4-07-6607\7

4-07-6607 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2008 a Tallinn Väärteoasja number 4-07-6607 (2314,07,030138) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne Heinmäe 23.10.2007 otsus nr 2314,07,030138 Jevgeni Sitniku karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kaitsja: AB Junik advokaat Oleg Nišajev Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Jevgeni Sitnik, IK: 37404210297, elukoht: XXX RESOLUTSIOON
2. Rahuldada osaliselt Jevgeni Sitniku kaitsja kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne Heinmäe 23.10.2007 otsusele nr 2314,07,030138 Jevgeni Sitniku karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.
3. Tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne Heinmäe 23.10.2007 otsus nr 2314,07,030138 Jevgeni Sitniku karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ja lõpetada väärteomenetlus Jevgeni Sitniku süüdistuses LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.
4. Teha uus otsus ja määrata Jevgeni Sitnikule LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 (kolm) tuhat krooni, mis tuleb edasikebe 30 päevase tähtaja jooksul, so kuni 20.02.2008, tasuda Põhja Politseiprefektuuri arvele nr XXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas, märkides viitenumbrina XXXXXXXXXXXX 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 21.01.
5. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 20.02.
6. Kui otsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 21.02.
7. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne Heinmäe 23.10.2007 otsusega nr 2314,07,030138 karistati Jevgeni Sitnikut LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 26.09.2007 kell 03.00 ajal juhtis Punane 14A juures Tallinnas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust kui mootorsõiduki juhtimise õigus oli karistusena ära võetud kuni 10.10.2007 ning juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus LE § 70 p 1 ja § 76 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 741 lg 2 ja § 7419 lg 1 ettenähtud väärteod. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist, kuivõrd menetlusalune isik ei ole juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes vaidlusalusel ajal. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et kuigi sündmuskohal Aleksandr Ponomarjov seletas, et J.Sitniku juhitud sõiduk riivas tema sõidukit, siis ei ole see tunnistaja oma ütlustes kohtuvälises menetluses kordagi väitnud seda, et J.Sitnik oleks olnud alkoholijoobes. Peale selle ei nähtu, et liiklusõnnetuse osas oleks vormistatud mingeid dokumente või alustatud väärteomenetlust. Seega ei saa ka väita, et liiklusõnnetust oleks toimunud. Seega ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et J.Sitnik oleks juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. J.Sitnik ei eita seda, et ta tarvitas alkoholi pärast seda intsidenti ja tal tuvastati alkoholijoove. Seega on tegemist olukorraga, kus J.Sitnik on toime pannud küll formaalselt LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo, kuid kas nii väikese vahemaa läbimise eest oleks teda otstarbekas karistada. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt juhtis J.Sitnik 26.09.2007 kell 03.00 Punane 14A juures mootorsõidukit, olles alkoholijoobes ja ajal, mil temalt oli mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud. J.Sitnik on seletanud, et parkis sõiduki teise kohta, sõites vaid umbes 7 meetrit ning enne juhtima asumist alkoholi tarvitanud ei olnud. Pärast intsidenti taksojuhiga läks toitlustusasutusse ja hakkas alkoholi tarvitama. Enne sõitma hakkamist oli esitanud alles tellimuse ja läks välja suitsetama ning avastas, et toitlustusasutusele lähemal oli parkimiskoht vabanenud. Politsei tuli alles tund aega hiljem ning tuvastas tal alkoholijoobe, kuid ta oli selleks ajaks jõudnud tarvitada mõned pitsid viina, mistõttu pidigi joove olema. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nähtuvalt tuvastati J.Sitnikul kell 03.40 raske alkoholijoove ja indikaatori näit oli 2,83‰. Kohus peab vähetõenäoliseks, et J.Sitnik oleks suutnud 40 minutiga, so alates parklas toimunud intsidendist, mis toimus kell 03.00 kuni joobe tuvastamiseni kell 03.40 saavutada rasket alkoholijoovet paarist pitsist viinast. Raskest joobest võib teha ka järeldusi J.Sitniku omakäeliselt koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist, kuivõrd J.Sitnikul on olnud raskusi nii kirjutamise kui käelise 2 tegevuse kui ka õigekirjaga. Samas on tekkinud olukord kus alkoholijoove ei ole tuvastatud vahetult pärast sõiduki juhtimist ja joovet saanuks tuvastada tunnistaja Aleksandr Ponomarjovi ülekuulamisega. Kuivõrd aga liiklusalaste süütegude puhul on joobeseisundi tuvastamiseks kehtestatud eraldi kord, siis ei saa joobeseisundit LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo koosseisutunnusena tuvastada üldisi tõendamise reegleid järgides, so tunnistaja ütluste pinnalt. Seega selleks, et tuvastada seda, kui palju pidi J.Sitnik tarvitama kanget alkoholi ja kui pika aja vältel, et saavutada joobe tuvastamise hetkeks rasket alkoholijoovet, tuleks kasutada mittejuriidilisi eriteadmisi. Sel juhul saaks kasvõi umbmääraselt tuvastada seda, kas J.Sitnik oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes või mitte. Taoliste eriteadmiste vormis arvamuse saamiseks läheks aga palju aega ning sellise arvamuse saamine on tasuline. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü tuvastamine LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises raiskaks asjatult nii menetlusressurssi kohtu ja kohtuvälise menetleja jätkuva osalemise mõttes ja kulutaks ka asjatult kõigi menetlusoasliste aega. Peale selle ei oleks eriteadmiste kasutamise eest makstav tasu määratud karistuse kõrval enam tühine ning tekitaks asjatuid menetluskulusid. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et küllaldase menetlushuvi puudumise tõttu ja tõendi saamiseks tekkivate menetluslike ressursside asjatu kulu tõttu võib menetluse J.Sitniku süüdistuses LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Samas on aga väärteoasjas J.Sitnikut süüdistatud selles, et ta samaaegselt juhtis mootorsõidukit isikuna, kellel puudus mootorsõiduki juhtimise õigus, kuivõrd temalt oli mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud. J.Sitnik on LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemist tunnistanud nii kohtuvälisel menetlusel kui ka kohtuistungil. J.Sitniku sõnade kohaselt oli tegemist parklaga ja ta sõitis lühikese vahemaa, parkides sõiduki teise kohta. Kohus lähtub seejuures LE § 2 lg 48 sätetest, mille kohaselt on tee mitte ainult maantee ja tänav, vaid ka muu sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, sealhulgas ka parkla. Kuivõrd parklasse saamiseks tuleb sinna mootorsõidukiga sõita nagu seal ümberpaiknemiseks ja sealt lahkumiseks, siis leiab kohus, et J.Sitnik on mootorsõidukit teise kohta parkides mootorsõidukit juhtinud LE § 2 lg 14 mõttes. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli aga J.Sitnikult juhtimisõigus karistusena ära võetud kuni 10.10.
8. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et J.Sitnik on toime pannud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo koosseisupärase teo. Arvestades asjaolu, et J.Sitnikul oli väärteo toimepanemise hetkel kolm kustumata karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning pärast menetlusesemeks olevat süütegu on teda taas kinni peetud liiklusalase väärteo toimepanemise eest, siis ei pea kohus võimalikuks lõpetada menetlust otstarbekuse kaalutlusel ka LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning kohus peab vajalikuks määrata menetlusalusele isikule karistuse. LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Käesoleval juhul on J.Sitnikule väärtegude kogumis ja lähtudes LS § 7419 lg 1 ja 2 sanktsioonist määratud karistuseks rahatrahv 12 000 krooni ja lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks. Kuivõrd LS § 741 lg 2 sanktsioon ei näe lisakaristust ette ja väärteoasja materjalidega on tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väga lühikest aega ja lühikese vahemaa, siis asub kohus seisukohale, et LE § 741 lg 2 ettenähtud väärteo eest võib menetlusalusele isikule määrata rahatrahvi alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et väärteomenetlus J.Sitniku süüdistuses LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises tuleb lõpetada otstarbekuse kaalutlusel ja J.Sitnikule tuleb LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määrata rahatrahv. Märt Toming kohtunik 3