07.12.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 979382 selles, et 07.12.2007 kella 10.30 ajal Haabersti 1 asuvas kaupluses Jysk möödus Irina Butova kassast, jättes tasumata kaasaväetud kauba eest summas 332 krooni ja 10 senti, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku vallasasja vastu,
Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et varastas enda tarbeks. 11.12.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 993359 selles, et 11.12.2007 kella 16.10 ajal Tartu mnt 87 asuvas kaupluses Prisma möödus Irina Butova kassast, jättes tasumata kaasaväetud kauba eest summas 979 krooni ja 40 senti, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku vallasasja vastu,
Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et varastas täna kaupluses toidukaupu. 20.01.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 978040 selles, et 20.01.2008 kella 19.00 ajal Paldiski mnt 56 asuvas kaupluses Selver möödus Irina Butova kassast, jättes tasumata kaasaväetud kauba eest summas 788 krooni ja 30 senti, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku vallasasja vastu,
Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et kahetseb toimepandut, enam kuritegusid toime ei pane. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kutse oli menetlusalune isiku isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Arvestades taolist asjaolu asub kohus seisukohale, et kohtukutse tuleb lugeda kätteantuks ning seetõttu on menetlusalusele isikule väärteoasja arutamise aeg ja koht teada. Menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks, mistõttu peab kohus võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku kohalolekuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata. Seega tuleks kohaldada pikemaajalist aresti ja välja mõista menetluskulu. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokollide koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli ja amfetamiini tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Samuti leiab kohus, et menetlusaluselt isikult kaupluses pärast kassade läbimist kauba äravõtmise ja menetlusaluse isiku kinnipidamise faktiga on menetlusaluse isiku süü KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises tõendatud. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega kokku 33 590 krooni ulatuses. Rahatrahvid on senini tasumata. Samuti on teda karistatud lühiajaliste arestidega kokku 23 päeva ulatuses. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut on ka varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada pikemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud ja aresti kandmise ajal peaks olema välistatud uute samalaadsete väärtegude toimepanemine. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.