Obsah (5)

§ 201§ 64§ 65§ 68§ 76

1-08-544 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-544 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistu

§ 201

lg 2 p 1; § 121 ja § 199 lg 2 p 4 järgi.

§ 64lg 1 järgi mõisteti liitkaristus, loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja määrati vangistus 1 aasta. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati liitkaristust, kandmisele kuulub vangistus 8 kuud.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendati Tallinna Linnakohtu 07.05.2003.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kandmisele vangistus kuulub 1 aasta ja 2 kuud. Määrati, et kriminaalasjas mõistetud karistused – 4-aastane vangistus ja 1 aasta ning 2-kuune vangistus hakkasid kulgema paralleelselt ning reaalselt kuulub ärakandmisele raskema karistus, s.o 4-aastane vangistus.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud ja 11 päeva karistuse hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vangistus 3 aastat 9 kuud ja 19 päeva. Karistuse kandmise algus oli 01.06.2005.a ja lõpp on 20.03.2009.a. E. Aaliste kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas olles ei töötanud seoses 60% invaliidsusega. Vanglas on lõpetanud

1. klassi ja õpib praegu
2. klassis. Vangistuse jooksul on 2-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama rehabilitsioonikeskusesse. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu E. Aaliste vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise risk väga suur, mistõttu ta ei ole kriminaalhooldusele määramiseks sobib isik. Endre Aaliste taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kriminaalhooldusametniku seisukohaga ning lisaks võttes arvesse, et isik varem korduvalt karistatud, kuriteod on läinud raskemateks, varasemalt määratud katseaega ei ole vastu pidanud. Ühtlasi arvestades kuriteo asjaolusid – raske isikuvastane kuritegu, siis ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik ja põhjendamatu. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud E. Aaliste ja prokuröri arvamuse, leiab, et E. Aaliste tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E. Aaliste isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem korduvalt karistatud, kuriteod on läinud raskemateks ning varasemalt määratud katseaega ei ole vastu pidanud. Ühtlasi arvestades kuriteo asjaolusid, ta on toime pannud raske isikuvastase kuriteo. Arvestades E. Aaliste poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik