p 1 ja § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja HEIKI PÄRTELPOJA (PÄRTELPOEG) süüdistus
lg 2 p 4,7,8 järgi Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Viktor Petrov asukoht: Tartu Vangla, Turu 56 Tartu; emakeel: eesti keel; ei tööta; 19.06.2006.a. kohaldatud tõkend vahistamine ( kinni peetud 17.06.2006.a.); varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4-l korral; Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo Süüdistatav Heiki Pärtelpoeg asukoht: kannab karistust Ämari Vanglas kannab karistust Tartu Maakohtu 09.03.2005.a. kohtuotsuse alusel; tõkendit ei ole kohaldatud; varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 7-l korral Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada VIKTOR PETROV
Süüdi tunnistada VIKTOR PETROV
lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista VIKTOR PETROVILE liitkaristuseks 13 (kolmteist) aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.oktoobri 2004.a. otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse, s.o. 2 (kaks) aastat vangistust võrra ja mõista VIKTOR PETROVILE liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 15 (viisteist) aastat vangistust, kusjuures karistuse kandmise aja algust arvestada alates 17.juunist 2006.a. Süüdi tunnistada HEIKI PÄRTELPOEG
Õigeks mõista Heiki Pärtelpoeg süüdistuses 20.05.2004.a. – 21.05.2004.a. koos Viktor Petroviga Tartumaal Vara vallas Tähemaa külas H.K. elumajast varguse episoodis, milline on kvalifitseeritud
lg 2 p 4,7,8 järgi, kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu.
lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes käesoleva otsusega mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 09.märtsi 2005.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistusega 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud 20 (kakskümmend) päeva. Liitkaristusest arvata maha Tartu Maakohtu 09.märtsi 2005.a. otsuse alusel osaliselt ärakantud karistuse osa, s.o. 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 10 (kümme) päeva ja mõista HEIKI PÄRTELPOJALE ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 10 (kümme) päeva vangistust, kusjuures karistuse kandmise aja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, so 17.jaanuarist 2007.a. Tõkend-vahistamine jätta Viktor Petrovi suhtes muutmata. Heiki Pärtelpoeg kannab karistust Tartu Maakohtu 09.03.2005.a. kohtuotsuse järgi kuni käesoleva otsuse jõustumiseni. Tsiviilhagid: Rahuldada I.T. tsiviilhagi ja välja mõista Viktor Petrovilt I.T. kasuks 3 170.- (kolm tuhat ükssada seitsekümmend) krooni. Rahuldada H.K. tsiviilhagi ja välja mõista Viktor Petrovilt H.K. kasuks 3 300.- (kolm tuhat kolmsada) krooni. Rahuldada V.P. tsiviilhagi ja välja mõista solidaarselt Viktor Petrovilt ja Heiki Pärtelpojalt 7 410.(seitse tuhat nelisada kümme) krooni V.P. kasuks. KrMS §-de 175 lg 1 punktide 2,4,5,9, 10; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista VIKTOR PETROVILT menetluskulud järgmiselt: sundraha 9 000.- (üheksa tuhat) krooni; määratud kaitsjale eeluurimise eest ja kohtus esinemise eest väljamakstav tasu summas 21 664 (kakskümmend üks tuhat kuussada kuuskümmend neli) krooni 80 senti; kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 200 (kakssada ) krooni 40 senti; ekspertiisi tasu 8 485 (kaheksa tuhat nelisada kaheksakümmend viis) krooni; postikulu 99.- (üheksakümmend üheksa) krooni. KrMS §-de 175 lg 1 punktide 4,5,9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel välja mõista HEIKI PÄRTELPOJALT menetluskulud järgmiselt: 2 sundraha 5 400.- (viis tuhat nelisada) krooni; määratud kaitsjale kohtus esinemise eest väljamakstav tasu summas 6 318 (kuus tuhat kolmsada kaheksateist) krooni 90 senti; kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 136 (ükssada kolmkümmend kuus) krooni 20 senti; postikulu 99.-(üheksakümmend üheksa) krooni. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu viitenumber
tapmise piinaval ja julmal viisil. isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos Heiki Pärtelpojaga ööl vastu 29.04.2004.a. Tartus Saekoja 37a maja juures võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära V.P. kuuluva sõiduauto Volkswagen Golf registreerimismärgiga 977 TEM väärtusega 12000 krooni koos sõiduautos olnud järgmiste esemetega: kassettmagnetofon Blaupunkt väärtusega 900 krooni, labidas Fiskars väärtusega 200 krooni, kang Lux väärtusega 60 krooni, hekikäärid väärtusega 250 krooni, tikksaag väärtusega 800 krooni ning sõiduki registreerimistunnistuse B osa, millel puudub rahaline väärtus, tekitades 3 varalist kahju kokku 14210 krooni väärtuses. ajavahemikul 20.05.2004.a. kuni 21.05.2004.a. grupis koos Heiki Pärtelpojaga tungisid aknaklaasi lõhkumise teel Tartumaal Vara vallas Tähemaa külas H.K. elumajja, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid ära televiisori Orion väärtusega 1300 krooni, mobiiltelefoni Nokia 3310 väärtusega 500 krooni ja mootorsae Solo väärtusega 1500 krooni, kokku H.K. ele kuuluvat vara 3300 krooni väärtuses. Seega pani Viktor Petrov toime
võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega. Heiki Pärtelpoega süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos Viktor Petrov’iga ööl vastu 29.04.2004.a. Tartus Saekoja 37a maja juures võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära V.P. kuuluva sõiduauto Volkswagen Golf registreerimismärgiga 977 TEM väärtusega 12000 krooni koos sõiduautos olnud järgmiste esemetega: kassettmagnetofon Blaupunkt väärtusega 900 krooni, labidas Fiskars väärtusega 200 krooni, kang Lux väärtusega 60 krooni, hekikäärid väärtusega 250 krooni, tikksaag väärtusega 800 krooni ning sõiduki registreerimistunnistuse B osa, millel puudub rahaline väärtus, tekitades varalist kahju kokku 14210 krooni väärtuses. ajavahemikul 20.05.2004.a. kuni 21.05.2004.a. grupis koos Viktor Petrov’iga tungisid aknaklaasi lõhkumise teel Tartumaal Vara vallas Tähemaa külas H.K. elumajja, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid ära televiisori Orion väärtusega 1300 krooni, mobiiltelefoni Nokia 3310 väärtusega 500 krooni ja mootorsae Solo väärtusega 1500 krooni, kokku H.K. ele kuuluvat vara 3300 krooni väärtuses. Seega pani Heiki Pärtelpoeg toime
lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Viktor Petrovi süüdistatakse
§-de 114 p 1 ja 199 lg 2 p 4,7,8 järgi.Viktor Petrov tunnistab oma süüd küll varguste toimepanemises, kuid eitab tahtliku tapmise toimepanemist. Heiki Pärtelpojale on esitatud süüdistus
Heiki Pärtelpoeg tunnistab end süüdi auto varguse episoodis, kuid eitab oma süüd H.K. elumajast asjade varguses. Kohus, uurinud kõiki kriminaaltoimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära kannatanute ja tunnistajate ning süüdistatavate ütlused, on seisukohal, et tõendamist on leidnud Viktor Petrovi süü T.T. piinaval ja julmal viisil tapmises. Samuti on leidnud tõendamist Viktor Petrovi ja Heiki Pärtelpoja süü V.P. le kuuluva sõiduauto varguses. Kohus on seisukohal, et H.K. elumajast asjade varguses on alus süüdi mõista vaid Viktor Petrov ja Heiki Pärtelpoeg tuleb selles kuriteoepisoodis süü tõendamatuse tõttu õigeks mõista. I Viktor Petrovi süüdistus I.T. piinaval ja julmal viisil tapmises Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 234 (II kd, lk 5-17) kajastab T.T. surnukehal välisvaatlusel ja siseuuringul tuvastatud vigastusi. Vigastuste kirjelduse alusel on kohtuarstlik diagnoos järgmine: tegemist on liittraumaga, mis hõlmab pea, kehatüve, kaela kinnist tömpi traumat ja hulgalisi nahaaluseid verevalumeid ning nahamarrastusi üla-ja alajäsemetel. Ekspertide arvamuse kohaselt on T.T. surma põhjuseks pea tömp trauma, peaaju põrutus 4 kelmetealuste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse, kusjuures selline vigastus on eluohtlik (ekspertide arvamuse p 1). Eksperdid on arvamuse teises punktis kajastanud kohtuarstlikul lahangul T.T. surnukehal sedastatud vigastused ja on arvamuse punktis 3 asunud seisukohale, et arvestades vigastuste morfoloogilisi iseärasusi, lokalisatsiooni ning histoloogilise uuringu tulemusi, on tõenäoline, et vigastused on tekitatud korduvatest löökidest kängitsetud jala, rusikate ja mõne muu analoogilise esemega mitte rohkem kui 1,5 ööpäeva vältel enne surma saabumist, kusjuures roietemurrud ja kõvakelmealune verevalum on tekitatud 1,5 kuni 6 tundi enne surma saabumist. Kaelapiirkonna vigastused on ekspertide arvamuse kohaselt tekitatud vajutamisest/pigistamisest sõrmedega. Eksperdid ei saa välistada, et nahaalused verevalumid ja nahamarrastused küünarvartel ning labakätel on saadud enesekaitsekäigus peapiirkonda või rindkeresse suunatud löökide tõrjumisel. Tartu Kiirabi kiirabikaart kajastab, et kiirabi brigaad on diagnoosinud T.T. surma 16.juuni 2006.a. varahommikul kell 04.16 (II kd, lk 17). Eelpool nimetatud ekspertiisiaktis on eksperdid asunud seisukohale, et T.T. surm võis saabuda orienteeruvalt mitte rohkem kui 8-12 tundi enne kohtuarstlikku lahangut (arvamuse p 5). Ekspertiisiaktist nähtub, et lahang viidi läbi 16.06.2006.a. ja koolnumuutused fikseeriti kell 10.
