Obsah (6)

§ 214§ 61§ 65§ 76§ 74§ 75

Nr. 1-08-831 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 08. veebruaril 2008. a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör kaitsja arutas avalikul ko

§ 214lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.

Karistust vähendati

§ 61ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Karistuseks loeti 2 aastat 8 kuud vangistust, mida suurendati 18.08.2005. a. Rapla Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 8 kuud vangistust võrra.

§ 65lg 2 alusel loeti liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust.

Karistuse kandmise aja algust loeti alates 05.12.

1. a. Kalev Mikkuse karistuse kandmise aeg lõppeb selle täielikul ärakandmisel 05.04.
2. a.

§ 76

lg 2 p 1 alusel on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud 1/2 talle mõistetud karistusajast. Kalev Mikkus on kriminaalkorras varem karistatud 10 korral, viimati 18.08.2005. a. Rapla Maakohtu otsusega

§ 214lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 alusel vangistusega 4 aastat. Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 kohaselt kuulub sellest koheselt ärakandmisele 10 kuud ning ülejäänud karistuse osa, s.o 1 aasta ja 8 kuud vangistust kohaldada tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga. Kinnipeetav esitas taotluse tingimisi enne tähtaega vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla. Tartu Vanglast Kalev Mikkuse kohta antud iseloomustusest nähtuvalt on teda vanglas karistatud distsiplinaarkorras kahel korral keelatud esemete omamise eest ning teda karistati noomitustega. Viimase rikkumise pani ta toime alles 1910.2007. a. Vangistuse ajal on ta suhelnud ema ja kasupojaga ning töötanud lühiajaliselt. Varasemalt on tal olemas ametlikult töötamise kogemus AS-s Tänavapuhastus ning autojuhina on ta töötanud erinevates firmades ka mitteametlikult. Enda väitel on kinnipeetav motiveeritud koostööks kriminaalhooldajaga. Kalev Mikkusega läbiviidud vestluse põhjal on vanglaametnikud seisukohal, et kinnipeetav on mõjutatav ja ärakasutatav, kuid ise hoidub vägivalla kasutamisest ning on emotsionaalselt stabiilne. Tema vabanemisel on ohustatud terve ühiskond ning oht võib ilmneda just rahalistesse raskustesse ja keerulistesse olukordadesse sattumisel. Kriminaalhooldusametnik ei nõustu Kalev Mikkuse ennetähtaegse vanglast vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetaval puuduvad vabaduses töökoht ja elukoht ning samuti ei ole tal lähedaste toetust. Kalev Mikkus on oma elukohaks vabaduses nimetanud x. Ema L. M. elab seal koos oma teise poja P. M.. Nad elavad vaesuse piiril. Ema on vanaduspensionär, kellel on mitmed kroonilised haigused ja kes teeb juhutöid. P. M. on arvel töötuna ja teeb vahel juhutöid. Vestluses emaga selgus, et ema kardab poega ja poja vabanemist, sest arvab, et poeg hakkab teda ähvardama ja temalt raha välja pressima, nagu tegi enne vanglasse minemist ja ka vangistuse ajal. L. M. ei ole nõus ka elektroonilise valveseadeldise paigaldamisega oma majja. Kalev Mikkus kinnitas kohtuistungil, et ta sooviks vabaneda elektroonilise valve all ennetähtaegselt. Ta asuks elama ema juurde xxx ning ta loodab leida tööd. Ta lubab, et teeb koostööd kriminaalhooldajaga.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§ 75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ja arvestades kinnipeetava enda, kaitsja, prokuröri ja vangla esindaja seisukohti, on jõudnud järeldusele, et Kalev Mikkuse ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole käesoleval ajal võimalik. Kalev Mikkus on süüdi mõistetud väljapressimise eest ning kannatanuks oli tema enda ema L. M.. Väljapressimise pani kinnipeetav toime vanglast saadetud kirjades ning selle põhjuseks oli asjaolu, et Kalev Mikkus tahtis emalt rohkem raha saada, ähvardades vastasel juhul ema maja põlema panna ning emast invaliidi teha. Ka sel ajal kandis Kalev Mikkus Rapla Maakohtu 18.08.2005. a. otsuse järgi karistust ema vastu toimepandud kuritegude eest, s.o väljapressimise ja varguse eest. Käesolevaks ajaks on Kalev Mikkus temale mõistetud karistusajast ära kandnud umbes poole. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.

1. a. määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et elukoht ei tohi olla ajutine, süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks, elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus, elukoht peab asuma GSM-i levialas ja süüdimõistetuga koos elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega oma elukohta ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtuvalt ei ole Kalev Mikkusel vabanemisel olemas elukohta. L. M. kardab poega tema vastu toimepandud kuritegude pärast ega ole nõus elektroonilise valveseadeldise paigaldamisega oma elukohta. Seega ei ole lähtuvalt justiitsministri 22.02.
2. a. määruse nr 15 §-st 4 lg 2 Kalev Mikkust võimalik ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastada. Kohus leiab, et Kalev Mikkuse vabastamine ei ole käesoleval ajal ka otstarbekas. Lisaks elukoha puudumisele ei ole tal vabaduses valmis vaadatud töökohta ning ei ole ka isikuid, kes teda toetaksid. Ka vangistuse ajal ei ole Kalev Mikkus suutnud käituda õiguskuulekalt, vaid on alles hiljuti eksinud vangla sisekorra eeskirjade vastu. Seega ei ole ta ka käesolevaks ajaks oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud. Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et Kalev Mikkust ei saa elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Kalev Mikkus (isikukood: 36305100349) temale Pärnu Maakohtu 07.04.
3. a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega. Välja mõista Kalev Mikkuselt KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse XXX krooni kohtus advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Riigituludesse väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, viitenumber
4. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik