4-07-6088\3

4-07-6088 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2008.a Tallinn Väärteoasja number 4-07-6088 Kohtunik (2373,07,006639) Katrin Puhkason Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Väärteokaebus Peeter Mikk´u kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar Aivar Hirs´i otsusele 08.10.2007.a väärteoasjas nr 2373,07,006639 Liiklusseaduse § 74 19 lg 2 alusel määratud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks tühistamiseks.. Otsuse kohaselt 13.09.2007.a kella 2045 ajal juhtis P. Mikk Harju maakonnas Nissi vallas Turba alevikus Jaama 23 juures mootorsõidukit alkoholijoobes. Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LS) § 76 p 1 nõudeid, millega pani toime väärteo Liiklusseaduse § 74 19 lg 1 järgi. Karistati teda rahatrahviga 12000 krooni ja LS § 74 19 lg 2 alusel lisakaristusega juhtimise õiguse äravõtmisega 3-ks kuuks. Menetlusalune isik: Peeter Mikk IK 36104190237 XXX, ei tööta Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu osakonna 1 RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 66 lg 2, VTMS § 132 p. 2, § 133-135 Kohtunik otsustas:
2. Tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar Aivar Hirsi otsus 08.10.2007.a väärteoasjas nr 2373,07,006639 Liiklusseaduse § 74 19 lg 2 alusel määratud lisakaristuses – juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, jättes muutmata.Liiklusseaseaduse § 74 19 lg 1 alusel Peeter Mikk´ule määratud karistuse - rahatrahv 200 trahviühikut, see on 12000 krooni.
3. Teha uus otsus tunnistades Peeter Mikk süüdi Liiklusseaduse § 74 19 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 200 traviühikut, see on 12000 krooni /kaksteist tuhat krooni ja 00 senti/ KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi ühe aasta vältel igakuuliste maksetena 1000 krooni alates kohtuotsuse jõustumisest. Esimese rahatrahviosa tuleb tasuda 09.02.2008.a kuni 09.01.2009.a Rahatrahv tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri arvele XXXXXXXXXXXXXX, viitenumbriga XXXXXXXXXXXX Eesti Ühispangas kood 401 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb kohtule sellest kirjalikult teatada 7 /seitsme/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtule (see on hiljemalt 07.02..2008). Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 15 päeva peale kassatsioonteate esitamist. Kassatsioon tuleb esitada vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 advokaadi vahendusel Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 /kolmekümne/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. . Kaebuse sisu, väärteo asjaolud ja menetluspoolte seisukohad: Maiko Bortnik on kohtu poolt pöördunud väärteootsuses talle määratud lisakaristuse tühistamiseks. Väärteo toimepanemist – see on kiiruse ületamist ta ei vaidlusta ega ka määratud rahatrahvi suurust, küll aga palub lühistada temale rakendatud lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks. Peeter Mikk tunnistab, et oma süütegu ja kahetseb, kinnitab et saab aru süüteo raskusest, kuid palub mitte kohaldada lisakaristust – juhtimise õiguse äravõtmist 3-kuuks, sest elab Russalu külas, tema elukoht asub üksikus kohas metsas Lähim asustatud punkt on Lehetu küla, kuhu tema elukohast on 7 km. Tee sinna viib vaid läbi paksu metsa. Seetõttu on temal ja abikaasal ainus võimalus tööl ning toidu järel käia autoga. Kohtuistungil jääb kaebuse juurde ja selgitab, et tol korral oli päeval võtnud paar õlut. Kuna oli vaja poodi leiva järele sõita, ootas kuni õhtuni, et alkohol lahtuks. Seetõttu sõitis enne kaupluse sulgemist Turbasse. Kuna tütre kooliõpinguteks oli vaja raha, müüsid nad abikaasaga linnakorteri ära ja kolisid metsatallu. Abikaasa KM töötab hooldekodus hooldajana, töö on vahetustega. Abikaasa auto juhtida ei oska. Talvel jalgrattaga metsateel sõita on võimatu. Seetõttu , et viia abikaasa tööle ja tuua koju, tal ei ole alalist tööd.. Vahel teeb ta hooaja töid Saida farmis, kui kutsutakse. Juhtimisõiguse äravõtmine tähendaks seda, et abikaasa ei saaks tööl käia, kuid tema on töötasu on ainus pere rahaline sissetulek . 2 Väärteotoimikus olevate materjalidest nähtub: - Põhja PP Lääne-Harju Politseiosakonna vanemkonstaabel Madis Melzas´e 13.09.2007.a koostatud väärteoprotokolli nr. AB 866258 kohaselt juhtis Peeter Mikk sõiduautot XXX XXX 13.09.2007.a kella 20.45 ajal Haju maakonnas Turba Jaama tn. 23 juures Lehetu suunas liikudes joobeseisundis. Väärtegu tõendavad menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, milles P. Mikk on andnud ütlusi, et oli sõidu alustamist joonud paar pudelit õlut./tl 9,11/. -Protokollist alkohojoobe tuvastamise kohta 13.09.2007.a kell 20.50 koostatud Lääne-Harju PO juhtivkonstaabel J.Ardoni poolt nähtub, et Peeter Mikk´u joobeseisundi tuvastamiseks kasutati mõõteriista LION 500 ( nr. 17575A391 taadeldud kuni 02.01.2008.a), mille näit oli 0,66 mg/l /tl 12/. Tuvastamise tulemustega P. Mikk nõustus ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning vereproovis alkoholisisalduse määramisest, mida on kinnitanud allkirjaga. Protokolli kohaselt on sedastatud kehaliste funktsioonide häirumine – taaruv kõnnaks, alkoholi lõhn suust. Tunnistajana on protokolli kantud M. Melzas. Korrakaitseosakonna andmete kohaselt on P. Mikk´u karistatud 27.09.2005.a LS § 7435 lg 1 ja § 747 M. alusel rahatrahviga 600 krooni./tl14 Kohtuväline menetleja leiab, et karistusotsus lisakaristuse kohaldamiseks on põhjendatud, Rikkumine on tõendatud, menetlusalune isik ei eita seda, joobeseisund on tuvastatud seaduse kohaselt .Joobeseisundis sõiduki juhtimine on raske tahtlik süütegu. Talle on väljastatud juhiluba ja ta on teadlik liiklusseaduse sätetest. Isegi invaliidil võidakse ära võtta juhtimisõigus samasuguse liiklus süüteo eest. Menetleja palub jätta otsus muutmata. Kohtu seisukoht: Kohus leiab, et väärteo toimepanemine, mis seisnes joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises on tõendatud. Menetlusalune võtab selle omaks ja ei ole vaidlustanud ka joobeseisundi tuvastamist politseiametniku poolt mõõteriistaga.. Seega on joobeseisund tuvastatud seaduslikult. Mõõteriista näit alkoholisisaldus 0,66 mg /l väljahingatavas õhus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 02.04.2001.a määrusega nr 120 kinnitatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ § 19 lg 1 p 2 kohaselt raskusastmelt kerge alkoholijoove – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus rohkem 0,1 kuni 0,75 milligrammi. Liiklusseaduse 7419 lg 2 alusel võib kohtuväline menetleja ära võtta juthimisõiguse kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Seega kohaldati P.Mikk´u suhtes lisakaristust sanktsiooni alammääras. Süüteo eest määratud rahatrahv on määratud 200 trahviühikut., mis on üle poole LS § 7419 lg 1 ette nähtud karistusmäärast rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Kohus soostub menetleja seisukohaga, et joobes juhtimine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja KarS § 50 kohaselt kuriteo toimepanemisel võetakse juhtimise õigus ära ka invaliidilt, kui ta juhtis sõidukit joobeseisundis, kuid seda kuriteo puhul. See on juhul kui isik on korduvalt toimepannud süüteo LS § 7419 lg 1 järgi. Menetlusalune isik Peeter Mikk on selle süüteo toime pannud esmakordselt, seega on ta toime pannud väärteo. Kohtuväline menetleja on väärteo otsuses põhjendanud lisakaristuse kohaldamist, sest joobes juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise, mistõttu selline liiklusalane rikkumine on ühiskonnaohtlik. Kohtuvälise menetleja otsus oli seaduslik ja põhistatud. Kuid menetlusalune isik ei esitanud enne otsuse tegemist menetlejale vastulauset ega selgitanud neid asjaolusid, mida kohtule esitatud kaebuses esile tõi. ja need asjaolud ei olnud otsuse tegemisel kohtuvälisele menetlejale teada. Seetõttu kohus leiab, et arvestades asjaolu, et P. Mikk on esmakordselt toime pannud joobeseisundis sõiduki juhtimise, LS § 7419 lg 2 alusel võib kohtuväline menetleja ära võtta juthimisõiguse, see ei ole aga seadsuses sätestatud imperatiivne nõue. P. Mikk elab maakohas, tema talu asub metsas, asustatud punktist 7 kilomeetri kaugusel, tal ei ole pidevat sissetulekut, pere elatub Kersti Mikk´u töötasust, kelle töökoht asub samuti elukohast mitme kilmeetri kaugusel.. Et 3 hooldaja töötasu on alampalga lähedane on üldteada fakt.. Nendes elu tingimustes on talvisel ajal ainus liiklemisvõimalus auto. Lisakaristuse kohaldamise edasi lükkamist seadus ette ei näe. Kohus leiab, et arvestades eeltoodut, on lisakaristus eelkõige karistuseks pere liikmetele, samuti asjaolu, et selle rikkumise on P. Mikk toime pannud esmakordselt, ta on avaldanud kahetsust, võib tema suhtes mitte kohaldada lisakaristust. P. Mikku on karistatud rahatrahviga 12000 krooni, arvestades asjaolu, et temal puudub pidev sissetulek, on karistus tema jaoks ülimalt range.Kuid arvestades seda asjaolu, ei ole karistuse koheme täitmine tema puhul reaalselt tagatav, leiab kohus, et tuleb määrata rahatrahvi tasumine ositi. KarS § 66 lg 2 võib tasumine ositi toimuda 1 aasta vältel. Samuti leiab kohus, et aasta jooksul igakuuliselt rahatrahvi tasumine on piisav piirang ja mõjutusvahend P. Mikkule toimepandud väärteo eest. Seetõttu kohus rahuldab P. Mikk´u kaebuse ja tühistab osaliselt kohtuvälise menetleja otsuse talle määratud lisakaristuse –juhtimise õiguse äravõtmise osas. Kohtunik Katrin Puhkason 4