← Eesti

4-07-3661\2

4-07-3661 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuaril 2008.a Tallinn Väärteoasja number 4-07-3661 (2314,07,001991) Kohtunik Katrin Puhkason Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Väärteokaebus Helen Parmas´e kaebus lisakaristuse tühistamiseks Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar Kairi Palits´a otsusele väärteoasjas nr 2314,07,001991 06.07..2007a, mille kohaselt karistatai teda Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 alusel rahatrahviga 1800 krooni ja Liiklusseaduse § 74 22 lg 4 lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Otsuse kohaselt 15.06.2007.a kella 09.40 ajal Harju maakonnas Rae vallas Tallinn-Tartu Võru-Luhamaa tee 21 km juhtis ta mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 25 km/h võõra, sõites kiirusega 119 km/h +- 4 km/h, milllega rikkus Liikluseeskirja § 124 lg 2 nõudeid Menetlusalune isik: Helen Parmas IK 47508104927 elukoht: XXX, omab XXX sündinud lapse, töökoht XXX, projektijuht Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri konstaabel Jaak Paju RESOLUTSIOON Liiklusjärelevalve osakonna Juhindudes VTMS § 132 p. 2, § 133-135 1 Kohtunik otsustas:
  2. Tühistada osaliselt lisakaristuses Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar Kairi Palits´a otsus väärteoasjas nr 2314,07,001991 06.07..2007a Helen Parmas`ele Liiklusseaduse § 74 22 lg 4 alusel määratud lisakaristu – juhtimise õiguse äravõtmisene 1 kuuks, jättes muutmata Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 alusel mõistetud rahatrahv 1800 krooni.
  3. Teha uus otsus, tunnistades Helen Parmas süüdi Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, see on 1800 krooni /üks tuhat kaheksasada krooni ja 00 senti/ Rahatrahv tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri arvele XXXXXXXXXX viitenumbriga XXXXXXXXXXXXX Eesti Ühispangas kood 401 ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb kohtule sellest kirjalikult teatada 7 /seitsme/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtule (see on hiljemalt 31.01.2008).Sel juhul on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 15 päeva peale kassatsioonteate esitamist. Kui ei esitata kassatsiooni teadet, jõustub kohtuotsus peale teate esitamise tähtaja möödumist. Kassatsioon tuleb esitada vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 advokaadi vahendusel Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 /kolmekümne/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kaebuse sisu, väärteo asjaolud ja menetluspoolte seisukohad: Kaebaja H. Parmas nõustub väärteootsusega Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 alusel määratud karistuse – rahatrahviga 1800 krooni. Kaebuses selgitab, et sõitis nimetatud teelõigul tõepoolest kiirusega 119 km/h olles veendunud, et lubatud kiirus sellel teelõigul on 110 km/h. Talle jäi märkamata kiirusepiirangu märk 90km/h ning kahetseb oma hooletust. Palub aga tühistada lisakaristus juhtimise õiguse äravõtmine 1 kuuks. Ta leiab, et karistus ei ole proportsionaalne, kiiruse ületamisega 25 km, mis tema arusaama järgi saab olla 23 km/h mitte 25 km/h (19+4). Ta on lahutatud ja kasvatab üksinda XXX last. Tema elukohast (XXX) lähim ühistranspordi peatuskoht asub Laagri keskuses, jäädes elukohast 3 km kaugusele, sama kaugele jäävad ka kaupluse ja apteek. Ta peaks sel juhul igal hommikul ja õhtul 4-aastase lapsega minema ja tulema 3,5 km jalgsi koju. Kaebuse juurde on esitanud abielulahutuse tunnistuse ja lapse sünnitunnistuse /tl 5/. Kohtuistungil jääb kaebuse juurde, selgitades, et juhtimisõiguse äravõtmise korral ei saaks ta last lasteaeda viia.. Tema vanematel on tervisega probleeme ja nad elavad temast eemal. Lasteaias aga on juba õppeprogrammid, millest laps peaks eemale jääma. Seetõttu on juhtimisõigus talle eluliselt vajalik. Väärteotoimiku materjalide kohaselt on menetlusalune isik väärteoprotokollis koheselt avaldanud kahetsust ja kinnitanud, et ei märganud antud teelõigul kiiruspiirangu 90 km märki, eeldades lubatud kiiruse olevat 110 km/h / tl 9/. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et Põhja PP KKO kiirreageerimistalituse vanemkonstaabel teostas riikliku järelevalve 2 korras Helen Parmase juhitud mootorsõiduki XXX XXXliikumiskiiruse mõõtmist 15.06.2007.a kella 09.40 ajal Harju maakonnas Rae vallas Tartu mnt. 21 km kiirusmõõteseadmega Stalker ATR nr SP4993, mis oli testitud 15.06.07 kell 07.00 (taatlemistunnistus 06071084). Mõõtmisel paigal seistes ilmus kuvari aknasse antud sõiduki kiirus 119 km/h. Lubatud kiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +- 4 km/h, seega ületas sõidul mõõdetaval teelõigul lubatud kiirust mitte vähem kui 25 km/h. H. Parmas on protokolliga tutvunud ja allkirjastanud. Kiiruse mõõtmisse juures on olnud tunnistaja Neeme Toming /tl 10/. Seega kiirumõõte seadme lugem kohapeal oli nähtav kolmele isikule, kes on seda allkirjaga kinnitanud. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteo toimepanemine on uuritud tõenditega tõendatud, menetlusalune isik ei vaidle sõidukiiruse ületamise fakti. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 74 22 lg 2 järgi.Väärteootsus on põhjendatud ja seaduslik ka lisakaristuse osas, kuid arvestades kaebuses toodud asjaolusid, on tõsi, et nimetatud lisakaristusega saab karistada mitte ainult rikkuja, vaid ka tema kasvav laps ja menetleja ei vaidle lisakaristuse tühistamise vastu. Kohtuotsuse põhjendus: Eelpool kirjeldatud tõendite ja menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendatud väärtegu Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 järgi. Kuigi kaebaja ei vaidlusta rikkumist, on ta leidnud, et kohtuväline menetleja on otsuses ekslikult määratlenud sõidukiiruse ületamise suuruse. Kohus ei soostu selle seiskohaga, sest kiirusmõõteseadme Stalker ATR laiendmääramatus on + - 4 km/h. Kiirusmõõteseadme lugem oli 119 km/h ja lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Seega ületas H. Parmase juhitud sõiduk lubatud kiirust 29 km võrra. see ongi kiiruste 119 ja 90 lahutussummast 29, sellest on maha arvatud laiendmääramatus 4 km/h ning fikseeritud kiiruse ületamine mitte vähem kui 25 km/h .Seega on antud tõenditega tuvastatud lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 25 km/h ja see on õige väärteootsuses. Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. KarS § 47 alusel on trahviühik 60 krooni., seega sanktsiooni ülemmääras rahatrahvi summa oleks 3000 krooni. Liiklusseaduse § 74 22 lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuni kuue kuuni.. H. Parmasele on varemalt rakendatud samasuguse süüteo (02.01.2007) rahatrahvi. Seega antud juhul oli kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurus, mis ületab poolt sanktsiooni määrast ja lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Kuid kohus leiab, et H. Parmase poolt kohtule esitatud asjaolud, mis lisakaristuse rakendumisel eluliselt raskelt mõjuvad temale kui ka lapsele on arvestatavad ja põhjendatud. Liilusseaduse S § 74 22 lg 4 ei näe ette lisakaristuse kohaldamise imperatiivselt sõidukiiruse ületamise puhul lõikes 2 ettenähtud ulatuses. H. Parmas ületas sõidukiirust süüteona sätestatud sõidukiiruse alammäära lähedaselt. Kohus soostub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud lisakaristuse rakendumisel saab kannatada kasvava lapse areng enam kui Helen Parmase ebamugavused elu-olu korraldamisel.H. Parmase töökoht on Tallinna kesklinnas, et uuselamute piirkondades puudub keskusega (Alliku küla ja Laagri keskus) tranpordiühendus on üldteada fakt. Kohus leiab, et H. Parmaser kaebus kuulub rahuldamisele ja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar Kairi Palits´a otsus väärteoasjas nr 2314,07,001991 06.07..2007a H Parmase karistamisest LS § 74 22 lg 2 ja 4 alusel tühistamnisele lisakaristuse osas. (LS 74 22 lg 4 ) . 3 Kohtunik Katrin Puhkason 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.