4-07-6662\4

Väärteoasi nr. 4-07-6662 Asja menetluse lõpetamise MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.veebruar 2008.a.; Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-07-6662 Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Väärteoasi Taavi SIKK kaebus Lõuna korrakaitseosakonna komissar 02.11.2007.a. otsuse peale Menetlusosalised Kaebuse esitaja : Taavi SIKK (ID 37705216521, elukoht: X) Kohtuvälise menetleja esindaja : Lõuna PP Valga Politseijaoskonna korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Jaanus Tops Politseiprefektuuri Kaimar Karm’i RESOLUTSIOON Juhindudes VtMS § 127 lg.2 ja lg.5, §189 ning §190, kohus määras: Lõpetada menetlus Taavi SIKK kaebuses Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Kaimar Karm’i 02.11.2007.a. otsuse peale väärteoasjas nr.2820,07,003203, kuna kaebuse esitaja loobus kaebusest täielikult. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates vaidlustatavast kohtumääruse tegemisest või päevast, mil ta vaidlustatavast kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Määruse peale võib menetlusväline isik esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. ASJAOLUD Kaevatava otsuse sisu Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna korrakaitseosakonna komissar Kaimar Karm´i 02.11.2007.a. otsusega väärteoasjas nr.2802,07,003203, mõisteti süüdi ja karistati Taavi Sikk’a „Liiklusseaduse“ (LS) §74-22 lg.2 järgi rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses summas 2 700 krooni ja lisakaristusena võeti LS §74-22 lg.4 alusel isikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2-ks. Otsuse põhjenduste kohaselt juhtis T.Sikk 15.10.2007.a. kella 15.30 ajal X maakonnas X vallas X alevikus X tänaval AS-le N. F. kuuluvat mootorsõidukit Suzuki Grand Vitara (reg.nr.xxx xxx) kiirusega 93+-3 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h. Kaebuse sisu ja kaebus esitaja taotlus Kaebuse esitaja kinnitab väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses toodud tehiolude kirjelduse õigsust ning tunnistab enda süüd inkrimineeritava väärteo toimepanemises. Samas palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse (juhtimisõiguse äravõtmine) osas. Kaebuse esitaja avaldab, et juhtimisõiguse olemasolu on talle hädavajalik tööülesannete täitmise ja perekonnaelu korraldamise tõttu. Samuti selgitab kaebuse esitaja, et ei märganud teisest sõidukist möödasõidumanöövri tõttu õigeaegselt asula algusmärki (kiiruspiirangut). Kaebuse esitaja palub vähendada või tühistada lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine ning suurendada selle arvel põhikaristusena määratud rahatrahvisummat. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus ja mõjuv põhjus. Kohtuväline menetleja leiab, et isiku käitumisele on antud õige juriidiline kvalifikatsioon ja isik on süüdi inkrimineeritava väärteo toimepanemises ning isikule karistuse määramisel on arvestatud kõiki vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mistõttu isikule määratud karistus on kooskõlas süüteo ühiskonnaohtlikkuse ja -raskusastmega. Kohtuväline menetleja lisab, et isikut on varem väärteokorras korduvalt karistatud, sealhulgas juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtuväline menetleja täiendab, et isikule karistusena varemmääratud 2kuulise juhtimisõiguse äravõtmist vähendas Pärnu Maakohus 1 kuu võrra, sest isik lubas edaspidiselt käituda õiguspäraselt. Paraku pani kaebuse esitaja aga ka selle karistuse kehtivusajal toime uue liiklusalase süüteo (juhtimisõiguseta sõitmine). Seega leiab kohtuväline menetleja, et isikule varemmääratud karistuste liik ja maht pole teeninud preventiivset eesmärki, mistõttu kohtuvälise menetleja otsusega määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmiseks 2 kuuks, on antud juhul põhjendatud. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. Menetluse käik Kohtuistungil jääb kaebuse esitaja algselt kaebuses toodud taotluse juurde. Ära kuulanud kohtuvälise menetleja seisukohad ning kohtu selgitused inkrimineeritavate süütegudega hõlmatud õigusnormide sisu ja regulatsioonieesmärgi kohta ning -kohtupraktika osas samalaadsetes vaidlustes, avaldab kaebuse esitaja, et loobub kaebusest täies ulatuses. Kohus selgitab isikule kaebusest loobumise õiguslikke tagajärgi, kuid kaebuse esitaja kinnitab, et jääb taotluse juurde ning palub lõpetada asja menetlus. Kohtu määruse põhjendused Kohus, tutvunud kaebuse esitaja taotlusega ning põhjalikult analüüsinud menetluses kogutud teavet, leiab, et kaebuse esitaja taotlus kuulub rahuldamisele ning asja menetlus tuleb lõpetada. „Väärteomenetluse seadustiku“ (VtMS) (RT 50/02-313) §127 lg.1 kohaselt on kaebuse esitanud isikul õigus kaebusest osaliselt või täielikult loobuda kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni. Kaebuse esitaja on 12.02.2008.a. korraldatud kohtuistungil avaldanud, et soovib loobuda kaebusest ja palub asja menetlus lõpetada. Kohus on kaebuse esitajale selgitanud kaebusest loobumise õiguslikke tagajärgi, kuid kaebuse esitaja on jäänud taotluse juurde, kinnitades oma allkirjaga kohtuistungi protokollis kaebusest loobumist. Kuna asjas ei ole leidnud tuvastamist, et väärteo menetlemisel oleks ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust või oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, millega oleks raskendatud menetlusaluse isiku olukorda, ei esine kaebusest loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid. Seega võtab kohus kaebuse esitaja avalduse kaebusest loobumise kohta vastu. VtMS §127 lg.5 kohaselt, kui kaebusest loobutakse kohtuliku arutamise ajal, lõpetatakse menetlus määrusega. Kuna kaebuse esitaja on esitanud kaebusest loobumise avalduse kohtuliku arutamise ajal, kuulub menetlus antud asjas lõpetamisele. Aare Kaldma kohtunik 12.02.2008.a.