lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Kohtuväline menetleja väidab, et juhatuse liige AR on jätnud vajaliku töökorralduse firmas teostamata, mistõttu on rikkumine pandud toime tema poolt juriidilise isiku huvides. Kohtuvälise menetleja karistusotsusest peab nähtuma teo koosseisupärasus, õigusvastasus ja süülise teo tuvastamine ning teo toimepanija süüle vastava karistuse kohaldamine. Sellest tulenevalt peab väärteootsuses olema tõendatud asjaoludel argumentatsioon selle kohta, miks on väärtegu toime pandud just juhatuse liikme poolt. Antud juhul on vastavat kohustust selgelt rikutud. 1.
lg 2 kohaselt on karistatav üksnes tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Menetleja otsusest ei nähtu ei konkreetne väärteo aeg ega koht, tuvastamata on organ või juhtivtöötaja, kes on väidetavalt AS RAGN SELLS huvides väärteo toime pannud. Kindlaks ei ole tehtud organi või juhtivtöötaja käitumise koosseisupärasust, õigusvastasust ega süülisust ning puuduvad tõendid väärteo toimepanemise kohta üldse. Kaebuses toodud väärteomenetluse olulisi rikkumisi ei ole võimalik edasises menetluses ega asja arutamisel esimese astme kohtus kõrvaldada, mistõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada. Kohtuväline menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet oma kirjalikus vastuses kaebusele nõustus kaebuse motiividega ning ei avaldanud soovi osaleda kohtuistungil. Kohus leiab, et AS RAGN-SELLS kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele. Kohtule esitatud originaalmaterjalidest nähtub, et otsuses on rikkumise ajana esitatud kaks kuupäeva ja kellaaega, rikkumise kohana on märgitud Nelgi tn 30 ja Põllu tn 3 piirkonna tänavad. Sellest tulenevalt ei ole otsusest üheselt arusaadav, mis oli väärteo toimepanemise konkreetne aeg ja koht - kas rikkumine toimus mõlemal märgitud kuupäevadest kahel korral või mõlemal päeval ühel märgitud kellaaegadest, ning kui ühel kellaajal, siis missugusel. Samuti ei ole arusaadav, missuguses kohas täpselt rikkumine toime pandi. Otsuses märgitud koht „Nelgi tn 30 ja Põllu tn 3 piirkonna tänavad“ on tegelikult piiritlemata ala ning selline ala ei saa olla käsitletav väärteo toimepanemise kohana. Samuti on ilmne, et kui ka oleks märgitud täpne aeg, ei olnud väärtegu võimalik toime panna üheaegselt korraga kogu otsuses märgitud alal. Nagu kaebuse esitaja õigesti märgib, on väärteo toimepanemise aeg ja koht kiirmenetluse õiguspärase otsuse sisu osad. VTMS § 57 määrab, missuguseid andmeid kiirmenetluse otsus peab sisaldama. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 6 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses väärteo toimepanemise aeg ja koht. Viimased peavad seaduse mõtte kohaselt olema võimalikult täpsed. Kaevatud otsuses aga ei ole väärteo toimepanemise aeg ja koht üheselt arusaadavad. Samuti on otsuses tuvastamata isik, kes tühjendas prügikaste väidetavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja rikkudes. Seega ei ole otsusest võimalik aru saada, mis kohas, mis kellaajal ja kelle poolt (konkreetne auto ja selle juht) väidetav rikkumine toime pandi. Kaevatud menetluses on rikkumine süüks pandud AS RAGN SELLS juhatuse liikmele.
lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Vastavalt
lg 2 on karistatav vaid tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises isik on süüdi. Kohus ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et juhatuse liige ARon 2 rikkumise toime pannud sellega, et on jätnud vajaliku töökorralduse firmas teostamata, mistõttu on rikkumine pandud toime tema poolt juriidilise isiku huvides. Jäätmete vedamine ja selle korraldamine on aktiivne tegevus. Selline tegevus muutub ebaseaduslikuks juhul, kui see toimub vastavate normide rikkumisega, antud juhul Tallinna jäätmehoolduseeskirja rikkumisega. Rikkumisest kui sellisest saab aga rääkida vaid juhul, kui oleks tuvastatud menetlusaluse isiku tegevus – antud juhul korralduse andmine jäätmete vedamiseks öörahu tundide ajal. Sellist tegevust AS Ragn-Sells käitumises tuvastatud ei ole. Autojuhile annab logistik sõidulehe, mida autojuht peab täitma. Sõidulehel on kirjas aadressid, kus on vastaval kuupäeval vajalik tühjendus teostada. Autojuhtidele on kõiki kehtivaid seadusi tutvustatud koolituse korras. Seega ei ole menetlusaluse isiku tegevusetus – vajaliku jäätmeveo töökorralduse teostamata jätmine Nõmme linnaosas – saabunud tagajärjega põhjuslikus seoses ja siinkohal ei ole tegemist hüpoteetilise põhjuslikkusega. Kohtuväline menetleja on viitega üldtuntud asjaolule (KrMS § 60 lg 3) põhjendanud menetlusaluse isiku tegutsemist juriidilise isiku huvides varalise kasu saamisega. Riigikohus on aga asunud seisukohale, et kuna juriidilise isiku huvid võivad olla kahtlemata laiemad kui üksnes varalise kasu saamine ning puudutada ka valdkondi, mis jäävad tema põhitegevusest väljapoole, tuleb küsimus, kas tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides, lahendada igal konkreetsel juhul lähtuvalt väärteoasjas tuvastatud faktilistest asjaoludest. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt hakkavad tühjendajad tööd tegema öötundidel põhjusel, et mitte jääda jalgu hommikusele liiklusele, s.t tegutsetakse avalikkuse huvides. Seetõttu ei piisa juriidilise isiku huvides tegutsemise põhjenduseks väitest, et huviks oli varalise kasu saamine ning et tegemist oli üldtuntud asjaoluga. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et käesoleval juhul ei ole selgitatud välja kumbagi tunnust, mille alusel saaks omistada teo juriidilisele isikule – ei subjekti (füüsilisest isikust juhtivtöötajat või organit) ega subjektiivset tunnust (juriidilise isiku huvides tegutsemist). Otsuse kohaselt vedas AS Ragn Sells jäätmeid öörahu tundide ajal ning häiris nimetatud tegevusega linnakodanike öörahu. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 11 lg 7 kohaselt jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu, välja arvatud juhul, kui keskkonnaamet on andnud nõusoleku olmejäätmete vedamiseks öörahutundide ajal. Nii esimesel kui teisel juhul peab aga müra suurus jääma sotsiaalministri 04.03.2002.a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud öise aja liiklusmüra piirtaseme arvsuuruse piiridesse. Kohtuväline menetleja ei ole aga teostanud AS Ragn Sells poolt tekitatud müra taseme mõõtmist, selgitamaks välja, kas see ületas sotsiaalministri määruses kehtestatud liiklusmüra piirtaseme arvsuurust öisel ajal. Sellest tulenevalt on kaebuse esitaja märkinud õigesti, et tuvastamata on väärteosündmus. Väärteo originaalmaterjalidest nähtuvalt tõendavad käesolevas menetluses kogutud tõendid jäätmete vedamist AS RAGN-SELLS poolt, kuid tõendamata on jäätmehooldusnõuete rikkumine ning tuvastamata on, mis ajal, mis kohas ja kelle poolt väidetav rikkumine toime pandi. Kuna puuduvad tõendid väidetava rikkumise kohta, puuduvad käesolevas asjas väärteo tunnused. Kui puuduvad väärteo tunnused, tuleb vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1 lõpetada menetlus. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 120 lg 1, § 132 p 3, kohus 3 otsustas: Rahuldada AS RAGN SELLS kaebus ja tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei 05.11.2007.a otsus väärteoasjas nr MPOL07-JH-1340-K-J ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.