Tema poolt toimepandu oli kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-22 lg 2; § 74-35 lg 1 ning Liikluskindlustuse seaduse § 66-1 lg 1 järgi. 29.11.2006.a. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkomissar Villu Vane otsusega väärteoasjas nr 2314,06,024569 oli Alar Eiche’le karistuseks määratud rahatrahv kokku 30 trahviühikut, s.o. summas 1800,-krooni. Alar Eiche esitas Harju Maakohtule kaebuse ülalmärgitud otsuse peale, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning lõpetada asjas menetlus, kuna tema pole mingit väärtegu toime pannud. 11.11.2006.a. sõitis ta Peterburi mnt-l, kui teda peatati. Kutsuti politseiautosse, üks politseinik mõõtis kiirust, teine istus autos. Autos öeldi, et ta ületas kiirust, kui ta palus näidata talle tema kiirust mõõteaparaadil, siis S.Kašuba ütles, et seda pole võimalik teha, kuna ta mõõtis juba teise auto kiirust. Seejärel palus menetlusalune isik näidata video ülesvõtet, kust nähtuks kiiruse ületamine, mille kohta vastati, et selline videosalvestus puudub. Ta seletas politseinikele, et tema kiirust ei ületanud, tema liikus ühtlase kiirusega liikuvate autode kolonnis. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll oli hetkel, mil ta esitati menetlusalusele isikule, täidetud vaid osaliselt. 29.11.2006.a. otsusest ei nähtu, et menetlusalune isik vaidlustas temale esitatuid süüdistuse, et menetlusalusele isikule pole tutvustatud mõõteseadme näitu ning et sõiduki dokumendid toodi väärteoprotokolli koostamise kohta enne väärteoprotokolli koostamise lõpetamist. Politseiautos algatatud väärteomenetluse läbiviimine jättis mulje, et menetlusalust isikut sooviti politseiautos kallutada altkäemaksu andma. Vaidlustatud otsuse aluseks olev väärteoprotokoll tugineb menetlusele, mille käigus rikuti oluliselt menetlusaluse isiku õigusi ning kiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt, kes liikus autokolonnis, on tõendamata, menetlusalusele isikule süüks pandud sõiduki registreerimistunnistus ja kindlustuspoliis esitati menetlejale enne väärteoprotokolli koostamise lõppemist, seega ei saa väärteoprotokolli koostaja ega vaidlustatud otsuse tegija väita, et neid ei esitatud. Kohtuistungil kaebaja jäi kaebuse juurde, toetas seda, palus kaebuse rahuldada, kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. Leidis, et väärteoasja materjalidega on tõendamata tema poolt kiiruse ületamine, ei eita seda, et sõiduki registreerimistunnistust ja kindlustuspoliisi tal algul esitada polnud, kuid ta esitas neid dokumente kontrollimise käigus ehk ajal, mil kontrollimine faktiliselt toimus, politseinik S.Pezonen kontrollis nende dokumentide olemasolu oma registrites ja kinnitas, et vajalikud andmed on poliseis olemas. Kinnitas veel kord, et kiiruse mõõteseadme näitu talle ei näidatud, kui ta istus politseiautos. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Sergei Kašuba seletas, et tol päeval oli ta koos S.Pezoneniga patrullis Peterburi mnt-l Ehituse ABC vastas, mõõtsid kiirust. Tema kui abipolitseinik mõõtis kiirust aparaadiga UL (numbrit hetkel ei mäleta). Märkas ühte autot, mis liikus kolmandas reas ja teistest autodest kiiremini, mõõtis selle auto kiirust, mis oli üle 80 km/h, peatas autot. Tuli peatatud auto kõrvale, tutvustas ennast ja näitas juhile aparaadil fikseeritud selle konkreetse auto kiirust. Juht vabandas, ütles, et kiirus oli tõepoolest natuke suur, samuti juht küsis, et kas ei saaks seda asja kuidagi teistmoodi lahendada. Ta ütles juhile, et auto tuleb parkida platsile ja tulla politseiautosse. Politseiautos näitas ta oma paarilisele S.Pezonenile ka aparaadi näitu, Pezonen hakkas dokumente vormistama tema aga läks tagasi teele ja hakkas juba teiste autode kiirust mõõtma. Mõne aja pärast palus kaebaja näidata talle uuesti tema auto kiirust, kui siis polnud see enam võimalik, kuna vahepeal jõudis ta mõõta juba järgmiste autode kiirust, UL aparaadiga pole võimalik eelmisi mõõtenäite salvestada mällu. Väärteoprotokolli kostaja Sirvi Pezonen (Põhja Politseiprefektuuri LJVO konstaabel) seletas kohtuistungil, et tema enam 11.11.2006.a. sündmusi täpselt ei mäleta, palus aluseks võtta menetlusdokumendid. Kinnitas, et abipolitseinik Sergei Kašuba mõõtis kiirust, tema aga koostas kõiki dokumente: väärteoprotokolli (t.l. 1), kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli (t.l.2), menetlusaluse isiku Alar Eiche ja tunnistaja Sergei Kašuba ülekuulamise protokolle (t.l. 3, 4, 5), samuti esitas ta 11.11.2006.a. liiklusjärelevalve osakonna vanemkomissarile ettekande (t.l. 6). Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu, leidis, et otsus väärteoasjas on seaduslik, põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, kuulanud istungil kaebaja ja tunnistaja seletusi, leiab, et esitatud kaebus pole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik, põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. Liikluseeskirja § 124 p 1 sätestab, et suurimaks lubatud sõidukiiruseks asulasisesel teel on 50 km/h. Liikluseeskiri samuti sätestab, et mootorsõiduki juhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta ( LE § 70 p 2 ) ja sõiduki registreerimistunnistuse ( LE § 70 p 3). Nagu nähtub kohtuistungil uuritud ja avaldatud väärteoprotokollist AB 862110 11.11. 2006.a. kella 10.23 ajal juhtis kaebaja Alar Eiche Tallinnas, Peterburi mnt 73 juures mootorsõidukit XXX reg.märgiga XXX kiirusega 81+-3 km/h. Kiirust oli mõõdetud seadmega UL UX015113 ( taatlustunnistus 06074077 ). Samuti kontrollimisel puudus juhil esitamiseks sõiduki registreerimistunnistus ja liikluskindlustuse poliis. Seega oli rikutud LE §
p 2,3 nõudeid ning kaebaja poolt toimepandu olid kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 2; § 74-35 lg 1; LKS § 66-1 lg 1 järgi. Väärteoprotokollile oli kaebaja omakäeliselt kirjutanud muuhulgas ka:„ sõiduki kasutamist tõendavad dokumendid toodi kodunt „(t.l. 1). Ka kohtuistungil kaebaja ei eitanud, et kui teda peatas abipolitseinik S.Kašuba Peterburi mntl, polnud tal kohe esitada kontrollimiseks sõiduki registreerimistunnistust ega ka liikluskindlustuse poliisi, kuna need olid ununenud tal koju. Seda, et kaebajal puudusid esitamiseks liikluskindlustuse poliis ja sõiduki registreerimistunnistus kinnitasid kohtus ka Sergei Kašuba ja Sirvi Pezonen. Need dokumendid toodi hiljem kohale. Nagu nähtub kohtuistungil uuritud ja avaldatud ettekandest, mis oli esitatud Sirvi Pezoneni poolt liiklusosakonna vanemkomissar O.Lodeikinile ( t.l. 6): „ kontrollimisel puudusid juhil Alar Eichel esitamiseks dokumendid sõidukile. Menetlusdokumentide koostamise ajal juht segas menetlejat ja püüdis teda eksitada. Väärteoprotokolliga tutvumise ajal asus juht ühtäkki telefoniga helistama ja ütles, et toodaks sõiduki dokumendid ning hakkas sellest hetkest venitamistaktika. Mõne aja pärast tõi naisterahvas juhile teise sõidukiga Audi A6 dokumendid. Kuid ikkagi puudus tal esitamiseks kehtiv liikluskindlustuse poliis (toodi aegunud poliis), mille peale juht juba muigas.“ Seega kohus leiab, et väärteomenetluse käigus kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on täielikult tõendatud, et kaebaja rikkus Liikluseeskirja § 70 p 2 ja p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 ja Liikluskindlustuse seaduse § 66-1 lg 1 järgi. Menetleja poolt KarS § 63 lg 1 alusel määratud karistus – 5 trahviühiku ulatuses - on miinimumi lähedane ning selle karistuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Samuti väärteoasja materjalidega on kohtu arvates täielikult tõendatud kaebaja poolt lubatud sõidukiiruse ületamine, seda kinnitavad järgmised väärteoasja materjalide hulgas olevad, kohtuistungil uuritud ning avaldatud tõendid:
p 2 ja p 3 nõudeid, tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 ja § 74-35 lg 1, Liikluskindluse seaduse § 66-1 lg 1 järgi, kaebajale määratud karistus on põhjendatud, karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvesse võtnud nii süü suurust, väärtegude raskust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning puudub alus kohtuvälise menetleja seadusliku otsuse tühistamiseks. Samuti pole tuvastatud kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse normide rikkumist. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.