4-07-1452\8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril
2. a Tartu Väärteoasja number 4-07-1452 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Väärteoasi Tiit Niinepi kaitsja advokaat Rene Varuli kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 07.03.
3. a otsusele nr 2602,07,002975 Menetlusalune isik Tiit Niinep, isikukood: 34007142716, kodanik, elukoht: X X X, töökoht: Kaitsja Advokaat Rene Varul Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur, esindaja juhtivkonstaabel Hillar Leet RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1, kohus otsustas:
4. jätta kaebus rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri 07.03.
5. a otsus nr 2602,07,002975, millega karistati Tiit Niinepit kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 lg 2 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut s.o 1200 krooni, muutmata.
6. Menetluskulud, kaitsjatasu 5310 krooni, jätta Tiit Niinepi enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele Maakohtu kantseleis
7. novembril
8. a alates kella 14.00-st. kättesaadav Tartu Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik 19.02.
9. a koostas Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse konstaabel Helar Pärn väärteoprotokolli (koopia tl 23) selle kohta, et 03.01.
10. a kella 18.40 ajal Tartu maakonnas Kambja vallas Põlva-Reola maantee 27,
11. km-l T. Niinep koera omanikuna ei taganud järelevalvet oma koera üle, vältimaks tema lahtipääsemist. Sellega rikkus T. Niinep Kambja Vallavolikogu 26.06.
12. a määrusega nr 12 kinnitatud „Koerte ja kasside pidamise eeskirja“ § 3 lg 1 p
13. Antud nõude rikkumise tõttu tekitas lahtipääsenud koer (ootamatult üle sõidutee jooksmisega) varalise kahju sõiduauto Audi A4, reg. märgiga XXX XXX, omanikule sõiduki vasakpoolse esiosa deformatsiooni näol ja seega pani T. Niinep toime kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 663 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Lõuna Politseiprefektuuri 07.03.
14. a otsusega väärteoasjas nr 2602,07,002975 (koopia tl 1314) karistati T. Niinepit KOKS § 663 lg 2 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 1200 krooni. 28.03.
15. a esitas menetlusalune isik T. Niinep oma kaitsja R. Varuli kaudu kohtuvälise menetleja otsuse peale Tartu Maakohtule kaebuse (tl 3-7). Kaebuse esitaja leiab, et väärteomenetluses kogutud tõendid ei kinnita tõsikindlalt, et Andrus Kiudorvi poolt juhitud sõidukiga Audi A4, reg. märgiga XXX XXX, toimunud avariis oleks osalenud tema koer. T. Niinepil oli tõepoolest koer, kes jäi kadunuks umbes 6-7 tundi enne avarii toimumist ja kes leiti 2 päeva hiljem surnuna eemal õnnetuspaigast, kuid menetlusalune isik on veendunud, et tema koer suri vanadusse (koer oli 16 a vana), sest tal puudusid igasugused märgid, mis oleksid osutanud traumale (luumurrud, haavad). Audi A4 vigastused viitavad aga intensiivsele kokkupõrkele ning see tähendab, et koer ei oleks saanud avariist väljuda ilma väliste vigastusteta. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuses toodud Kambja vallavolikogu poolt kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirja § 3 lg 1 p 1 säte reguleerib koeraga olemist sellises avalikus kohas, kus viibib ka teisi inimesi, kellele võib koera lähedus olla ohtlik või vähemalt ebamugav (nt jalutades koera pargis, rannas jm). Käesoleval juhul on tegemist koera pidamisega maakohas ning seega ei ole viide koerte ja kasside pidamise eeskirja § 3 lg 1 p-le 1 asjakohane. Järelikult on kohtuväline menetleja teinud põhjendamatu otsuse ning see tuleb tühistada. Tartu Maakohtu 25.09.
16. a ja 25.10.
17. a toimunud istungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri ametnik leidis kohtus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri 07.03.
