← Eesti

1-08-337\2

1-08-337 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-337 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kohtuasi XXXVangla esitatud materjalid Peeter Kallase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Peeter Kallas XXXVanglas) (isikukood: 34206292736; viibib RESOLUTSIOON Jätta Peeter Kallas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXXVangla esitas 10.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Peeter Kallase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Peeter Kallas mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 15.04.2003.a otsusega KarS § 113 järgi ja karistati 7–aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 08.09.2002.a ja lõpp on 08.09.2009.a. 2 Peeter Kallase kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei ole vangistuse ajal töötanud ega õppinud. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel on kindel sissetulek pensioni kujul olemas, kuid pension on vormistamata. Elama asub Jõgeva Linnavalitsuse poolt garanteeritud Jõgeva linna sotsiaalmajja. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub Peeter Kallase vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja tema allutamisega katseajaks käitumiskontrollile. Peeter Kallas taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on P. Kallase ennetähtaegne vabastamine ennatlik, kuna sel juhul saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks P. Kallase vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et P. Kallas varem 7-korral kriminaalkorras karistatud. Vanglas on viibinud kokku 25 aastat, praegu kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kandmata karistusaeg on liiga pikk. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud P. Kallase ja prokuröri arvamuse, leiab, et P. Kallas tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P. Kallase isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et P. Kallas varem 7-korral kriminaalkorras karistatud. Vanglas on viibinud kokku 25 aastat, praegu kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kandmata karistusaeg on liiga pikk. Arvestades P. Kallase poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
  2. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.