4-07-7728\2

4-07-7728 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2008.a Tallinn Väärteoasja number 4-07-7728 Kohtunik (2373,07,009110) Katrin Puhkason Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Väärteokaebus Maiko Bortnik´u kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel Kaja Luige otsusele 03.12.2007.a väärteoasjas nr. 2373,07,009110 Liiklusseaduse § 74 22 lg 4 alusel määratud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks tühistamiseks.. Otsuse kohaselt 13.11.2007-a kella 15.35 ajal juhtis M. Bortnik Harju maakonnas Tallinn-SakuLaagri tee 17 km mootorsõidukit kiirusega 77 -+ 3 km/h, mis ületas, liikluskorraldusvahendiga sõidukiiruse 24 km/h.võrra, milllega rikkus Liikluseeskirja § 126 lg 3 nõudeid, pannes toime väärteo Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 74 22 lg 2 järgi, mille eest karistati teda rahatrahviga 1500 krooni. Menetlusalune isik: Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Maiko Bortnik IK 38406200399 XXX FIE Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu osakonna Juhindudes VTMS § 132 p. 1, § 133-135 1 Kohtunik otsustas:
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri haldustalituse juhtivkonstaabel Kaja Luige otsus 03.12.2007.a väärteoasjas nr. 2373,07,009110 Maiko Bortniku karistamises Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 alusel rahatrahvoga 25 trahviühikut, see on 1500 krooni ja Liiklusseaduse § 74 22 lg 4 alusel määratud lisakaristusega – juhtimise õiguse äravõtmisega 1 kuuks m uutmata ja kaebus rahuldamata. Lisakaristuse tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb kohtule sellest kirjalikult teatada 7 /seitsme/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtule (see on hiljemalt 07.02..2008). Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 15 päeva peale kassatsioonteate esitamist. Kassatsioon tuleb esitada vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 advokaadi vahendusel Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 /kolmekümne/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. . Kaebuse sisu, väärteo asjaolud ja menetluspoolte seisukohad: Maiko Bortnik on kohtu poolt pöördunud väärteootsuses talle määratud lisakaristuse tühistamiseks. Väärteo toimepanemist – see on kiiruse ületamist ta ei vaidlusta ega ka määratud rahatrahvi suurust, küll aga palub lühistada temale rakendatud lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks. Ta elab XXX ja töötades FIE-na on ta lepingulistes suhetes mitme Tallinnas asuva firmaga ( G OÜ müügiesindaja ja A OÜ kinnisvaraspetsialist),mistõttu vajab juhtimiseõigust nii tööülesannete täitmiseks kui ka koolis käimiseks. Tal on pangalaen ja juhtimisõiguse äravõtmisega kaasneb tööta jäämine ning sissetuleku puudumine, tekib võlg panga ees. Tööülesannete tõttu peab sõitma klientide juurde. Kohtuistungil jääb kaebuse juurde ja selgitab, et, et tol korral sõitis eessõitva auto järel ja olles väljapool Tallinna ei pööranud tõesti kiirusele tähelepanu. Selgitab, et õpib koolis ja selle kõrvalt töötab lepingulisena kaebuses märgitud firmades. Tal on vaja tihti sõita Tallinnasse ja kooli. Esimene buss tuleb XXX Tallinnasse kella 06.00 ajal. Kinnitab et eelnevatest karistustest samasuguste liikluseeskirjade rikkumise eest on teinud oma järeldused ja tegelikult ei ole suur kiiruse ületaja.. Väärteotoimikust nähtub, et 13.11.2007.a kell 15.35 Harju maakonnas Tallinn-Saku-Laagri 17 km teostas Lääne-Harju Politseiosakonna korratalituse konstaabel Reevo Saliste riikliku järelevalve korras Maiko Bortniku juhitud mootorsõiduki XXX liikumiskiiruse mõõtmist kiirumõõteseadmega Stalker II MDR AS003963 (taadeldud 05.07.2007.a, mis oli testitud 13.11.2007.a kell 07.
3. Mõõdetav sõiduk liikus esimesel sõidurajal jõudis järele pärisuunas ees liikuvale sõidukile, mille kiirus oli 69 km/h. Mõõteseadme lugem oli 77 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +-3 km/h, ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Juhile näidati tabloole fikseeritud näitu, mida viimane on allkirjaga kinnitanud /tl 8/. Väärteoprotokollis AB 1014953 13.11.2007.a on menetlusalune isik omakäeliselt andnud ütlusi, et kiirustas, sest spidomeeter valetas ja eessõitva auto järgi sõites ei uskunud, et eessõitev auto ületas lubatut /tl 8/.Menetlusalune isik on esitanud kohtuvälisele menetlejale taotluse, mitte kohaldada 2 lisakaristust – juhtimise õiguse äravõtmist samadel põhjendustel, mis kohtule esitatud kaebuses /tl 10/. Korrakaitseosakonna andmete kohaselt on M. Bortnik karistatud 13.12.2006.a LS § 7422 lg 2 ja LS § 747 alusel rahatrahviga 1800 (otsus jõustus 07.12.2006.a ja 11.05.2007.a LS § 7422 lg 2 alusel Põhja PP poolt rahatrahviga 1500 krooni, otsus jõustus 07.06.2007.a /tl 13/. Kohtuväline menetleja leiab, et karistus otsus lisakaristuse kohaldamiseks on põhjendatud, Rikkumine on tõendatud ja kiiruse mõõtmine on teostatud seaduse nõuete kohaselt. Menetlusalune isik ei vaidlusta seda. M. Bortnik ühe aasta vältel pannud toime kahel korral samasisulised liikluseeskirjade rikkumised. Teda on kahel korral karistatud vaid rahatrahviga, senistest karistustest ta järeldusi ei ole teinud ja on praktiliselt aasta jooksul kolmandat korda pannud toime samasuguse rikkumise, seega juba karistuse üldpreventatiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol. Menetleja palub jätta otsus muutmata. Kohtu seisukoht: Kohus leiab, et Maiko Bortniku poolt 13.11.2007.a toimepandud väärtegu Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 jjärgi on tõendatud ja õigesti kvaliftseeritud. Kiiruse mõõtmine kui menetlustoiming on protokollitud, kiirusmõõteseade on taadeldud nõuetekohaselt, töökorras ja testitud kiirusemõõtmise päeva hommikul.. Kiiruse mõõteseadme lugem oli 77 km/h, seega tulenevalt laiendmääramatusest -+3 km/h puhul võis sõiduki tegelik kiirus olla 74-80 km/h . Kohtuväline menetleja otsusega on M. Bortnikut karistatud selle eest, et ta ületas lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 24 km/h. Kiiruse mõõteseadme lugemit on M.Bortnikule tutvustanud, ta on sellega nõustunud, samuti on fikseeritud tema ees sõitnud sõiduki kiirus 69 km/h. Seega on menetlustoiming fikseeritud nõuete kohaselt, Menetlusalune ise on tunnistanud, et ületas kiirust, kuna eeldas et eessõitja sõidab lubatud kiirusega. Sõidukiirus 50 ja vähemalt 74 km/h on liialt suurelt erinevad, et sellest mitte aru saada ka spidomeetrit jälgimata. Seda enam, kui menetlusalune isik väidab, et spidomeeter valetab, nõuab see temalt enam tähelepanu kiiruse valikul. LS § 7422 lg 2 näeb ette lubatud suurima sõiduukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistusena rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. M. Bortnikut on karistatud rahatrahviga sanktsiooni keskmises ulatuses 25 trahviühikut. LS § 7422 lg 4 kohaselt võib menetleja kohaldada sama § lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmist 1 kuni 3 kuuni. Kohtuväline menetleja on otsuses põhjendanud, mis ta ei ole rahuldanud menetlusaluse isiku taotlust mitte kohaldada talle lisakaristust. Menetleja on selgitanud lisakaristuse kohaldamise vajalikkust tulenevalt liikluses valitseva olukorraga ja asjaoluga, et lubatud sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õiguserikkumisega. Samuti asjaoluga, et menetlusalust isikut on varasemate väärtegude eest karistatud , kuid need ei ole saavutanud karistuse eesmärki, kuna isik jätkab süütegude toimepanemist. Kohus soostub sellega. M. Bortnik on praktiliselt ühe aasta ja ühe kuu vältel kolmel korral ületanud lubatud sõidukiirust LS § 74 22 lg 2 sätestatu kohaselt. Seega tema väide, et ta on senistest süütegudest endale teinud järeldused ei vasta tegelikkusele. Talle määratud karistused- rahatrahvid ei ole suutnud teda mõjutada liikluses õiguskuulekusele Järelikult karistuse eesmärkide – süütegudest edaspidise hoidumise saavutamiseks - on kohtuväline menetleja põhjendatult kohaldanud lisakaristust, pealegi lisakaristuse kestuse alammääras. Kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhistatud. Kohus leiab, et M. Bortniku kaebus ei kuulu rahuldamisele ja kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas ei kuulu muutmisele. Kohtunik Katrin Puhkason 3