MS § 426, § 432 Vabastada Jüri Jaas, isikukood: 37710202734, talle Tartu Maakohtu 21.01.2002.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o. kuni 21.01.2010.a.
Kohustada Jüri Jaasi täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel aadressil x; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1
2 p. 2, 4, 6, 7 ja 8 alusel määrata Jüri Jaasile katseajaks järgmised kohustused: - asuda tööle hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest; - täita ülalpidamiskohustust; - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - mitte suhelda teadlikult kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a. pereliikmed; - osaleda sotsiaalabiprogrammis vastavalt kriminaalhooldaja ettepanekule. Määrata Jüri Jaas katseajaks käitumiskontrollile Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldaja Aniita Matkuri järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse tegemisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused Jüri Jaas tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 21.01.2002.a otsusega KrK § 140 lg 2 p 3 – § 15 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel liideti sellele osaliselt Tartu Maakohtu 27.06.2001.a. otsustega mõistetud vabadusekaotusliku karistuse ärakandmata osa 7 aastat 6 kuud ja 22 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 aastat vabadusekaotust, karistuse kandmise aeg 21.01.2002.a. Jüri Jaas on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 27.06.2001.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 – 101 p 5 ja 7; § 141 lg 2 p 1, 3, 4 ja § 139 lg 2 p 1, 3 järgi, liitkaristuseks mõisteti § 40 lg 1 alusel 14 aastat vabadusekaotust. Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2001.a otsusega tühistati osaliselt Tartu Maakohtu 27.06.2001.a otsus ning Jüri Jaas mõisteti õigeks KrK § 15 lg 2 – 101 p 5 järgi. Ülejäänud kuritegude osas vähendati karistust ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 9 aastat vabadusekaotust. Tartu Maakohtu 14.06.2007.a määrusega jäeti Jüri Jaas vabastamata vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 17.07.2007.a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.01.2002.a ja lõpeb 21.02.2010.a. Kinnipeetav on ära kandnud 2/3 mõistetud karistusest, õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabanemist tekkis 17.01.2008.a. Jüri Jaas seletas kohtuistungil, et ta kahetseb toimepandud kuritegusid ja ei taha neid enam korrata. Ta on rääkinud kannatanutega ja palunud andestust. Ta läheb vabanemise korral elama vanemate juurde. Vanemad on nõus enda juurde võtma ka tema elukaaslase ja lapse, kes praegu elavad elukaaslase vanaema juures. Laps on 8-aastane. Vabanemisel on võimalik kohe tööle asuda. Karistuse kandmise ajal on tema sissetulekutest 70 % kinni peetud ja kuriteoga tekitatud kahju on heastatud. Prokurör toetab Jüri Jaasi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta leiab, et vabanemisel tuleb määrata kontrollkohustusi, mis toetavad resotsialiseerumist. Kaitsja leiab, et on olemas materiaalsed alused Jüri Jaasi vabastamiseks tingimisi ennetähtaegselt. 2 Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et Jüri Jaasi tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalsed alused. Jüri Jaas kannab karistust esimese ja teise astme kuritegude eest. Ta on ära kandnud üle kahe kolmandiku mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas
2 p. 2 ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Tartu Vanglast antav üldhinnang Jüri Jaasi käitumisele on rahuldav. Vangistuse jooksul on kinnipeetavat kaheksal korral distsiplinaarkorras karistatud, sealjuures kaks viimast distsipliini rikkumist on toime pandud vähem kui 6 kuud tagasi (26.07.07 ja 28.11.07), kuid distsiplinaarkaristust nende eest ei määratud ja hetkel Jüri Jaasil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabaduses on kinnipeetaval olemas lähedastest koosnev sotsiaalne võrgustik ja elukoht vanemate juures. Materjalide kohtusse saatmise ajal kindel töökoht puudus. Kinnipeetav õpib x Gümnaasiumi 12.klassis ning töötab AS Vanglatööstuses abitöödel. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholiga, esimese kuriteo pani toime tugevas alkoholijoobes. Vanglas on kinnipeetav käitunud vaoshoitult, impulsiivsusele viitab sooritatud kuritegude iseloom. Kinnipeetav püüab oma süüd toimepandud kuritegudes näidata tegelikust väiksemana, kannatanute suhtes kaastunnet ei ilmuta. Samas on kinnipeetav motiveeritud elama seaduskuulekalt ja pühenduma perekonnale. Kinnipeetava vabanemisel võivad ohtlikkust ja riskikäitumist suurendada impulsiivne käitumine, alkoholi tarvitamine ja halba seltskonda sattumine. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Jüri Jaasi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on võimalik. Kinnipeetaval on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht, samuti lähedaste toetus. Kuigi kinnipeetava poolt sooritatud kuritegu oli raske, mis lõppes ühe kannatanu surmaga, on täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Kinnipeetav on teadvustanud enesele alkoholi kuritarvitamisega seotud võimalikud ohud ja tahab jätkata edasist elu seaduskuulekalt. Jüri Jaasi poolt uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on alkoholi kuritarvitamine, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, tööle mitteasumine ja lähedaste toetuse kaotus. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; täita ülalpidamiskohustust; osaleda sotsiaalprogrammides. Sotsiaalprogrammis osalemist on enne kriminaalhoolduse algust raske konkretiseerida. Vajalikuks võib osutuda eluviisitreening, pereprogramm vms., kuid programmi valik ja toimumisaeg sõltub ennekõike vabanemisjärgselt esilekerkivatest probleemidest ja pakutavatest võimalustest.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Jüri Jaasi tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on tekkinud küllaldaselt ka materiaalset alust. Jüri Jaasil on elukoht ja võimalused tööle asumiseks. Töökoha vanglast vabanemise järel on garanteerinud x OÜ. AS Eesti Vanglatööstuse poolt iseloomustatakse Jüri Jaasi töötajana, kes täidab tööülesandeid kohusetundlikult ja oskab iseseisvalt talle usaldatud tööülesanded lõpuni viia. Karistuse kandmise ajal on ta töötanud väljaspool vanglat OÜ-s Epitar, kus tema töödega ollakse rahul ja tööülesanded on korralikult täidetud. Jüri Jaasil on lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik, kes toetavad ennetähtaegse vabanemise korral. Jüri Jaasil on kindlad plaanid edasiseks eluks vabaduses ja sellega ta on väljendanud negatiivset suhtumist senistesse eluviisidesse. Käitumiskontrollile allutamine
4 ettenähtud katseajaks annab Jüri Jaasile vabaduses 3 võimaluse oma elu korraldada ja resotsialiseeruda. Jüri Jaas tuleb
lg 4 alusel allutada katseajaks käitumiskontrollile
1 sätestatud kontrollnõuete ja
2 p-de 2, 4, 6, 7 ja 8 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega. Töökoha olemasolul on tööle asumiseks piisav tähtaeg kuni 2 nädalat. Arvestades Jüri Jaasi pikaajalist karistuse kandmise aega ja selle aja jooksul ühiskonnas toimunud muutusi, on psühholoogiline nõustamine või sotsiaalprogrammides osalemine vajalik, kuna aitab kaasa paremale resotsialiseerumisele. Jüri Jaas on nõus programmides osalema. Seetõttu tuleb sotsiaalprogrammis osalemine kinnitada katseajaks kontrollkohustuseks.
2 p. 8 alusel määratud sotsiaalprogrammis osalemise konkreetse kohustuse määrab kriminaalhooldusametnik vajaduste ilmnemisel ja vastavate võimaluste olemasolul. Sotsiaalprogrammis osalemise sageduse otsustab kriminaalhooldusametnik. Kontrollkohustuste täitmine toetab Jüri Jaasi seaduskuuleka eluviisi järgimist. Uue kuriteo toimepanemine sõltub Jüri Jaasist endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele. Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.