1-08-563\2

1-08-563 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-563 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Kristi Rande Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid Sergei Mandriku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Mandrik (isikukood: 37509040257; viibib XXX Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Sergei Mandrik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXX Vangla esitas 15.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Mandriku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Mandrik tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 19.12.2005.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 3-aasta ja 3-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka. 2 Karistuse kandmise algus oli 29.08.2005.a ja lõpp on 29.11.2008.a. S. Mandriku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas olles lõpetas keevitaja kursused, praegu õpib eesti keele algtaseme ja keevitaja täiendavatel kursustel. Vangistuse jooksul on 4-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama elukaaslase ja tema vanaema juurde XXX. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu S. Mandriku vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetava puhul on risk, et ta ei tule vabaduses majanduslikult toime ning tarbib edasi narkootikume. Sergei Mandrik taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kriminaalhooldusametniku seisukohaga ning lisaks võttes arvesse, et isik ei ole teinud reaalseid pingutusi vabanemise nimel, nt. otsinud töökohta vms. Samuti vanglas on rikkunud korduvalt korda ja saanud distsiplinaarkaristusi, samuti probleemid narkootikumidega. Mistõttu on kõrge risk, et vabaduses seaduskuuleka eluga toime ei tule. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud S. Mandriku ja prokuröri arvamuse, leiab, et S. Mandrik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Mandriku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik ei ole teinud reaalseid pingutusi vabanemise nimel, ei ole otsinud töökohta vms. Samuti on vanglas rikkunud korduvalt korda ja saanud distsiplinaarkaristusi, samuti probleemid narkootikumidega. Mistõttu on kõrge risk, et vabaduses seaduskuuleka eluga toime ei tule. Arvestades S. Mandriku poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik