4-07-5667 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2008. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-5667 (2376,07,008177) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 276alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni.

Kohtuvälise menetleja esindaja: Kristel Vilbiks Istungil osalenud isikud Kaitsja: Alvin, Rödl ja AB advokaat Armand Reinmaa Menetlusalune isik: Ragnar Laius, IK: 37503042722, elukoht: XXX RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Ragnar Laiuse kaitsja Armand Reinmaa kaebus Põhja Politseiprefektuuri IdaHarju politseiosakonna vanemkonstaabli Kristel Vilbiksi 22.09.2007 kiirmenetluse otsusele nr 114860000 (2376,07,008177)

§ 276alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni.

2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna vanemkonstaabli Kristel Vilbiksi 22.09.2007 kiirmenetluse otsus nr 114860000 (2376,07,008177)

§ 276alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni täies ulatuses.

1. Väärteomenetlus väärteoasjas lõpetada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 11.02.
2. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna vanemkonstaabli Kristel Vilbiksi 22.09.2007 kiirmenetluse otsusega nr 114860000 (2376,07,008177) karistati Ragnar Laiust KarS § 276 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni selles, et tema 22.09.2007 kell 01.45 Habaja külas Kõue vallas Harjumaal, olles keskmises joobes ja agressiivne, ei allunud politseiametniku korraldustele. Otsusele esitas Ragnar Laiuse kaitsja kaebuse, milles asutakse seisukohale, et vaidlustatud kiirmenetluse otsus on ebaseaduslik. Väärteo eest karistuse määramiseks peab esinema tegu, mis seisneb tegevuses või tegevusetuses ning see tegu peab olema õigusvastane. Samuti peab seadusega olema ette nähtud selle teo eest vastutuse kohaldamise võimalus. Menetlusalune isik ei ole toime pannud otsuses kirjeldatud tegu ja tema käitumises puuduvad väärteo tunnused. R.Laiusele ei ole antud korraldusi, mida isik oleks saanud eirata. Kiirmenetluse otsuses on märgitud rikkumise kirjelduseks, et ta ei allunud politseiametniku korraldustele, kuid puudub asjaolude kirjeldus, milliseid konkreetseid korraldusi andis politseiametnik ja milliseid menetlusalune isik ei täitnud. Olemuslikult ja funktsionaalselt on kohtuvälise menetleja karistusotsus lähedane väärteoasjas tehtavale kohtuotsusele ja otsuse põhisisuks on koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo tuvastamine. Seega peab kohtuvälise menetleja otsus olema kaalutletud, motiveeritud ning põhjendatud ja karistus peab olema vastavuses teo raskusega. Kiirmenetluse otsuses puudub menetlusaluse isiku tegu, mille eest on määratud karistus. Otsus ei ole motiveeritud ja põhjendatud ning puudub teo kirjeldus, st puudub võimuesindaja antud korralduse kirjeldus, mida menetlusalune isik ei täitnud ja mille eest teda karistati. Tõendite hindamata jätmise põhistuse puudumine on oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et talle jääb arusaamatuks, milliseid korraldusi ta ei täitnud, talle ei antud mingeid korraldusi. Politseiametnik tuli ligi, koputas aknale ja küsis dokumente. Dokumendid ei olnud tema käes ja ei saanud esitada. Helistas tuttavale AGile, kelle käes dokumendid olid. Kästi puhuda ka alkomeetrisse, kuid ei puhunud. AGtuli kohale ja selgus, et tegemist oli abipolitseinikuga. Jäid politseid ootama. Kui politsei tuli, esitas auto dokumendid ja AGsoovis teada mis toimub. Väideti, et ta käitus agressiivselt, kuigi istus politseiautos tagaistmel ja siis sõideti Tallinna. Ütles politseiautos, et kui väidetakse, et käitub agressiivselt, siis pangu käerauad. Seda, et oleks tahtnud vägisi autost välja tulla, pole olnud. Istus politseiautosse vastuvaidlematult. Ebatsensuurseid väljendeid ei kasutanud. Kui naisterahvas aknale koputas, siis istus autos ja väideti, et on autot juhtinud. Tegelikult juhtis autot A.Grents, kes oli varem lahkunud. Käisid garaažide juures sõitmas, seal oli kurikaelu nähtud. AGpeatas auto ja kutsus teda ka kaasa, kuid tema jäi autosse. istus ees kõrvalistmel ja siis istus ta seltskonna mõttes juhiistmele. Kui Tartust AMKõhtul tulid, läksid AGjuurde, et napsu võtta. AGütles, et oli kurikaelu nähtud ja võiks enne garaažide juurest läbi käia. Oli juba ühe õlle jõudnud võtta. Andis autodokumendid AGkätte ja istusid autosse. Kaasa võttis kaks rummi ja autos sai ühest joodud. Sõitsid garaažide juurde ja teist teed pidi tagasi. Tagasiteel kuivati juures tundus AG, et nägi liikumist ja AGläks vaatama. Tema jäi autosse. Kui kaugele oli AGjõudnud ja millal tuli korrakaitse, sellest ei ole aimugi. Tunnistaja A-MK seletas, et sõitsid AG juurde külla ja seal oli R.Laius ühe õlle joonud ning siis sõitsid AG palvel garaažide juurde. Läksid R.Laiuse autoga, AGoli roolis. Ühel hetkel märkas AG liikumist ja jättis auto seisma ning läks vaatama. R.Laius istus esiistmele ja nad hakkasid rummi jooma. Mingi hetk sõitis nende juurde auto ja tuli abipolitseinik akna juurde ning nõudis dokumente, mõne aja pärast saabus AG dokumentidega. Siis jäid ootama politseid. Politseiametnikud R.Laiusele mingeid korraldusi ei andnud, istusid edasi. Siis paluti R.Laiusel puhuda, vist taheti ekspertiisi viia, viidi Maardusse, tema läks kaasa. Kui AG lahkus, siis jättis vist mootori seisma ja lahkus. Tuled vist põlesid, sest salongis tuli põles. R.Laius istus tagant ette ja rääkisid juttu. Korrakaitse saabus 5-10 minuti pärast. Võis olla, et 2 R.L keeras süüte sisse et külm ei oleks. AGoli ära 10-15 minutit, kui politsei saabus ja dokumente nõudis. Siis helistas R.Laius AG ja palus tagasi tulla. Korrakaitse auto tuli otse vastast. Naisterahvas koputas aknale ja soovis näha autodokumente. Tunnistaja AG seletas, et vastu ööd 22.09.2007 tuli tema juurde R.Laius. Külas olid toimunud vargused, kuivatist varastatud elektrimootorid, kahtlustati kohalikke. Tekkis mõte teha tiir peale. Jõudis R.Laiusega mõned sõnad vahetada ja oli mõte minna sõitma R.Laiuse autoga, sest see oli võõras, pealegi poleks tema autosse mahtunud kolme inimest. R.L oli peotujus ja tahtis pidu pidada. Sõitsid töökoja juurde, sealt edasi sõbra kuivati juurde. Jättis auto seisma ja läks vaatama. Seal on suur kompleks. Läks minutit kümme kui R.L helistas, et teda peetakse kinni. Läks tagasi ja nägi kohalikke abipolitseinikke. Üritas asja selgitada, kuid teda ei kuulatud. Jäid ootama politseid. Probleemiks osutus volitus, mis lõpuks üles leiti. Pärast sõitis selle autoga koju. Ei mäleta, et R.L oleks mingeid korraldusi antud. Ei kuulnud, et oleks ebatsensuurseid väljendeid kasutatud. Kui enne autost lahkus, siis lülitas mootori välja, tuled peaks ise ära kustuma. Tagasi tulles oli auto täpselt sel kohal. Tunnistaja MK seletas, et sõitis koos JL Sipasoo teel ja nägi kuskil kilomeetri kaugusel nendega paralleelselt liikuvat punast sõidukit, mis liikus aeglaselt. Sõitsid kaarega vastu et kontrollida. Võtsid hoo maha ja vastu tulnud sõiduk jäi nende vastas seisma ning kustutas tuled. Tuli autost välja ja liikus auto juurde, teine abipolitseinik väljus samuti autost. Vastu tulnud auto teelt kõrvale ei võtnud, jäi teele. Autost kedagi ei väljunud, autos olid meesterahvas ja naisterahvas. Juhi kohal oli meesterahvas. Juht avas ukse, kuid ta andis korralduse avada aken. Arvas, et nad on eksinud ja küsivad teed. Tunda oli alkoholi lõhna. Küsis sõidudokumente ja küsis kes nad on. Dokumente ei esitatud. Teatas juhtimiskeskusele, välijuhile ja kohalikule konstaablile. Lõpuks tuli politseipatrull kohale ja ka siis ei esitatud dokumente, keelduti sõidukist väljumast. Pärast pikka otsimist leiti dokumendid autost. Kõik kolm, ka naisterahvast kaasreisija otsisid dokumente autost. Juht tuli autost välja, tal oli alkoholilõhn suust, ei suutnud õigesti kõndida, kõne ebakorrapärane. Temal ja JLolid abipolitseiniku vorm, helkurvest ja nimesilt rinnas. Andis korraldusi esitada sõidudokumendid, korraldust eirati, vastati, et neil ei ole midagi õigust nõuda. Sõimati, ropendati, andis korralduse avaliku korra rikkumine lõpetada. Samuti andis korralduse väljuda autost ja tulla nende autosse joobe tuvastamiseks, kuid seda korraldust samuti eirati. Korraldusi anti korduvalt. Siis üritas isik ära sõita, kuid nende auto oli ees. Siis helistas juht sõbrale ja ütles, et jäi vahele ja kas sõber saab tulla. Viie minuti pärast tuli sõber ja küsis mis toimub. Nii juht kui ka sõber püüdsid ära sõita, auto liikus. Kõik toimus kella 12 ja 01 vahel, koht oli valgustatud. Tunnistaja JLseletas, et sõitsid Habaja küla poolt Äksi poole ja paralleelselt sõitis punane universaalkerega XXX. Seda teed tavaliselt ei kasutata. Jõudsid sõiduki lähedusse umbes 10 meetri kaugusele ja sõiduk jäi tee ääres seisma ning kustutas tuled. MK väljus nende sõidukist et kontrollida peatunud sõidukit. MK esitles end ja palus esitada dokumendid. Dokumente ei esitatud. Tema ise jõudis hiljem auto juurde ja oli auto ees sel hetkel. Autos oli kaks inimest. Meesterahvas oli roolis, naisterahvas kõrval. Juht dokumente ei andnud ja nimetas erinevaid nimesid. Kui politseipatrull kohale jõudis, siis alles esitas dokumendid. Juhil oli suust tunda alkoholi lõhna ja kui juht vahepeal autost välja tuli, siis oli kõnnak väga taaruv, pilk ka imelik. Juht oli vahelduva eduga autos, siis väljas, tahtis minema sõitma hakata. Palus anda auto võtmed, kuid seda juht ei teinud. 10 minuti pärast saabus keegi, kes ütles, et on sõber. Üritasid juhil joovet mõõta, juht keeldus. Tuli politseipatrull ja üritas juhi isikut tuvastada. Mingi hetk leiti dokumendid üles autost. Andis korraldusi esitada dokuendid, neid ei esitatud. Andis korraldusi puhuda alkomeetrisse, sellest keelduti. Esitlesid end, seljas olid abipolitseiniku vormid, helkurvestid, nimesildid. Kutsus politsei läbi juhtimiskeskuse. Saadeti patrull. Politseid kutsus mitu korda, andis teada, et juht on muutunud agressiivseks, ei esita dokumente, alkoholijoovet ei lase tuvastada. Juht sõimas neid igasuguste nimedega, kui taheti käerauad panna, hakkas käsi väänama. Välja ilmus mingi meesterahvas, kes väitis, et on sõber ja et tema sõitis selle autoga. Läks rooli ja hakkas ära sõitma. Keelas meest ja ütles, et tema ei 3 puutu asjasse, teda siis seal ei olnud. Mees vastas, et nad ei ole pädevad, tema sõitis selle autoga ja see on tema auto. Dokumentide otsimine oli väga pikk, eriti volikirja otsimine. Mees tuli paarikümne meetri kauguselt majade vahelt. Seal on elumajad. Kuivati on eespool, paremal pool on elumajad. Juht vist helistas sõbrale või helistas sõber talle. Tunnistaja Alseletas, et sai väljakutse selle kohta, et korrakaitse on kinni pidanud joobes juhi, kes on agressiivne. Mees ja naine olid autos. Keegi abipolitseinikest ütles, et mees juhtis autot. Üritasid meest autost välja saada, kuid see ei tulnud. Kontrollisid isikuandmeid politsei andmebaasist. Isik oli autos tükk aega, ei tahtnud välja tulla. Siis ei tahtnud politseiautosse istuda, seejärel tahtis hädale minna. Alkomeetrisse ei tahtnud mitu korda puhuda. Viidi ekspertiisi ja sealt edasi kainenema. Andis korralduse autost välja tulla, kuid isik pani auto uksed seest lukku. Kui välja tuli, siis ei tahtnud politsseiautosse tulla, ei allunud korraldustele. Isikut tõendava dokumendi otsimise kohta ei oska midagi öelda, kuid autodokumente otsiti tükk aega kui kolmas mees kohale tuli. Siis leiti pagasiruumist. Politsei tuli kohale väljakutsele, isik oli juba kinni peetud. Kolmas isik tuli kohale hiljem, väitis, et tema juhtis autot. Kaitsja asus seisukohale, et abipolitseiniku korraldus puhuda alkomeetrisse ei saa olla korralduseks, mille eiramise eest saaks karistada, kuivõrd isikul on õigus keelduda joobe tuvastamisest kohapeal. Hiljem joove tuvastati ja seda ei vaidlustatud. Tunnistajate ütlused on vastuolulised ja siin tuleb juhinduda Abipolitseiniku seaduse § 5 sätetest, mille kohaselt on abipolitseinikul õigus osaleda politseitegevuses politseijuhi poolt antud ja kooskõlastatud juhtudel. Mõlemad abipolitseinikud osalesid patrullimisel avaliku korra tagamiseks, puudus aga politseijuhi korraldus osaleda politsei töös, kontrollida joovet sama seaduse § 5 lg 9 ja 10 mõttes. Puudus vastav volitus anda korraldusi. Otsus tuleb tühistada. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus menetlusaluse isiku karistamises KarS § 276 järgi on põhjendatud. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistajate MK, JLja AL ütlustega, milliste kohaselt eiras menetlusalune isik korraldusi esitada dokumendid, väljuda sõidukist, istuda politseisõidukisse ja lõpetada avaliku korra rikkumine. Menetlusalune isik sai aru, et tegemist on abipolitseinikega. Ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on menetluslune isik märkinud, et vabandab. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindajate arvamused, tunnistajate AG, A-MK, MK, JL ja AL ütlused, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt Riigikohtu 13.06.2006 otsusele nr 3-1-2-2-06 on kohtuvälise menetleja karistusotsus lähedane väärteoasjas tehtavale kohtuotsusele. Sarnaselt kohtuotsusele on ka kohtuvälise menetleja otsuse põhisisuks koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo tuvastamine ning teo toimepanija süüle vastava karistuse kohaldamine. Kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse tähendus ja mõju on süüdlase kaoks õiguslike tagajärgede poolest sarnane jõustunud kohtuotsuse tähendusele ja mõjule ning mõlema aktiga on lõplikult tuvastatud isiku poolt väärteo toimepanemine ning kohaldatud selle eest sundkorras täidetav karistus. Seega peab ka väärteoasjas koostatud otsusest olema näha, et kohtuväline menetleja on tuvastanud isiku käitumises koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Vastavalt Riigikohtu 23.03.2005 otsusele nr 3-1-1-9-05 tuleb kiirmenetluse otsuses lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on toime pannud väärteo või mitte – teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Vaidlustatud otsuses on märgitud väärteo kirjeldusena seda, et menetlusalune isik „oli keskmises joobes ja agressiivne, ei allunud politseiametniku korraldustele“. Kohus asub seisukohale, et selliste faktiliste asjaoludega nagu seda on keskmine joove ja agressiivsus, ei 4 ole võimalik tuvastada kas menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. Peale selle on süüdistatava tegu kirjeldatud sõnadega „ei allunud politseiametniku korraldustele“. Vastavalt KarS § 276 ettenähtud väärteo kirjeldusele oleks väärteo koosseis täidetud juhul, kui menetlusalune isik eirab võimuesindaja seaduslikku korraldust. Kiirmenetluse otsusest aga ei nähtu isegi seda, et otsuse koostanud kohtuväline menetleja ise oleks korraldusi pidanud seaduslikeks ning väärteo kirjelduses ei ole märgitud ühtegi korraldust, mida oleks eiratud. Seega ei saa otsust lugedes teha mingeid järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Kiirmenetluse otsuses märgitav väärteokirjeldus on võrdne süüdistusega ja isik peab aru saama sellest, millise teo eest teda on karistatud. Sel juhul on tal võimalus otsust vaidlustades end kaitsta kas kogu süüdistuse või selle osa vastu. Käesoleval juhul oleks isegi võimatu end kaitsta umbmäärase väite vastu. Samas ei tohi süüdistuse sisu tekitada süüdlasel üllatusi selles mõttes, et ta alles kaebuse arutamise käigus saab teada korraldustest, milliste eiramises teda süüdistatakse. Vastavalt Riigikohtu 28.11.2005 otsusele nr 3-1-1-130-05 peavad kaitseõiguse tagamiseks süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline oli kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Seega on konkretiseerimata süüdistuses isiku süüdi tunnistamine kaitseõiguse eiramine ja oluline menetlusõiguse rikkumine. Kaebuse läbivaatamisel kutsuti kohtuvälise menetleja taotlusel kohtuistungile ka kaks abipolitseinikku ja politseiametnik, kelle ütlustega konkretiseeriti menetlusaluse isiku käitumist ja seda, milliseid korraldusi menetlusalune isik eiras. Kohtuistungil tuvastatud faktilisi asjaolusid aga kiirmenetluse otsuses ei sisaldu. Seega püüti tunnistajate ütlustega kõrvaldada kiirmenetluse otsuses leiduvaid minetusi. Vastavalt Riigikohtu 26.10.2007 otsusele nr 3-1-1-56-07 ja 12.11.2007 otsusele nr 3-1-1-7107 on kohus kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega ega saa selle piiridest väljuda. Seega ei saa kohus karistada isikut teo eest, mida ei ole kirjeldatud ja samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada kiirmenetluse otsuses kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Ülaltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus kuulub täies ulatuses tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele vaidlustatud otsuse koostamisel väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Märt Toming kohtunik 5