Kriminaalasi nr 1-08-33 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. veebruaril 2008.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-08-33 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leo

§ 75, 76 ja Kr

MS § 426, 432 Vabastada Vahur Vardja, isikukood: 36404060023, temale Harju Maakohtu 25.04.1997.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o. kuni 25.04.2012.a.

§ 78p. 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada Vahur Vardjat täitma katseaja jooksul

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel x, - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg.

2 p. 2, 4, 7 ja 8 alusel määrata Vahur Vardjale katseajaks järgmised kohustused: - otsida endale töökoht ja asuda tööle hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest; - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; - kriminaalhooldaja ettepanekul osaleda sotsiaalprogrammis. Määrata Vahur Vardja katseajaks käitumiskontrollile Tartu Maakohtu 1 kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldaja Liisi Trausi järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul määruse tegemisele järgnevast päevast arvates. Asjaolud ja kohtu seisukoht Vahur Vardja tunnistati süüdi Harju Maakohtu 25.04.1997.a otsusega KrK § 101 p. 8 järgi ning karistuseks mõisteti 11 aastat vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 05.05.1994.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 aastat ja 5 päeva vabadusekaotust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 15 aastat vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja algus 25.04.1997.a. Tartu Maakohtu 30.05.2007.a määrusega jäeti Vahur Vardja vabastamata vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 27.06.2007.a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.04.1997.a ja lõpeb 25.04.2012.a.

§ 76

lg 2 p 2 alusel on kinnipeetav ära kandnud 2/3 karistusajast, õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabanemist tekkis 27.12.2007.a. Vahur Vardja on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 10.01.1990.a Põlva Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 3, § 144 lg 2 järgi vabadusekaotusega 5 aastat ja 6 kuud; 2) 05.05.1994.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 141 lg 1, § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 15 lg 2 – 101 p 1, 3 järgi 8 aastat vabadusekaotust, millele liidetud eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus, lõplik liitkaristus 9 aastat, 8 kuud ja 28 päeva vabadusekaotust. Vahur Vardja seletas kohtuistungil, et ta on oma tegude üle tõsiselt järele mõelnud ja soovib edaspidi seaduskuulekalt käituda. Tal on võimalik asuda tööle ja teenida endale elatist. Tal ei ole võlgasid. Vabaduses elu alustamiseks on säästud. Ta on pöördunud vanglas kaplani poole ja tema abiga otsinud elule mõtet. Vabaduses saab ta elama asuda x ja tegutseda Katoliku Kiriku juures. Tal on perekond, kellega suhted on vangistuse ajal tugevnenud. Edaspidi loodab ta pere juurde elama asuda. Tütar on täiskasvanud ja suhtleb temaga. Vahur Vardja on nõus osalema sotsiaalprogrammides. Prokurör ei toeta Vahur Vardja tingimisi ennetähtaegset vabastamist, arvestades kuritegude asjaolusid ja süüdlase isikut. Kaitsja toetas Vahur Vardja ennetähtaegset vabastamist. Ta leiab, et on saabunud küllaldaselt materiaalset alust ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et Vahur Vardja tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus. Vahur Vardja kannab karistust esimese astme kuritegude eest. Ta on ära kandnud üle kahe kolmandiku mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas

§ 76lg.

2 p. 2 ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Tartu Vanglast antav üldhinnang Vahur Vardja käitumisele on rahuldav. Vangistuse jooksul on kinnipeetaval olnud mõned distsipliinirikkumised, sealjuures viimane distsipliini rikkumine, mis seisnes vanglaametniku solvamises ja ähvardamises, on toime pandud vähem kui 6 kuud tagasi (11.09.2007). Kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht, kindel töökoht esialgu puudub. Tartu Vanglas on kinnipeetav töötanud alates

1. aastast tislerina ja leidnud rakendust metallitöödel. Vabanedes soovib kinnipeetav jätkata osalemist kirikutöös ning luua pere. Kinnipeetava 2 käitumine on vangistuse ajal muutunud stabiilsemaks, arenenud on enesekontroll ja analüüsivõime. Kinnipeetav on osalenud AA-grupitöös ja sotsiaalsete oskuste treeningul. Vabanemisel on soovituslik tugiisiku teenus ja osalemine jätkuvalt AA grupitöös. Vahur Vardja agressiivsus on kõrge, alkoholijoobes on kiiresti ärrituv ja kaotab kergesti enesevalitsuse, raske isikuvastase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Vangla hinnangul on võib kinnipeetava vabanemisel ohtlikkust ja riskikäitumist suurendada olmeliste ja rahaliste probleemide tekkimine. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Vahur Vardja ennetähtaegne vangistusest vabastamine on võimalik. Kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht x, tugiisik preestri näol ja piisavad oskused töökoha saamiseks. Vanglas viibimise ajal on ta läbinud arvutikursused ja töötanud erinevatel ametitel. Alates
2. aastat on kinnipeetav olnud vabatahtlik kirikutöö juures. Kohtutäiturite andmebaasi väljavõtte kohaselt ei ole Vahur Vardja suhtes menetluses ühtegi täitetoimikut. Positiivne on asjaolu, et kinnipeetav on asunud taastama peresuhteid. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on Vahur Vardja vabanemisel probleemide tekkimine esialgu ebareaalne, sekundaarseteks riskiteguriteks on alkoholi tarvitamine ning võimalikud kohanemisraskused. Tavapärasest pikem katseaeg (kuni 25.04.2012) võimaldab teostada järele nii kinnipeetava kohanemise kui stabiilse elukorralduse üle. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; osaleda sotsiaalabiprogrammides ning lisakohustus asuda tööle 1 kuu jooksul vabanemisest. Soovitav on jätkata osalemist AA tugigrupi töös ja käia professionaalse nõustaja juures.

§ 76lg.

3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuigi toimepandud kuritegude asjaolud on äärmiselt tõsised ja raskete tagajärgedega ning kinnipeetava isikut iseloomustab korduv varasem karistatus leiab kohtunik, et Vahur Vardja tingimisi karistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on tekkinud materiaalset alust ja seetõttu on vabastamine võimalik. Vahur Vardjal on elukoht ja võimalused tööle asumiseks. Tal on lähedastest isikutest koosnev tugev sotsiaalne võrgustik, kes toetavad ennetähtaegse vabanemise korral. Vahur Vardja tingimisi vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamise järel on kinnipeetav jätkanud vanglas tööd endaga: osalenud sotsiaalprogrammides ja nõus seda tegevust jätkama ka vabaduses. Ta on leidnud endale elukoha mitte juhuslikult, vaid samas suunas otsides. Vahur Vardja on kindlad plaanid edasiseks eluks vabaduses ja sellega ta on väljendanud negatiivset suhtumist senistesse eluviisidesse. Käitumiskontrollile allutamine

§ 76lg.

4 ettenähtud katseajaks annab Vahur Vardjale vabaduses võimaluse oma elu korraldada ja resotsialiseeruda, sest katseaeg on suhteliselt pikk. Vahur Vardja tuleb

§ 76

lg 4 alusel allutada katseajaks käitumiskontrollile

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõuete ja

§ 75lg.

2 p-de 2, 4, 7 ja 8 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega. Töökoha olemasolul on tööle asumiseks piisav tähtaeg kuni 2 nädalat. Arvestades pikaajalist karistuse kandmise aega ja selle aja jooksul ühiskonnas toimunud muutusi, on psühholoogiline nõustamine või sotsiaalprogrammides osalemine vajalik, kuna aitab kaasa paremale resotsialiseerumisele. Seetõttu tuleb sotsiaalprogrammis osalemine või psühholoogiline nõustamine kinnitada katseajaks kontrollkohustuseks ja see läbida kriminaalhooldaja soovitusel. Kontrollkohustuste täitmine toetab Vahur Vardja seaduskuuleka eluviisi järgimist. Uue kuriteo toimepanemine sõltub temast endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele. Ene Muts Kohtunik 3