Kohus ei tuvastanud Viktor Petrovi süüd välistavaid asjaolusid. V.P. le kuluva sõiduauto vargus Kannatanu V.P. ütluste kohaselt parkis tema 28.04.2004.a. talle kuuluva sõiduauto Volkswagen Golf reg märgiga 9977 TEM õhtul kella 22.00 paiku Tartus Saekoja 37a maja juurde. Järgmise päeva hommikul tööle minnes ilmnes, et autot enam seal ei olnud. Seepeale teatas kannatanu politseisse ja poole tunni või tunni pärast teatati talle politseist, et auto on leitud. Kannatanu sõnul oli autol katki esimene poritiib, mõlkis oli ka juhipoolne uks ja lõhutud oli juhipoolse akna kolmnurk ning roolilukk koos süütelukuga. Samuti oli autost ära võetud automakk ja pagasiruumis olnud tööriistad ( tikksaag, hekikäärid, labidas, kang). Kadunud oli ka auto tehnilise passi B-pool. Kannatanu poolt avaldatud asjaolusid kinnitab sõiduki vaatlusprotokoll koos paikkonna kaardi ja fotodega (I kd, lk 27-33). Heiki Pärtelpoja ütluste kohaselt oli tema Viktor Petrovi juures ja jõi viimasega koos viina. Viinavõtmise käigus otsustati kuskile minna ja kuna ühel tänaval oli Volkswagen Golf, siis nad mõtlesid, et võtavad selle auto ja müüvad hiljem osadekaupa maha. Süüdistatava sõnul lõhkus tema auto küljeklaasi ja murdis katki rooliluku. Heiki Pärtelpoja mäletamist mööda juhtis tema kuni Eerikani autot. Seal püüdsid nad auto maha müüa. Eerikal võeti välja auto makk ja pagasiruumist tööriistad. Tööriistad jäid samasse kohta kuuri juurde. Heiki Pärtelpoeg tunnistas, et tema tekitas autole kannatanu poolt kirjeldatud ja vaatlusprotokollis kajastatud vigastused. Ristküsitluse käigus avaldati Heiki Pärtelpoja poolt eeluurimisel öeldu, kus ta kinnitas, et autot juhtis Viktor Petrov (I kd, lk 94). Heiki Pärtelpoeg kinnitas ristküsitluse käigus, et tema võis sõita Eerikal ringi, kuid sinna sõitiski Viktor Petrov. Viktor Petrovi ütlused kattuvad Heiki Pärtelpoja poolt avaldatuga nii auto varastamise mõtte kui ka selle toimepanemise asjaolude kohta. Viktor Petrov kinnitas kohtus, et esmalt istus juhirooli tema, kuid hiljem juhtis autot ka Heiki Pärtelpoeg. Viktor Petrovi ütluste kohaselt jätsid nad varastatud auto Tartus samasse piirkonda, kust nad selle võtsid, sest nad ei julgenud seda täpselt võetud kohta tagasi viia. Kohus on seisukohal, et kannatanu ja süüdistatavate ütluste ning asjas kogutud ja kohtu poolt uuritud kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et ööl vastu 29.04.2004.a. varastasid Heiki Pärtelpoeg ja Viktor Petrov Tartus Saekoja tänavale pargitud V.P. le kuuluva sõiduauto Volkswagen Golf süüdistuses kajastatud viisil. Koos tegutsedes müüsid auto pealt ära seal olnud kassettmagnetofoni Blaupunkt väärtusega 900 krooni, labida Fiskars väärtusega 200 krooni, kangi Lux väärtusega 60 krooni, hekikäärid väärtusega 250 krooni, samuti võtsid autost registreerimistunnistuse B osa. Kohus on seisukohal, et Viktor Petrovi ja Heiki Pärtelpoja tegevus nimetatud teo toimepanemisel on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4,7 järgi, sest mõlemad süüdistatavad on varem toime pannud varguse ja teo toimepanemisel tegutseti grupis. H.K. elumajast esemete vargus Kannatanu H.K. sõnul toimus tema majja sissemurdmine 2004.a. Kannatanu ütluste kohaselt tulid Viktor Petrov ja Heiki Pärtelpoeg tema juurde ja koos mindi edasi E.P. juurde, kus tarvitati alkoholi. Mingil ajal oli kannatanu magama jäänud ja kui ta ärkas, siis olid Viktor Petrov ja Heiki Pärtelpoeg ära läinud. Hiljem sai kannatanu J.S. käest teada, et tema majja on sisse murtud. Järgmisel päeval avastas kannatanu, et kadunud on televiisor “Orion”, mootorsaag “Solo” ja mobiiltelefon Nokia 8 3110 Tunnistaja Heli Kangur kinnitas kohtus, et ka tema oli E.P. külas samal ajal kui ka Viktor Petrov, Heiki Pärtelpoeg ja H.K. . Televiisori ja mootorsae varguse kohta ei osanud tunnistaja midagi rääkida. Küll aga kinnitas tunnistaja, et ühes võõras majas, kus ta käis, oli ta näinud nii televiisorit kui ka mootorsaage. Viktor Petrovi sõnul võttis ta 2004.a. ühel maikuu päeval koos Heiki Pärtelpojaga napsu ja viimane tahtis oma õe juures ära käia. Enne õe juurde minekut mindi läbi H.K. juurest. Süüdistatava sõnul nägi tema, et K on telekas ja saag ning sel ajal kui teised Heiki Pärtelpoja õe juures magasid, läks tema autoga tagasi H.K. maja juurde ja võttis majast ära teleka ning sae. Süüdistatava sõnul sõitis ta tagasi Pärtelpoja õe juurde, ajas Heiki Pärtelpoja üles ja koos sõideti Tartusse tagasi. Kohtus kinnitas Viktor Petrov, et müüs asjad kellelegi H nimelisele mehele X tänavas. Kohtus põhjendas Viktor Petrov oma eeluurimisel antud teistsuguseid ütlusi, mille kohaselt varguse pani toime Heiki Pärtelpoeg, sellega, et ta oli varem Heiki Pärtelpoja peale vihane ning asjas seetõttu varguse tema kaela. Kohtus kinnitas Viktor Petrov, et ta valetas eeluurimisel ka Linda tänava monopoli osas ja ta ei oska seletada, miks tunnistaja A on andnud selliseid ütlusi nagu ta on eeluurimisel andnud. Tunnistaja P.A kinnitas kohtus, et ta käis Ülo Kuusi juures tihti, kuid ta ei mäleta, et ta oleks seal näinud kedagi süüdistatavatest. Samuti ei ole ta koos Petrovi ja Pärtelpojaga koos viima võtnud ning viimased ei ole talle midagi müüa pakkunud. Tunnistaja kinnitas pele tema poolt eeluurimiselantud ütluste avaldamist (I kd, lk 78-78), et kõik on eeluurimisel valesti kirja pandud, kuid kui teda üle kuulati oli ta joobes ja võis valesti kirjutatud ütlustele alla kirjutada. Samas kinnitas ta veelkord kohtule, et ta ei tea vargustest ega asjade pakkumisest midagi ja Viktor Petrov ning Heiki Pärtelpoeg ei ole talle pakkunud ei televiisorit ega ka saage. Heiki Pärtelpoeg kinnitas kohtus seda, et tema läks koos Viktor Petroviga ja Heli Kanguriga H.K. poole, kus võeti viina ja edasi mindi juba koos K E.P. juurde Kavastusse. Kavastus võeti viina edasi ja siis läksid kõik magama. Heiki Pärtelpoja sõnul käis temale teadaolevalt Viktor Petrov vahepeal ära. Nimetatud asjaolu oli süüdistatavale rääkinud E.P.. Peale ärkamist läks süüdistatav enda sõnul koos Viktor Petrovi ja Heli Kanguriga Tartusse tagasi. Heiki Pärtelpoeg kinnitas, et ta ei näinud auto peal võõraid asju. Kohtus selgitas Heiki Pärteloeg, et eeluurimisel ta tõepoolest esmalt tunnistanud, et on selle teo toime pannud, kuid juba sama päeva ülekuulamisel kinnitas uurijale, et ta ei ole seda teinud. Heiki Pärtepoja eelpool viidatud seisukohta kinnitavad I köite lk 88-90 olevad ütlused, kus 29.06.2004.a. kell 14.50 alanud ülekuulmisel on Heiki Pärtelpoeg selgitanud, et ta soovis varguse võtta enda peale, sest tal on nagunii kinni minek. Asjaolu, et H.K. majja sisse murti kinnitab muuhulgas sündmuskoha vaatlusprotokoll 22.05.2004.a. ja fotod selle juurde (I kd, lk 51-53) Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis annaksid vastuvaidlematult aluse väita, et H.K. majast televiisori ja sae ning mobiiltelefoni varguses osales Heiki Pärtelpoeg. Kohtul on küll tekkinud kahtlus, selles, et vargus on toime pandud Viktor Petrovi ja Heiki Pärtelpoja poolt koos tegutsedes, kuid käesoleval juhul peab kohus vajalikuks kohaldada KrMS §-s 7 lõikes kolm sätestatud põhimõtet, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb Heiki Pärtelpoeg nimetatud kuriteoepisoodis õigeks mõista kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise 9 huvisid. Süüdistatavate Heiki Pärtelpoja ja Viktor Petrovi osas karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
