← Eesti

4-07-6820\1

4-07-6820 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-6820 (2316,07,008421; 2318,07,011691; 2316,07,008755; 2316,08,000364) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Julia Pavlova (ik: 48112040250, elukoht: XXX) Kohtuvälise menetleja esindaja Evelin Pajula RESOLUTSIOON
  3. Julia Pavlova süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 30 (kolmkümmend) päeva.
  4. Määratud arest kuuluvad ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 04.08.
  5. Juhul, kui määratud arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmise aja algust arvestada alates Julia Pavlova aresti kandmisele toimetamisest.
  6. Julia Pavlovalt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 2130 (kaks tuhat ükssada kolmkümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul aresti ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXXX Hansapangas, viitenumbriga XXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „Julia Pavlova, 4-07-6820, joobe tuvastamise tasu“.
  7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
  8. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 05.02.
  9. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 08.11.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 987841 selles, et 08.11.2007 peeti Viru Väljak 4/6 kinni Julia Pavlova, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 5985/99 tuvastati menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist ja amfetamiinist ning rahustitest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 16.11.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 985818 selles, et 16.11.2007 peeti Viru 24 juures kinni Julia Pavlova, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 6119/234 tuvastati menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist ning rahustitest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 17.12.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 979116 selles, et 17.12.2007 peeti Uus-Maleva 3 juures kinni Julia Pavlova, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 6682/259 tuvastati menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist ja bensodiasepiinidest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 15.01.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 986422 selles, et 1501.2008 peeti Vabaduse Väljak 10 hoones kinni Julia Pavlova, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 154/154 tuvastati menetlusalusel isikul kerge komibeeritud joove fentanüülist ja amfetamiinist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli väärteoasja arutamise ajast ja kohast teadlik. Kohus leiab, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isikuta ja kohus ei ole menetlusaluse isiku ilmumist teinud kohustuslikuks. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena pikemaajalisem arest, kuivõrd varem määratud trahvid on senini tasumata ja lühiajalised arestid ei ole oma mõju avaldanud. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokollide koostamisel ja ekspertiisiakti, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorsete analüüsidega ja osaliselt süüd tunnistavate ütlustega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli ja amfetamiini tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvide ja arestidega. Senini on rahatrahvid tasumata. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ning seetõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes pikemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.