1-08-675\1

1-08-675 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2008.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtuasja nr 1-08-675 Kohtunik Külli Iisop Kohtuasi Maardu Linnavalitsuse alaealiste komisjoni taotlus alaealise Andrei Sutt’i (isikukood 39506260849; elukoht: XXX) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks RESOLUTSIOON Anda luba alaealise A n d r e i SUTT’i paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli (Tapa Erikooli) kuni 2008/2009 õppeaasta lõpuni. Määruse ärakiri saata Maardu Linnavalitsuse alaealiste komisjonile, Andrei Sutt’ile, tema ema G S’ile ja Tapa Erikooli. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Maardu Linnavalitsuse alaealiste komisjon esitas 17.01.2008.a kohtule taotluse alaealise Andrei Sutt’i suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. Esitatud materjalidest nähtuvalt on Haridus-ja Teadusministeeriumi koorikorralduse osakond broneerinud Andrei Sutt’ile õppekoha Tapa Erikoolis. Otsuse suunata A. Sutt kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli 2008/2009 õppeaasta lõpuni võttis Maardu Linnavalitsuse alaealiste komisjon vastu 28.11.2007.a. Kohtule esitatud taotlusest nähtuvalt võttis komisjon otsuse tegemisel aluseks Põhja Politseiprefektuuri IdaHarju politseiosakonna väärteomenetluse lõpetamise määruse, Maardu Gümnaasiumi iseloomustuse, Maardu Gümnaasiumi sotsiaaltöötaja arvamuse ning Andrei Sutt’i ja tema ema 2 G S’i selgitused. Õppenõukogu otsuse alusel on A. Sutt suunatud korduvalt Maardu linna alaealiste komisjoni, kus on talle tehtud hoiatus. Ühel istungitest tehti A. Sutt’i isale ettepanek tegeleda Andrei kasvatamisega, kuid isa poega enda juurde ei võtnud, kuna olevat väga hõivatud. Alaealise vanemate sõnade järgi nad ei tule poja kasvatamisega toime. Alaealiste komjson on seisukohal, et A. Sutt’i paigutamine rangema distsipliiniga õppeasutusse toimub hariduse ja kasvatusliku järelevalve eesmärgil. Maardu Gümnaasiumi sotsiaaltöötaja koostatud esildisest nähtub, et A. Sutt on pärit paljulapselisest perest, ema ja isa elavad eraldi. 2002.a asus Andrei õppima Maardu Gümnaasiumi esimesse keelekümblusklassi. Andrei viidi üle tavaklassi, kuna ta ei tulnud õppeprogrammiga toime. Edutu õppimine hakkas mõjuma ka Andrei käitumisele, ta oli agressiivne, solvuv, jonnakas. Teise ja kolmanda klassi lõpetas Andrei rahuldavalt, kuid probleemid käitumisega olid samad. Andreiga töötasid noorsoopolitseiinspektor, lastekaitsespetsialist, koolipsühholoog, lapsevanemaid kutsuti korduvalt kooli ning last külastati ka tema kodus. Õppenõukogu otsusega viidi Andrei üle koduõppele, kuid Andrei õppida ei tahtnud. Hiljem pakuti Andreile individuaalset programmi, kuid kooli tulles Andrei huligaanitses, kakles, rikkus tundides korda, kõneles õpetajaga jämedalt, solvas klassikaaslasi ja algklasside õpilasi. Andrei suunati alaealiste komisjoni. Andrei kasvatamisega tegeleb ema, kes ei ole võimeline mõjutama poja käitumist, korduvalt on koju välja kutsutud politseiptarull, poiss on ähvardanud ema noaga. Andrei on käinud psühhoterapeudi juures psühhiaatriahaiglas. Vanematele tehti ettepanek panna laps teise kooli, mille kõrval on laste varjupaik, kus Andrei võiks päeval viibida, kuid vanemad olid selle otsuse vastu. Sotsiaaltöötaja leiab, et Andrei vajab pidevat järelevalvet ning sotsiaaltöötaja hinnangul ei ole vanemad täie tõsidusega suhtunud lapsega seotud probleemidesse. Ema sõnade järgi ei ööbi Andrei kodus, aga kus Andrei ööbib, ta ei tea. Maardu Gümnaasiumi klassijuhataja poolt antud iseloomustuse kohaselt suhtus Andrei 2006/2007 õppeaastal õppimisse ükskõikselt, esimese veerandi lõpetas kahe mitterahuldava hindega. Õppeaasta teisel poolaastal puudumiste arv suurenes, õppeedukus järsult langes kuni puudulikuni. Kuna A. Sutt puudus praktiliselt kõigist tundidest, jäeti ta viiendat klassi kordama. A. Sutt’i käitumine oli väljakutsuv, tihti ei teinud ta tundides midagi, ei võtnud koolikotist asju välja, segas teisi, lülitas nt telefoni sisse, kuhu olid salvestatud ropud laulud, solvas klassikaaslasi ja õpetajaid, sööklas süües võis ta naabri taldrikusse sülitada. 2007/2008 õppeaasta juba esimese nädala jooksul puudus Andrei praktiliselt kõikidest tundidest. Nendes tundides, kus ta kohal käis, oli tema käitumine mitterahuldav. Klassijuhataja on välja toonud, et klassis suhtutakse Andreisse hästi, kui ta ei löö teisi ja ei sega tundi. Asja materjalide juures olevast 24.07.2007.a väärteomenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt pani A. Sutt 11.07.2007.a toime karistusseadustiku (KarS) § 262 ja alkoholiseaduse § 71 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlus lõpetati ning materjalid anti üle Maardu linna alaealiste komisjonile. Määruses leiab kajastamist, et 12-aastane A. Sutt läks emale noaga kallale ja ähvardas teda, kuna ema keelas lapsele võtta koju hiiri. Lapsevanem väidab, et A. Sutt tarvitab kodus alkoholi ning ema arvates on A. Sutt agressiivne ja ohtlik teiste pereliikmete jaoks, poeg ropendab kodus ja kasutab ebatsensuurseid väljendeid nii ema kui teiste perekonnaliikmete suhtes. 21.01.2008.a edastas alaealiste komisjon kohtule veel kaks väärteomenetluse lõpetamise määrust: 02.01.2008.a ja 17.01.2008.a määrusest nähtuvalt pani A. Sutt vastavalt 21.12.2007.a ja 08.01.2008.a toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritavad väärteod, menetlused lõpetati, materjalid saadeti Maardu linna alaealiste komisjoni. 21.12.2007.a ilmus A. Sutt õppeaasta lõpetamise aktuse ajal kooli ning käitus ebaõpilaslikult koolidirektori ja 3 õppealajuhataja juuresolekul. 08.01.2008.a A. Sutt pidevalt tülitas ja ähvardas alaealist vahetundide ajal. Alaealiste komjson on lisanud materjalide juurde ka alaealise seadusliku esindaja ema G S’i avalduse, kus G. S palub tema poeg suunata Tapa Erikooli, kuna ta ei saa lapse kasvatamisega hakkama ning lapse isa lapsega ei tegele. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud alaealise Andrei Sutt’i kohta kogutud materjalidega leiab, et Maardu Linnavalitsuse alaealiste komisjoni taotlus alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 404 kohaselt annab kohtunik loa alaealise paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli või tema seal viibimise tähtaja pikendamiseks alaealise mõjutusvahendite seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud korras alaealiste komisjoni kirjaliku põhjendatud taotluse alusel. Alaealise mõjutusvahendite seaduse § 6 lg 2 kohaselt on alaealiste komisjonil õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud sama seaduse § 1 lg 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. Sama seadustiku § 6 lg 4 järgi paigutatakse alaealine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kuni kaheks aastaks ning tähtaja määramisel arvestatakse õppeaasta lõpuga. Alaealise mõjutusvahendite seaduse § 1 lg 2 p 2 sätestab, et seadust kohaldatakse alaealisele, kes on nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on A. Sutt pannud toime karistusseadustikus ja alkoholiseaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo, s.o KarS § 262 ja alkoholiseaduse § 71 järgi kvalifitseeritava teo. Lisaks õiguserikkumiste toimepanemisele ei saa jätta tähelepanuta ka alaealise ebaõpilaslikku käitumist, tema ükskõikset suhtumist õppimisse, tundidest puudumist ning agressiivset käitumist nii eakaaslastesse kui ka lähedastesse, mistõttu on põhjendatud suunata alaealine rangema režiimiga keskkonda, tagamaks koolikohustuse täitmine ning õiguskuulekas käitumine. Lubamatu on olukord, et 12-aastane laps ei ööbi kodus ning lapse emal puudub teadmine, kus ja kellega tema laps sel ajal viibib. Olukorras, kus alaealise vanemad ei tule lapse kasvatamisega toime (kohtu hinnangul puudub ka piisav huvi lapse käekäigu ja heaolu vastu) ning kooli ja alaealiste komisjoni senised püüdlused mõjutada last seaduskuulekale käitumisele ja koolikohustuse täitmisele ei ole tulemusi andnud, on kohtu arvates põhjendatud suunata alaealine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. Kohus leiab, et erikooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides, kuna võimaldab jätkata hariduse omandamist, takistab uute õiguserikkumiste toimepanemist ning välistab alaealise enesekahjustamise, mis võib tekkida seoses ööbimisega kohtades, mis on emale teadmata. Kohtunik