1-08-592\2

1-08-592 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-592 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Kristi Rande Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid Artjom Slizovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Artjom Slizov (isikukood: 38003025229; viibib XXX Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Artjom Slizov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXX Vangla esitas 15.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Artjom Slizovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Artjom Slizov tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 19.11.2003.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 kohaselt suurendati mõistetud karistust ja mõistes 5 aastat ja 8 kuud vangistust. Arvati Ida-Viru Maakohtu 14.04.2003.a 2 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakantud osa, 7 kuud ja 9 päeva, liitkaristusest maha. Kandmisele kuulub 5 aastat ja 21 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 6 kuud ja 9 päeva. Ärakandmisele kuulub 4 aastat 6 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 19.11.2003.a ja lõpp on 31.05.2008.a. A. Slizovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas olles ei ole töötanud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Vangistuse jooksul on 10 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseb elama ema juurde XXX. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Slizovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav ei ole vangistuse ajal suutnud seadusekuulekalt toime tulla. Lisaks sellele on vanglas korduvalt tarvitanud narkootilisi aineid, mis tähendab, et kinnipeetav ei ole piisavalt mõistnud vangistuse tähendust ega ole asunud õiguskuulekale teele. Artjom Slizov taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et kinnipeetava vabastamine ei kuulu rahuldamisele. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ei ole ka vanglas teinud midagi kasulikku. Nõustub kriminaalhooldaja arvamusega, et vabastamine ei ole otstarbekas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Slizovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Slizov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Slizovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ei ole ka vanglas teinud midagi kasulikku. Arvestades A. Slizovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik