Radajev taotleb kohtult tingimisi vabastamist. Prokuröri hinnangul on D. Radajevi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on D. Radajev 5-korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul, mille eest praegu kannab karistust. Ta omab 8 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud D. Radajevi ja prokuröri arvamuse, leiab, et D. Radajev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D. Radajevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on D. Radajev 5-korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul, mille eest praegu kannab karistust. Ta omab 8 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Arvestades D. Radajevi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades, et D. Radajevi poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib D. Radajevi vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 9 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.