18. a otsus väärteoasjas nr 2602,07,002975 muutmata. 2 Tõendid ja kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalune isik T. Niinep andis kohtus ütlusi, millest selgub, et tema koer oli juba vana, kuskil 15-17 aastane, musta värvi, valge rinnaesise, sabaotsa ning käppadega. Kasvult oli ta umbes 50 cm kõrgune, laika mõõtu. Menetlusalusel isikul oli kombeks võtta oma koer kaasa kodunt, mis asus Lalli külas, 3 km kaugusel Sirvaku külas asuvale veskile, kus ta iga päev käis. Kui T. Niinep traktoriga veskile ning tagasi sõitis, jooksis koer tee kõrval põllu peal kaasa. Koer oli selliselt koolitatud, et ta ei jooksnud kunagi tee peale. Sel ajal, kui menetlusalune isik loomi talitas, mängis tema koer naabri koeraga. Ühel päeval, kuskil kella 10-11 vahel veskilt tagasi tulles avastas ta umbes poole kilomeetri peal, et koer oli kõrvalt kadunud. T. Niinep läks koormaga koju, kuid koera ei olnud ka seal. Päeval käis T. Niinep koera veski juures mitmel korral otsimas, kuid ei leidnud teda. Ta ei näinud seal ka E. R ega teiste naabrite koeri, kes tavaliselt seal ringi jooksid. Järgmisel hommikul - kuupäeva ei mäleta, kuid see võis olla 03.01.
19. a, - kella 11-12 vahel läks menetlusalune isik jälle veskile ning leidis Tartu poolt tulles paremat kätt tee äärest E. R koera laiba. Laiba ümber oli punaseid ja valgeid plastmassitükke, nagu on autode tulesüsteemid. Veskilt tagasi tulles läks ta sinna, kus koera laip oli, ning hakkas Tartu suunas paremat kätt rohu seest otsima, kas ka tema koeraga on midagi juhtunud, sest koera ei olnud ikka koju tulnud. Avariikohast tükk maad Tartu poole põllu pealt leidis menetlusalune isik oma koera lamamas, nina kodu poole. Koeral ei olnud kusagilt verd väljas, ei ninast, suust ega tagant saba alt. Nahk ja karv oli kõik sile. Silmad olid alles ja keel oli suus. T. Niinep pööras koera ringi. Ka teisel küljel ei olnud karv savine. Menetlusalune isik katsus, et ehk on kondid katki, kuid ei käppadel, liigestel ega kaelal luumurdu ei olnud, selgroog ei olnud samuti paistetanud. Menetlusalune isik pani oma koera kilesse ning tõi koju. Vastuolude tõttu koera kadumise aja osas avaldas kohus menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlused (tl 22). 19.02.
20. a toimunud ülekuulamisel andis T. Niinep ütlusi, millest ilmneb, et päeval, mil arvatakse, et tema koer põhjustas avarii, s.o 03.02.
21. a, läks ta koeraga õhtu eel veskile. Tagasi tulles mängis koer veidi aega naabrite koertega. Umbes poolel teel jäi koer T. Niinepist tahapoole. Hiljem, videviku ajal otsima minnes ei leidnud ta oma koera ei naabertalude ega veski juurest. Järgmisel hommikul taas veskile sõites nägi T. Niinep Tartu poolt tulles paremal pool teeserval E. R koera laipa. Kui õhtupoolikuks menetlusaluse isiku koera ikka veel koju ei olnud tulnud, läks T. Niinep oletatavat avariikohta täpsemalt üle vaatama. Sellest kohast, kus oli teise koera laip, 37 sammu Tartu poole ja 21 sammu vasakule ta oma koera leidiski. Kohtus ei suutnud menetlusalune isik enam täpselt meenutada, kunas koer kadus ja mitme päeva pärast ta leiti. Kuupäeva „03.02.