Viktor Petrov on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, muuhulgas üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest raskendavatel asjaoludel. Viktor Petrov vabanes karistuse kandmiselt 13.08.2005.a seoses osalise vangistuse ärakandmisega. Heiki Pärtelpoega on varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesoleval hetkel kannab Heiki Pärtelpoeg karistust Ämari vanglas Tartu Maakohtu 09.03.2005.a. kohtuotsusega mõistetud karistust .
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena kaheksa kuni kahekümne aasta pikkuse vangistuse või eluaegse vangistuse.
Kohus on seisukohal, et nii Viktor Petrovi kui ka Heiki Pärtelpoega tuleb karistada reaalse vangistusega nii seetõttu, et varasemad karistused ei ole motiveerinud neid õiguskuulekalt elama kui ka tulenevalt sanktsioonis määratud karistusliigist. Kohus leiab, et kummagi süüdistatava puhul ei saa kõne alla tulla karistuse mõistmine tingimisi, sest tegemist on isikutega, kes on pidevalt peale vangistusest vabanemist jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Heiki Pärtelpoeg kannab käesoleval ajal varasema kohtuotsusega mõistetud karistust ja Viktor Petrovi on alus süüdi mõista I astme raskes kuriteos, mis oma olemuselt juba välistab karistuse tingimusliku mõistmise. Samas peab kohus arvestades Heiki Pärtelpoja poolt käesoleva kriminaalasja raames toimepandud teo toimepanemise aega s.o 29.04.2004.a., mis leidis aset enne tema süüdimõistmist 09.03.2005.a. Tartu Maakohtu poolt, seaduslikuks moodustada liitkaristus
lg 1 ja § 65 lg 1 sätete alusel lugedes käesoleva otsusega mõistetud karistuse kaetuks Tartu Maakohtu 09.03.2005.a. otsusega mõistetud karistusega, milleks on 3 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. Tulenevalt asjaolust, et Heiki Pärtelpoeg on eelpool viidatud kohtuotsuse alusel mõistetud karistusest ära kandnud käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks 2 aastat 7 kuud 10 päeva, siis tuleb nimetatud osa karistusest maha arvata ja mõista ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 3 kuud 10 päeva vangistust ning arvestada karistuse kandmaise aja algust kohtuotsuse kuulutamisest 17.01.2007.a. Viktor Petrovile taotles prokurör
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõista karistuseks 15 aastat vangistust. Kohus on seisukohal, et Viktor Petrov on küll süüdi T.T. tahtlikus tapmises piinaval ja julmal viisil, kuid tema tegevus peale T.T. surma aitas ilmselgelt kaasa kuriteo avastamisele ja süüdlase süü tõendamisele. Viktor Petrov kutsus ise välja politsei ja seega saab asuda seisukohale, et ta on kaasa aidanud sellele, et teo toimepanemise olulised asjaolud saaksid väljaselgitatud. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et tõendamist ei ole leidnud, et Viktor Petrov oleks kas otsese tahtluse või kavatsetusega toime pannud T.T. elu vastase kuriteo ja kohus asus seisukohale, et ta on tegutsenud kaudse tahtlusega. Eelpool kajastatud asjaolude alusel peab kohus põhjendatuks mõista Viktor Petrovile
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 13 aastata vangistust.
lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest peab kohus põhjendatuks mõista Viktor Petrovile karistuseks 1 aasta vangistust. Kohus leiab, et tahtliku tapmise toimepanemine ja selle eest mõistetav pikaajaline vangistus peaks hõlmama kergemaliigilise süüteo toimepanemise eest mõistetud karistuse, seega tuleks liitkaristuse mõistmisel lugeda
lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 13 aastat vangistus. Viktor Petrovile tuleb mõista lõplik ärakandmisele kuuluv liitkaristus kohtuotsuste kogumis, sest Tartu Maakohtu 25.10.2004.a. kohtuotsusega mõistetud karistusest on Viktor Petrovil ära kandmata 2 aastat vangistust, seega tuleb mõista Viktor Petrovile ärakandmisel kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 15 aastat vangistust. 10 Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Süüdistuse kohaselt tekitati kuriteoga moraalne ja varaline kahju I.T. ’le, kes kandis T.T. matmise kulud. I.T. on esitanud tsiviilhagi summas 3170 krooni. Viktor Petrov avaldas kohtus, et ta on tsiviilhagiga nõus ja ei vaidle sellele vastu. Kohus leiab , et tsiviilhagi on tõendatud kriminaaltoimikus olevate kirjalike tõenditega (II kd, lk 21-27) Kohus peab põhjendatuks ja seaduslikuks tsiviilhagi rahuldada. Süüdistuse kohaselt tekitati kuriteoga varaline kahju V.P. seoses temale kuuluva sõiduauto Volkswagwn Golf vargusega, mille käigus tekitati kahjustusi autole ja varastati sealt ära kassettmagnetofon Blaupunkt väärtusega 900 krooni, labidas Fiskars väärtusega 200 krooni, kang Lux väärtusega 60 krooni, hekikäärid väärtusega 250 krooni, tikksaag väärtusega 800 krooni ning sõiduki registreerimistunnistuse B osa, väärtusega 150.- krooni. V.P. on esitanud tsiviilhagi summas 7 410.- krooni, mis hõlmab remondikulusid 5050.- krooni suuruses summas ja hüvitust varastatud asjade eest. Viktor Petrov ja Heiki Pärtelpoeg ei vaidlustanud tsiviilhagi. Kohus on seisukohal, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisel ja nimetatud summa tuleb solidaarvastutuse põhimõttel välja mõista Heiki Pärtelpojalt ja Viktor Petrovilt. Süüdistuse kohaselt tekitati kuriteoga varaline kahju H.K. ele tema elumajast televiisori, mootorsae ja mobiiltelefoni vargusega. H.K. on esitanud tsiviilhagi eeluurimisel summas 3400.-. Kohtus kinnitas tsiviilhageja , et talle on kahju tekitatud 3 300.- krooni ulatuses, täpsemalt televiisori osas 1500.- krooni, mobiiltelefoni osas 500.- krooni ja sae maksumuseks hindas kannatanu 1500.- krooni. Eeluurimisel on kannatanu hinnanud televiisori maksumuseks 1300.- krooni. Viktor Petrov ei ole tsiviilhagi vaidlustanud. Kohus leiab, et tsiviilhagi summas 3 300.- krooni on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetutelt välja mõista kohtukulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 10 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Viktor Petrovilt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 9000.- krooni, milline summa vastab 2,5 palga alammäärale. Heiki Pärtelpojalt kuulub teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu väljamõistmisele sundraha summas 5400.- krooni, milline summa vastab 1,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt ka määratud kaitsjatele väljamakstava tasu vastavalt Heiki Pärtelpojalt6 318,90 krooni ja Viktor Petrovilt 21 664,80 krooni. Samuti tuleb süüdimõistetutel hüvitada KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu, milline on Heiki Pärtelpoja osas summas 136,20 krooni ja Viktor Petrovi osas 200,40 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel tuleb kummalgi süüdimõistetul hüvitada postikulu summas 99.- krooni. Viktor Petrovilt peab kohus põhjendatuks välja mõista ka KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tasu summas 8485.krooni. Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.