← Eesti

4-08-1444\1

4-08-1444 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-1444 Kohtunik Karin Olentšenko Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Umat Šebzuhhov’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse komissari 05.01.2008.a määrusele väärteoasjas nr 2314,07,038884 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Umat 34607180289; elukoht: XXX) Šebzuhhov (isikukood Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalitus (asukoht: Tallinn, Rahumäe tee 6) RESOLUTSIOON
  2. Umat Šebzuhhov’i kaebus rahuldada.
  3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse komissari 05.01.2008.a määrus väärteoasjas nr 2314,07,038884 ning saata väärteoasi menetluse jätkamiseks kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Määrus on väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 191 p 12 kohaselt lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik Väärteoasja nr 2314,07,038884 menetlemisel on tuvastatud, et 14.02.2007.a kell 18:26 toimus liiklusõnnetus Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Narva mnt Saha-Loo ristmikul, milles osalesid sõidukid Mercedes Benz (MB S350TD) registreerimismärgiga 100 MCO (sõiduki 2 juht Umat Šebzuhhov) ja Opel Vectra registreerimismärgiga 457 AXN (sõiduki juht A R). Liiklusõnnetuse toimumise päeval on võetud ütlused mõlema sõiduki juhilt ning vastavalt politsei poolt koostatud määrustele on ütlused järgmised (väärteoasja materjalide juures olevad ütlused on antud vene keeles, tõlge puudub): Umat Šebzuhhov’i ütluste kohaselt juhtis ta sõiduautot MB Maardust Tallinnasse. Nähtavus oli normaalne, sõidutee seisund oli rahuldav, sõidukiirus oli 55 km/h. Tema taga liikunud sõiduk alustas möödasõitu, mille tagajärjel riivas tema poolt juhitud autot, millega tema liikus parempoolses sõidureas. Sõiduauto MB asus liiklusõnnetuse sündmuskohast mõned meetrid eemal, kuna U. Šebzuhhov ei saanud alguses aru, et tema sõidukile oli otsa sõidetud. Hetkel, kui ta seda taipas, peatas koheselt oma sõiduki. A R’i ütluste kohaselt juhtis ta sõiduautot Opel Vectra, sõites mööda Peterburi maanteed Maardust Tallinna suunas parempoolses sõidureas. Sõidukiirus oli 75-80 km/h, sõidukil olid sisse lülitatud lähi- ja udutuled. A. R soovis ümber reastuda vasakusse sõiduritta, selleks vaatas ta eelnevalt tahavaatepeeglisse, taas ette vaadates märkas ta järsku ümberpöördel seisvat sõiduautot MB. A. R püüdis vältida kokkupõrget ja keeras järsult rooli vasakule. Peale kokkupõrget A. R oma sõidukit ei liigutanud. Sõidutee oli talvine, väljas oli pime, sõiduteed nägi ta selgelt. Reastuda ümber vasakusse sõiduritta soovis ta seepärast, et parempoolne sõidurada oli halvas seisukorras. Samuti on menetluse käigus võetud ütlused tunnistaja S M’ilt, kelle ütluste kohaselt sõitis ta mööda Peterburi maanteed Lagedilt Pirita suunas. Saha-Loo ümberpöördel peatus ta sooviga pöörata Tallinna poole. Hetkel kui ta seisis tagasipöörde kohas, sõitis tema sõidukist mööda sõiduauto Mercedes Benz, mis liikus Tallinna suunas ning mille järel liikus veel teine sõiduk. Hiljem selgus, et see oli sõiduauto Opel Vectra. Sõites Mercedese järel sõitis see sõiduk Mercedesele otsa. S. M oma ütlustes kinnitab, et täpselt ei näinud, kuidas see kõik juhtus. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse vanemkonstaabel lõpetas 13.12.2007.a määrusega U. Šebzuhhovi ja A. R suhtes alustatud väärteomenetluse väärteo koosseisu puudumisel (võimalik õigusvastane tegu ei ole tõendatav). Määruse põhistuse kohaselt ei ole menetluse käigus kogutud andmete alusel võimalik kindlaks teha, kumma sõidukijuhi tegevus põhjustas antud liiklusõnnetuse, kuna mõlema juhi ütlused on vastuolulised ning olemasolevad võimalused täiendavate tõendite kogumiseks on ammendunud. Eelnimetatud väärteomenetluse lõpetamise määrusele esitas U. Šebzuhhov Põhja Politseiprefektuuri prefektile kaebuse, milles palus määruse tühistada ja saata väärteoasi kohtuvälisele menetlejale menetluse jätkamiseks. Kaebuses on välja toodud, et A. R poolt koostatud liiklusõnnetuse skeemi kohaselt U. Šebzuhhov’i poolt juhitud sõiduauto MB oleks nagu sooritanud Saha Loo ristmikul tagasipööret Tallinna suunda. Nimetatu on aga ümber lükatud tunnistaja S. M ütlustega ja viimastes ei ole põhjust kahelda. U. Šebzuhhov’i ja tunnistaja S. M ütlustega on tuvastatud, et U. Šebzuhhov’i poolt juhitud sõiduauto MB sõitis Tallinna-Peterburi maanteel Tallinna suunas ja temale sõitis tagant otsa A. R poolt juhitud sõiduauto Opel. Kaebuses märgitakse, et A. R ütlused on vastuolus asja tehioludega ja tema käitumine liikluseeskirja nõuetega. Kohas, kus toimus liiklusõnnetus, ei ole võimalik sooritada vasak- või tagasipööret, sest Tallinn-Narva ja Narva-Tallinn sõidusuunad on piirdega eraldatud. Samuti jäi U. Šebzuhhovile arusaamatuks kohtuvälise menetleja soovimatus üle kuulata sõiduautos MB olnud reisijat S K. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse komissari 05.01.2008.a määrusega U. Šebzuhhov’i kaebust ei rahuldatud. Määruse kohaselt on liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtide seletused omavahel vastukäivad. Liiklusõnnetuses osalenud juhid ei ole sündmuskohal koheselt kirjutanud üles võimalike pealtnägijate andmeid. Toimunud liiklusõnnetusest ei ole sündmuskohale jäänud jälgi, mille alusel oleks võimalik tuvastada 3 sõidukite liikumisteekonda. Sündmuskohast ja sõidukitest on tehtud fotod. Liiklusõnnetuses osalenud sõidukid ei peatunud peale liiklusõnnetuse toimumist võimalikult kiiresti ning nende asukoht tehtud fotodel ei kirjelda liiklusõnnetuse järgset olukorda. Samuti oli liiklusõnnetuse sündmuskoht jäetud märgistamata. Osalised ei olnud koheselt fikseerinud tunnistajate andmeid. Kohtuvälisel menetlejal ei ole olnud võimalik leida tunnistajaid, kes annaks täiendavaid või selgitavaid ütlusi liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta. Samuti on kohtuväline menetleja kuulanud üle osalised ja üks osalistest on andnud ka täiendavaid seletusi. U. Šebzuhhovi poolt esitatud kaebuses toodud argumendid osaliste ülekuulamise kohta on oletuslikud ja põhjendamata. Antud liiklusõnnetuse osas on kohtuvälisel menetlejal võimalik süüdlast välja selgitada juhul, kui sündmuskohal säilinuksid jäljed sõidukite liikumistrajektooride kohta. Antud asjaolu kinnitaks, kumb juhtidest sooritas liiklusõnnetuse ning kummal juhil selleks eesõigus oli. Kuna osalised ei peatunud võimalikult kiiresti peale liiklusõnnetuse toimumist, ei säilitanud sõidukite asendeid ning liiklusõnnetusse puutuvaid jälgi ning võimalikke esemeid, siis puudus kohtuvälisel menetlejal võimalus kogu sündmust dokumenteerida ja tõeselt taastada. Täiendavate tõendite kogumine antud väärteoasjas on ammendunud. Seetõttu ei ole võimalik teha siduvat otsust liiklusõnnetuse põhjustanud isiku suhtes. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtide tegudes ei ole üheselt võimalik tuvastada väärteo tunnuseid (võimalik karistatav tegu ei ole tõendatud ning karistusõiguse üldpõhimõtetest lähtuvalt kuuluvad kahtlused tõlgendamisele võimaliku süüdistatava kasuks). Kaebuse esitaja seisukoht U. Šebzuhhov esitas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse komissari 05.01.2008.a määrusele kaebuse. Kaebuses toob U. Šebzuhhov välja teise sõiduauto juhi A. R ütlused, milliste kohaselt juhtis A. R sõiduautot Opel Peterburi maanteel Maardust Tallinna suunas parempoolses sõidureas kiirusega 75-80 km/h. Soovides ümber reastuda vasakusse sõiduritta vaatas ta eelnevalt tahavaatepeeglisse, taas ette vaadates märkas ta järsku ümberpöördel/tagasipöördel (vene keeles „на развороте“) seisvat sõiduautot MB. Püüdes vältida kokkupõrget keeras ta järsku rooli vasakule, kuid riivas sõiduautot MB. Seega A. R tunnistab teise auto riivamist ümberreastumise manöövri käigus. Kaebuses juhib U. Šebzuhhov jätkuvalt tähelepanu asjaolule, et A. R poolt joonistatud skeemi kohaselt U. Šebzuhhov’i poolt juhitud sõiduauto MB oleks nagu sooritanud Tallinn-Narva maanteel SahaLoo liiklussõlmes tagasipööret Tallinna suunda ja tekitanud sellega A. R’ile liiklustakistuse. Tunnistajana üle kuulatud S. M ütluste kohaselt sõites mööda Peterburi maanteed Lagedilt Pirita suunas Saha-Loo ümberpöördel tehes tagasipööret ta peatus suunaga Tallinna poole ja lasi läbi sõidueesõigust omava sõiduauto MB, mis liikus Tallinna suunas. Sõiduautole MB järgnes veel üks sõiduk, milline sõitis MB-le otsa. Tunnistaja ei andnud ütlusi, mille kohaselt sõiduauto MB oleks peatunud või asunud sooritama tagasi- või ümberpööret. Kaebuse esitaja viitab, et tema ütlused on vastavuses tunnistaja S. M ütlustega. Kohtuväline menetleja ei ole püüdnud välja selgitada vastuolu A. R poolt antud ütluste ja A. R poolt koostatud skeemi osas, samuti ei ole püüdnud kõrvaldada vastuolusid tunnistaja ja A. R ütlustes. Eriti kummastav on kaebuse esitaja hinnagul kaevatavas määruses toodud väide, et täiendavaid tunnistajaid ei olnud võimalik leida, seda eriti olukorras, kus kohtuväline menetleja ei soovinud üle kuulata sõiduautos MB olnud reisijat S. K, väites, et reisija ei ole tunnistaja. Kaebuse esitaja toob välja, et väärteoasja materjalidest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks asja menetlemisel midagi teinud peale menetlusosalistelt ja tunnistajatelt omakäeliste seletuste võtmist ja lõpetamise määruse koostamist. Kohtuväline menetleja ei ole püüdnud 4 antud seletusi täpsustada ning ei ole vähemalgi määral analüüsinud liiklusõnnetust ning juhtide käitumise vastavust LE nõuetele. U. Šebzuhhov on seisukohal, et kohtuväline menetleja on menetlenud asja äärmise pealiskaudsusega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ning kontrollinud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et U. Šebzuhhov’i poolt esitatud kaebus tuleb rahuldada. VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lg 1 järgi on tõendiks kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Lõige 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks kasutada ka lõikes 1 loetlemata tõendeid. KrMS § 61 lg 1 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Lähtudes KrMS §dest 63 lg 1 ja 61 lg 1 jääb kohtule selgusetuks, miks ei ole kohtuväline menetleja antud väärteoasja kindlakstegemiseks üle kuulanud U. Šebzuhhov’i poolt näidatud tunnistajat S K’i. Nimetatud tunnistajale on viidanud U. Šebzuhhov juba kaebuses, mille ta esitas kohtuvälise menetleja juhile, kuid 05.01.2008.a kaebuse rahuldamata jätmise määruses ei ole kohtuvälise menetleja ametnik nimetatud tunnistaja osas seisukohta võtnud. Kohtuväline menetleja on olukorras, kus isik on taotlenud täiendava tunnistaja (sõiduautos MB olnud kaasreisijat) ülekuulamist, oma määruses märkinud, et kohtuvälise menetlejal ei ole olnud võimalik leida tunnistajaid, kes annaks täiendavaid või selgitavaid ütlusi liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta. Juhul, kui kohtuväline menetleja ei pidanud vajalikuks ega põhjendatuks taotletud tunnistaja ülekuulamist, oleks pidanud vastav otsustus olema ka põhjendatud. Kohus peab siinjuures vajalikuks viidata KrMS §-le 68 lg 2, mille järgi hoiatatakse vähemalt neljateistaastast tunnistajat ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse allkiri (KarS näeb ette vastutuse valeütluste andmise eest ka väärteomenetluses). Kohus peab asjakohaseks ka kaebuses toodud väidet, et kohtuväline menetleja ei ole püüdnud sõidukite juhtide ütlustes olevaid vastuolusid kõrvaldada. Väärteoasja materjalide juures on üksnes 14.02.2007.a sõidukite juhtide antud ütlused toimunud liiklusõnnetuse kohta ning ei nähtu, mida on kohtuvälise menetleja ametnik teinud vastuolude väljaselgitamiseks ja kõrvaldamiseks. Siinjuures puudub ka kohtuvälise menetleja põhistus, miks ei ole ta arvestanud tunnistaja S. M tunnistust osas, kus ta selgesõnaliselt kinnitab U. Šebzuhhov’i väidet, et sõiduautole MB, mis liikus Talinna suunas, järgnes veel sõiduk, milline sõitis sõiduautole MB otsa. S.M kinnitab ka U.Šebzuhhov väidet, et viimane liikus Maardust Tallinna poole, seega ei saanud ta teha tagasipööret nagu seda on väitnud R.R. Kohtuvälise menetleja määrusest nähtuvalt ei õnnestunud võimalikku süüdlast tuvastada eelkõige seetõttu, et liiklusõnnetusest ei ole sündmuskohale jäänud jälgi, mille alusel oleks võimalik tuvastada sõidukite liikumisteekonda, liiklusõnnetuse sündmuskoht oli jäetud märgistamata ning mõlemad sõidukid olid väidetavast liiklusõnnetuse toimumise kohast oluliselt eemale sõitnud. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kohtuvälise menetleja jaoks õige otsuse langetamiseks on teatud menetlustoimingud ja asjaolud jäänud fikseerimata või tegema, tuleb kasutada kõik teisi tõendeid, mis aitaksid sündmust taastada ning mille alusel 5 on võimalik tuvastada süüdlane. Nii on näiteks väärteoasja materjalide juures ka fotod avariis osalenud sõidukist MB (fotodelt nähtuvad tekkinud vigastused) ning tehtud fotosid on maininud ka kohtuväline menetleja oma määruses, kuid märkimata on jäänud, mida on kohtuväline menetleja antud fotodega tõendada tahtnud või millistest asjaoludest lähtuvalt ei ole võimalik neid fotosid sündmuse taastamiseks arvesse võtta. Samas on kohtuväline menetleja määruses märkinud fotosid sõidukitest ja sündmuskohast, kuid kohtule saadetud väärteoasja materjalides selliseid fotosid ei ole (ei ole fotot avariilisest Opel Vectrast ega sõidukitest sündmuskohal). Õige on küll kohtuvälise menetleja seisukoht, et karistusõiguse üldpõhimõtetest lähtuvalt kuuluvad kahtlustused tõlgendamisele võimaliku süüdistatava kasuks, kuid kohus peab vajalikuks märkida, et nimetatu kohaldub vaid juhul, kui tekkinud kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada. Antud väärteoasja menetlemisel ei ole kohtuväline menetleja kõrvaldanud kõiki kahtlusi, mis aitaks väidetavat süüdlast tuvastada. Kohtuväline menetleja peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ning hindama tõendeid kogumis. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes VTMS §-st 79 lg 3 p 2 tühistab kohus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse komissari 05.01.2008.a määruse väärteoasjas nr 2314,07,038884 ning saadab väärteoasja menetluse jätkamiseks kohtuvälisele menetlejale. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.