4-07-6780\2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2008.a. Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-07-6780 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Väärteoasi Greger Grünthali kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna otsusele väärteoasjas nr 2510,07,005491 Menetlusalune isik (kaebuse Greger Grünthal, isikukood 38809040224, elukoht XXXXXXXXXXXX esitaja) Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskond Kirjalik menetlus Resolutsioon Greger Grünthali kaebus jätta rahuldamata ja Lääne Politseiprefektuuri politseijaoskonna 31.10.2007.a otsus väärteoasjas nr 2510,07,005491 muutmata. Paide Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Väärteo kohtueelne menetlus 31.10.2007.a Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna otsusega väärteoasjas nr 2510,07,005491 on Greger Grünthali karistatud Liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel 50 trahviühiku ulatuses rahatrahviga 3000 krooni ning sama paragrahvi lõike 2 alusel on lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks kuuks. Väärteoasja materjalide kohaselt juhtis Greger Grünthal 6.10.2007.a mootorsõidukit Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 88,2 kilomeetril, kuid ei valinud teeoludele vastavat ohutut kiirust ja põhjustas liiklusõnnetuse. Vastulauset menetluskäigus esitatud ei ole. Kaebuse nõuded ja motiivid Kaebuse esitaja Greger Grünthal leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on ebaõiglane ja liiga karm nii rahatrahvi kui ka lisakaristuse osas. Kaebuse esitaja ei tunnista, et ta oleks valinud teeoludele mittevastava sõidukiiruse. Kaebuse kohaselt liikus ta kaasa liiklusvoolus kiirusega 70 km/h ning ta ei pidanud vajalikuks liiklust takistada ning tekitada liiklusohtlikku olukorda oma aeglasema sõidukiirusega. Kaebuse esitaja leiab, et valitud kiirus ei olnud ohtlik ei temale ega teistele liiklejatele. 6.10.2007.a Paide vallas Järva maakonnas Tallinn-Tartu maantee 88,2 km-l Mäo ristmikul kaebuse esitajaga toimunud liiklusavarii ei toimunud mitte ebaõige kiiruse tõttu, vaid seetõttu, et kurvis sattus auto parem tagumine ratas teepervele, mis oli pehme ja kruusane, mille tõttu auto kaotas juhitavuse. Kaebuse esitaja on arvamusel, et vaatamata tema kogenematusele suutis ta siiski antud olukorras tegutseda nii, et viga ei saanud ükski teine sõiduk ega inimene peale tema juhitud auto. Samuti ei nõustu sellega, et lisakaristuse põhjuseks on märgitud asjaolu, et teda on varem väärteokorras karistatud ja see ei ole teda siiski mõjutanud seadusekuulekalt käituma. Ta arvab, et temale varasemalt määratud karistus on teda vägagi mõjutanud tänu millele kõneallolevas liiklusõnnetuses ei pannud ta toime seaduse rikkumist kiiruse ületamisega. Õnnetusega tekitatud kahju on kindlustus hüvitanud, samuti pole kannatada isikud saanud. Kaebuse esitaja palub kohtul Lääne Politseiprefektuuri Paide politsejaoskonna 31.10.2207.a otsuse muutmist väärteoasjas nr 2510,07,005491 karmuse tõttu. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Greger Grünthali kaebus tuleks jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata: - sest määratud rahatrahv, 3000 krooni, on kolmandik sellest trahvimäärast, mis on sätestatud Liiklusseaduse § 74 17 lg 1 sanktsioonis; - väärtegu on piisavalt tõendatud. Antud väärtegu on toime pandud ebaõige kiiruse valiku ja sõidukogemuste puudumise tõttu. Liiklusõnnetust ei põhjustanud mitte üksnes see, et auto sattus pehmele teepervele ja sellepärast kaotas juht auto üle kontrolli, vaid tunnistaja ütluste kohaselt sooritas G. Grünthal vahetult enne liiklusõnnetust mitmest autost möödasõitu ja vastutuleva sõidukiga kokkupõrke vältimiseks pidi ta järsult paremale teepervele suunduma ning sellepärast kaotas sõiduk juhitavuse; - kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud, et G. Grünthali tegevuses puuduvad KarS § 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud ja KarS § 57 loetletud karistust kergendavad asjaolud; - karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud seda, et G. Grünthal on karistatud liiklusnõuete rikkumise eest, sealhulgas lubatud sõidukiiruse ületamise eest rohkem kui 40 km/h, mille eest on määratud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks. Oma tegevusega on G. Grünthal seadnud ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate turvalisuse. Ka varasem karistus ei ole suutnud mõjutada seadusekuulekat käituma ning seega on juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena põhjendatud. 2 Kohtumenetlus Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses ja selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii kaebuse esitaja kui kohtväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu kasutuses on väärteotoimik. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse esitajat on karistatud 31.10.2007.a selle eest, et juhtides mootosõidukit ei valinud teeoludele vastavat ohutut kiirust. Väärteoasja materjalidest selgub, et kaebuse esitaja juhtis maanteel mootorsõidukit ning ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi ning teeolusi. Antud nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ning sõitis teelt välja paremale kraavi. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis varaline kahju AS SEB Ühisliisingule ja tervisekahju kannatanule. Kaebuse esitaja on väärteoasjas andnud ütlusi, mille kohaselt ta 6.10.2007.a sõitis Tallinnast Tartu poole sõiduautoga. Kuskil 88 km-l, kus ta oma seletuse kohaselt tegi möödasõitu kolmest sõiduautost, lõpetas möödasõidu enne kurvi 70 km/h alal. Kiiruseks oli umbes 80 km/h ning ta pidurdas. Siis läks parem pool kruusa peale, kuna jälgis peeglist, et vältida tagant sõitjale ette sõitmist. Ta tahtis tagasi teele sõita ja keeras rooli vasakule, kuid edasi juhtus see, et auto kaotas juhitavuse ning lõpptulemusena keeras üle katuse. Tunnistaja ütlustest selgub, et järsk paremale pööramine oli tingitud sellest, et juht alustas möödasõitu kolmest autost ja kuna ta nägi, et vastassuunast tuleb auto, keeras ta kiiresti oma sõiduritta, parem ratas läks kruusa peale ning sõiduk kaotas juhitavuse. Seega ei sõitnud kaebuse esitaja mitte rahulikult rivis koos teiste autodega kiirusel 70 km/h, nagu ta seda kaebuses väidab, vaid oma tegevusega põhjustas olukorra, kus kaotas auto üle kontrolli ja tekitas avarii, mille tagajärjeks oli varaline kahju ja kaassõitja terviserike. Tegemist on tema käitumisest liikluseeskirja § 123 nõude rikkumisega. Liikluseeskirja § 123 kohaselt peab juht kohandama oma sõidukiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Liiklusseaduse § 7417 sätestab vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamise eest. Lõike 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga ning lõike 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest 3 kuust kuni kolme kuuni. Kaebuse esitajat on karistatud rahatrahviga 50 trahviühikut ühes juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Kohus ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mille alusel saaks väita, et karistus on ebapropotsionnalselt suur võrreldes toimepandu teo ja selle tagajärgedega. Teeoludele vastava kiiruse mittevalimine ja kolmest autost möödasõidu tegemine kurviga teel on ohtlik tegu, nõudes teelõigul erilist tähelepanu ja kogemusi. Sõidukite aeglasem liikluskiirus või arvamus liiklustakistuse tekkimisest ei vabanda käitumist. Tõendamist pole leidnud, et aeglasem liikluskiirus oleks tekitanud ohtliku olukorra liikluses. Möödumine ei olnud selles olukorras hädavajalik. Igal juhul oli seatud ohtu teised liiklejad. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse või isiku isikliku arvamuse järgi. Teda ei ole karistatud lubatud kiiruse ületamise eest. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamine, sest enne kaebuse esitamist on ta toime pannud liikluseeskirja nõuete rikkumise 26.06.2007.a. Karistusregistri väljavõtte järgi on teda karistatud 18.07.2007.a lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis rahatrahviga ja lisakaristusena on kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Karistatus on kustumata. See karistus ei ole menetlusalust isikut muutnud seaduskuulekaks. Vaatamata sellele on menetlusalune isik kolme kuu pärast uuesti liiklusnõudeid rikkunud. Sellest nähtub, et menetlusalune isik ei tahagi asuda kõiki liikluseeskirja nõudeid täitma. Liikluseeskirja rikkumine on otsese tahtlusega toime pandud. Menetlusalune isik on süüdi. Algaja juhina ja teistkordne liiklusnõuete rikkumine toob endaga kaasa karmima karistuse. Karistamine 50 trahviühikuga 300 asemel on igati põhjendatud ja seaduslik. Karistuse määramine on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohus ei tuvastanud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Menetleja on õigesti kvalifitseerinud toime pandud väärteo. Kohtuväline menetleja on toiminud väärteomenetlusõigust järgides. Karistuse määrajale on jäetud alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Karistusseadustiku (KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü ja tahtluse liik, mitte muu asjaolu. Seejuures arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada edaspidi süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on õiguskorra ja kodanike huve arvestades pidanud alates oktoobrist 2005 sellist väärtegu karmima karistamise väärseks teoks, lisades lisakaristuse kohaldamise. Kaebuses esitatud asjaolud ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. VTMS § 132 lg 1 alusel tuleb kaebus jätta rahuldamata ja Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 31.10.2007.a. otsus väärteoasjas 2510,07,005491 muutmata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 132 p 1; 133 ja 134 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4