22. a“ olevat T. Niinep ülekuulamisprotokolli kirjutanud menetleja käsul. Koera leidmise koha osas kinnitas ta kohtuvälises menetluses antud ütlusi, täpsustades, et tema sammu pikkuseks on ca meeter. Tunnistaja E R andis kohtus ütlusi selle kohta, et temal oli väike, umbes kassisuurune emane koer Muri. E. R oma koera ketis ei hoidnud. T. Niinepi koer - hästi suur, umbes hundikoera mõõtu tugev valge lõuaalusega süsimust isane koer - oli ka lahtiselt. Ta oli elurõõmus ning käis tihti Muriga mängimas. Veebruarikuus - kuupäeva ei mäleta - jäi Muri auto alla. T. Niinep tõi sellest sõna. T. Niinep ütles veel, et koos Muriga jäi ka tema koer auto alla, et auto oli tema koera kaugemale põllu peale löönud. Kohale minnes nägi E. R, et Muri laip ongi tee ääres. Auto oli 3 temast üle sõitnud – koer oli kruusa sisse pressitud ning kummi muster oli puusa peal. Tunnistaja A. Kiudorvi kohtus antud ütluste ning kohtus avaldatud tunnistaja poolt koostatud liiklusõnnetuse skeemi (koopia tl 26) kohaselt sõitis tema jaanuarikuus õhtusel pimedal ajal autoga Tartust Põlvasse. Kiiruseks oli umbes 90 km/h. Jõudnud Vana-Kuuste asulast läbi, alustas ta möödasõitu tema ees liikunud sõiduautost. Olles teise sõiduki kõrvale jõudnud, jooksid paremalt poolt teise sõiduki eest A. Kiudorvi auto ette kaks koera. Auto, millest A. Kiudorv mööda sõitis, võttis hoogu maha, ilmselt oli selle juht koeri enne teda näinud. Autotulede valguses oli näha, et üks koer oli väiksem ja teine umbes hundikoera suurune. Suurem oli kas must või tumedat värvi. Koerad ajasid üksteist taga - väiksem tuli ees ja suurem kohe tema järel. A. Kiudorv pidurdas, kuid sellele vaatamata toimus kokkupõrge auto vasakusse nurka. Mats oli nii tugev, et kõrvalistuja turvapadi avanes. Purunesid mõlemad radiaatorid ja roolivõimu pump. Autol olid ka vasaku esiosa vigastused. Stange ja tuled olid katki. Kapoti nurga lõi ära, vasaku nurga muljus ära. Esiklaas mõranes. Kahju tekkis umbes 50 000 krooni eest. Koerad said samuti kannatada. Väiksem koer käis auto alt läbi ning jäi keset teed lamama, verine ja soolikad väljas. Teine kadus kuhugi ning teda ei õnnestunudki leida, sest oli pime. Hiljem sai väike koer politseid oodates teepervele tõstetud. Liiklus oli tihe ning A. Kiudorv ei soovinud, et asitõend häviks. Kohtus avaldatud 03.01.
23. a liiklusõnnetuse akti (koopia tl 16-17) kohaselt toimus 03.01.
24. a kella 18.40 ajal Tartu maakonnas Kambja vallas Põlva-Reola maantee 27,
25. km-l liiklusõnnetus, kus A. Kiudorvi poolt juhitavale mootorsõidukile Audi A4, reg. märgiga XXX XXX, jooksid ette kaks koera, kelledest üks kuulus T. Niinepile ja teine E. R. Liiklusõnnetuse tagajärjel said vigastada Audi A4 esipamper, vasakpoolne esituli, esisuunatuled, radiaator, vasakpoolne esiporitiib, esiklaas (mõrad) ja turvapadi. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tema kaitsja, kohtuvälise menetleja ametniku ja tunnistajad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et T. Niinepi kaebus ei ole põhjendatud. Tunnistaja A. Kiudorvi ütlused, neid täpsustav skeem ning 03.01.
26. a liiklusõnnetuse akt kogumis tõendavad, et 03.01.
27. a kella 18.40 ajal Tartu maakonnas Kambja vallas PõlvaReola maantee 27,
28. km-l jooksid A. Kiudorvi poolt juhitud mootorsõidukile Audi A4, reg. märgiga XXX XXX, ette kaks koera. A. Kiudorv pidurdas, kuid sellele vaatamata põrkas A. Kiudorvi juhitud auto koertega kokku. Tunnistaja A. Kiudorvi ütlused ning 03.01.
29. a liiklusõnnetuse akt tõendavad veel, et nimetatud kokkupõrke tagajärjel said vigastada Audi A4 esipamper, vasakpoolne esituli, esisuunatuled, radiaator, vasakpoolne esiporitiib, esiklaas (mõrad) ja turvapadi. Kahju tekkis umbes 50 000 krooni eest. Tunnistaja A. Kiudorvi ütlused tõendavad, et tema sõiduki ette jooksnud koertest üks oli väike ning teine suur, umbes hundikoera suurune. Suurem koer paistis autotulede valguses kas musta või tumedat värvi. Tunnistaja A. Kiudorvi ütlustes kirjeldatud koerad vastavad oma välimuselt tunnistaja E. Rossmanni ning menetlusaluse isiku T. Niinepi koertele. Nimelt kinnitavad E. R ütlused, et temal oli väike, umbes kassisuurune emane koer Muri, seevastu T. Niinepil oli hästi suur, umbes hundikoera mõõtu tugev valge lõuaalusega süsimust isane koer. Ka menetlusalune isik on omaks võtnud, et tema koer oli kasvult umbes 50 cm kõrgune, laika mõõtu ning enamaltjaolt musta värvi, ainult rinnaesine, sabaots ning käpad olid valged. 4 Seda, et väiksem koer oli E. R oma, kinnitavad tunnistaja E. R ütlused, mille kohaselt sai tema koer veebruarikuus surma. E. R ise ei näinud, kuidas Muri surma sai, kuid E. R on kindel, et temast oli auto üle sõitnud – koer oli tee ääres kruusa sisse pressitud, kummi muster puusa peal. Lisaks haakub tunnistaja E. R poolt kirjeldatu A. Kiudorvi ütlustega kokkupõrke toimumise ning selle kohta, et väiksem koer käis auto alt läbi ning jäi keset teed lamama, verine ja soolikad väljas, ning et hiljem sai väike koer politseid oodates teepervele tõstetud. Selle kohta, et E. R pakkus ajaks, mil tema koer surma sai, veebruarit, leiab kohus, et E. R on kuud segi ajanud ning ekslikult nimetatud jaanuarikuu asemel veebruari. Toimunust on möödas kolmveerand aastat, tunnistaja enda näol aga tegu pensionäriga. Seega ajalisest distantsist ning ealistest iseärasustest tulenevalt ei pruugi tema mälu detailide osas enam selge olla. Pealegi ei ole eksimus oluline - nii jaanuar kui ka veebruar on talvised kuud, samuti jäävad nad aasta algusesse. Selliste sarnasuste tõttu võib nende tagantjärgi eristamine olla raskendatud. Menetlusaluse isiku ütlustest selgub, et tema koer jäi umbes A. Kiudorviga toimunud avarii paiku kadunuks. Samas välistas T. Niinep selle, et tema koer suri kokkupõrkes A. Kiudorvi autoga. Kohus, võrrelnud T. Niinepi kohtus antud ütlusi tema enda ütlustega kohtuvälises menetluses, samuti mõlema tunnistaja ütlustega, leiab, et menetlusaluse isiku ütlused nii koera laiba seisukorra kui ka laiba leidmise täpse aja osas ei ole usaldusväärsed. Aja osas on T. Niinepi ütlused ebausaldusväärsed, sest menetluse erinevates etappides on tema poolt esitatud asjaolud olnud ebajärjekindlad. Kohtueelses menetluses on ta väitnud, et koer läks kaduma 03.02.
30. a, s.o kokkupõrke päeval õhtu eel ning leiti surnuna järgmise päeva õhtupoolikul. Kaebuses toodud asjaolude kohaselt jäi koer kadunuks umbes 6-7 tundi enne avarii toimumist ja leiti 2 päeva hiljem surnuna eemal õnnetuspaigast. Kohtus möönis T. Niinep lõpuks isegi, et nii pika aja möödudes ei suuda ta täpselt meenutada ega ole seepärast enam kindel, millal tema koer kaduma läks. Koera vigastuste osas ei saa T. Niinepi ütlusi usaldada, kuna E. R ütlused tõendavad, et algul rääkis ka T. Niinep ise, et tema koer jäi koos E. R koeraga auto alla. Seega pidid koera juures olema mingid välised tundemärgid, mis panid menetlusalune isiku seda nii kindlalt väitma. Menetlusaluse isiku väide, et E. R võib midagi segi ajada, sest oli oma koera surma tõttu endast väljas, ei ole tõsiseltvõetav. Välja arvatud eksimine sündmuse toimumise ajas, haakusid tunnistaja E. R ütlused teiste tõenditega ning sellest saab järeldada, et need vastavad tegelikkusele ning on usaldusväärsed. Samuti on vähetõenäoline, et T. Niinepi koer suri vanadusse just avarii toimumisega samal ajal ning avarii toimumise vahetus läheduses, eriti kui arvestada seda, et päev või pool enne avariid oli T. Niinepi koer oma vanusele vaatamata olnud terve ja tugev. Nimelt tõendavad menetlusaluse isiku enda ütlused, et koer jooksis tema traktori kõrval kaasa ning mängis sel ajal, kui tema loomi talitas, naabrite koeraga. Seega tulevad menetlusaluse isiku ütlused koera laiba leidmise aja ning laiba seisukorra kohta kui mitteusaldusväärsed tõendikogumist välistada. Kohus leiab, et kuna Audi A4-le tekitatud vigastused olid nii massiivsed, ei saanud neid tekitada ainult E. R koer, kes nagu eespool tõendamist leidis, oli väikest kasvu. Seega pidi avariis osalema veel teinegi koer. Kokkupõrke intensiivsuse tõttu pidi seegi koer kas surma või vähemalt väga suuri tervisekahjustusi saama. Samas ei ole E. R ega T. Niinep maininud seda, et ümbruskonnast oleks kõnealusel ajal lisaks nende koertele veel mõni koer vigastada või surma saanud (kaduma läinud). Väikeses kohas oleks sellest kindlasti juttu olnud, seda enam, et üheks avariis osalejaks oli E. R enda koer. T. Niinepi väide, et koer oli koolitatud ning ei läinud kunagi tee peale, tuleb jätta tähelepanuta. A. Kiudorvi ütlused kinnitavad, et suurem koer ajas väiksemat, s.o E. R koera taga. Ka E. R ning T. 5 Niinepi ütlused räägivad sellest, et koerad mängisid üksteisega. See seletab, miks koer, kes tavaliselt tee peale ei läinud, käitus sel korral õpitule vastupidiselt ning jooksis tee peale. Eelnevaga asub kohus seisukohale, et koerad, kes A. Kiudorvi poolt juhitud autoga kokku põrkasid, kuulusid T. Niinepile ning E. R, kusjuures suurem oli T. Niinepi ja väiksem E. R oma. Tunnistaja A. Kiudorvi ütluste kohaselt oli kokkupõrge koertega nii tugev, et kõrvalistuja turvapadi avanes, purunesid mõlemad radiaatorid ja roolivõimu pump, mõranes esiklaas, katki läksid stange ja tuled, kapoti nurk oli ära löödud ning vasak nurk ära muljutud. Ka liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt olid auto vigastused küllalt ulatuslikud. Kuna E. R koer oli väike, siis ainult tema üksi ei saanud sõiduautole selliseid vigastusi tekitada. Eelnevast saab järeldada, et autole tekitatud vigastustest enamuse põhjustas T. Niinepi koer, kes oli suur ja tugev. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli temal kombeks võtta oma koer kaasa kodunt Lalli külast 3 km kaugusel Sirvaku külas asuvale veskile, kus ta iga päev käis. Kui T. Niinep traktoriga veskile ning tagasi sõitis, jooksis koer tee kõrval põllu peal kaasa. Sel ajal, kui menetlusalune isik loomi talitas, mängis tema koer naabri koeraga. Ühel päeval veebruaris, kuskil kella 10-11 vahel veskilt tagasi tulles avastas ta umbes poole kilomeetri peal, et koer oli kõrvalt kadunud. Menetlusaluse isiku ütlustega haakuvad tunnistaja E. R selle kohta, et tema koer oli vabapidamisel ning et T. Niinepi koer, kes oli ka lahtiselt, käis tema koeraga mängimas. Sellega loeb kohus tõendatuks, et T. Niinep, sõites igapäevaselt teises külas asuva veski juurde, lasi koeral vabalt tee kõrval kaasa joosta, ning avarii toimumise päeval jooksis koer traktori kõrvalt minema. Kambja Vallavolikogu 26.06.
31. a määrusega nr 12 kinnitatud „Koerte ja kasside pidamise eeskirja“ § 3 lg 1 p 1 kohaselt koera või kassiga avalikus kohas viibimisel peab omanik tagama järelevalve oma koera või kassi üle, vältimaks nende lahtipääsemist. Koeraga avalikus kohas viibimisel, kui läheduses on teisi inimesi või koeri, peab koer olema lühikese, omanikust maksimaalselt 1 m raadiuses liikumist võimaldava keti või rihma otsas või peab omanik koera tellitava rihma kasutamisel endast maksimaalselt 1 m raadiusesse tõmbama. Nimetatud nõue ei kehti spetsiaalselt koerte treeninguks, jooksutamiseks jm eraldatud ja tähistatud territooriumil. Kuna eelkirjeldatud käitumisega ei taganud T. Niinep oma koeraga väljaspool kodu viibides tema üle piisavat järelevalvet, sai võimalikuks, et koer jooksis ära ning sattus A. Kiudorvi juhitud sõiduki ette. Asjakohane ei ole kaebuses esitanud väide, et kohtuväline menetleja on viidanud valele normile. Kambja Vallavolikogu 26.06.
32. a määrusega nr 12 kinnitatud „Koerte ja kasside pidamise eeskirja“ § 1 lg 3 p-le 2 vastavalt on avalikuks kohaks territoorium, ehitis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on üldises kasutuses, samuti laste- ja haridusasutused, ametiasutused, kalmistud, vabaõhulava, ühissõiduk jmt. T. Niinepi kirjeldatud tee, mida mööda ta oma kodunt Sirvakule sõitis, koos sellega piirneva alaga oli mõeldud vabaks kasutamiseks määratlemata isikute ringile. Seega oli tegu avaliku kohaga ning kohtuväline menetleja on T. Niinepi rikkumise õigesti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et lemmikloomaga mistahes avalikus kohas, v.a spetsiaalselt koerte treeninguks, jooksutamiseks jm eraldatud ja tähistatud territooriumil viibides tuleb tema üle tagada selline kontroll, et ta ei pääseks lahti. Juhul, kui avalikus kohas on teisi inimesi või teisi loomi, siis peab see kontroll olema veelgi tugevam ning ei hõlma mitte ainuüksi lahtipääsemise ärahoidmist, vaid ka selle vältimist, et loom ei häiriks ega segaks teisi kohapeal viibivaid inimesi ning loomi (Kambja Vallavolikogu 6 26.06.
33. a määrusega nr 12 kinnitatud „Koerte ja kasside pidamise eeskirja“§ 3 lg 1 p 1 teine lause). KOKS § 663 lg 2 sätestab väärteona koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse. Kõike eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, et T. Niinepi tegevuses on tõendamist leidnud KOKS § 663 lg 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivne külg, s.o koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumine, kui see põhjustas varalise kahju. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalune isik T. Niinep pani toime KOKS § 663 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ning et teda tuleb toimepandu eest karistada. III Karistuse mõistmine KOKS § 663 lg 2 kohaselt karistatakse koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas varalise kahju, kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Lõuna Politseiprefektuuri 07.03.
34. a otsusega väärteoasjas nr 2602,07,002975 karistati T. Niinepit rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 1200 krooni. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg-le 1 kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T. Niinepi tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Arvestades eelnevat ja seda, et T. Niinepit pole varem väärtegude eest karistatud (tl 33) ning et sõidukile tekitatud vigastused oli osaliselt põhjustatud ka E. R süülisest käitumisest (väärteoprotokoll ning väärteootsus E. R kohta), asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt T. Niinepile määratud rahatrahv, mis jääb sanktsiooni miinimummäära lähedale, on kohane karistus. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Menetlusalune isik esitas kohtule taotluse kaitsekulude hüvitamiseks 5310 krooni ulatuses (tl 5556). Kuna VTMS § 38 lg 1 ning kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg-te 1 ja 3 koostoimest tulenevalt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, jäävad T. Niinepi kaitsekulud menetlusaluse isiku enda kanda. Ingeri Tamm Kohtunik 7