1-08-557\2

1-08-557 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-557 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Kristi Rande Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid Roman Jantšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Roman Jantšuk (isikukood: 37203302213; viibib XXX Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Roman Jantšuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXX Vangla esitas 15.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Jantšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Roman Jantšuk tunnistati süüdi Harju Maakohtu 17.06.2005.a otsusega KarS § 328 lg 2 p 2 järgi ja karistati 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega. KrK § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat 2 karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati 1-aastast vangistust 12.09.2001.a Ida-Viru Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aasta 11 kuu ja 3 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud ja 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 17.06.2005.a ja lõpp on 20.05.2010.a. R. Jantšuki kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas olles õppis vangla kutsekoolis. Vangistuse jooksul on 2-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseb elama vanemate juurde , töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu R. Jantšuki vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna kinnipeetav on sooritanud raske isikuvastase kuriteo ja pannud toime kinnipidamiskohast põgenemise katse. Roman Jantšuk taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör leiab, et kinnipeetava vabastamine ei kuulu rahuldamisele, kuna kinnipeetav pani toime väga raske isikuvastase kuriteo. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vabastamine on ennatlik. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud R. Jantšuki ja prokuröri arvamuse, leiab, et R. Jantšuk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Jantšuki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on sooritanud raske isikuvastase kuriteo ja pannud toime kinnipidamiskohast põgenemise katse. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vabastamine on ennatlik. Arvestades R. Jantšuki poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik