1-07-4892\7

Kriminaalasi nr 1-07-4892 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja 4 veebruaril

1. a. Tartu kohtumaja koht Asja number 1-07-4892 Kohtukoosseis kohtunik Kaie Uusen Kohtuistungi sekretär Nataly Mark Taotluse esitaja Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitus Taotlus Erakorraline ettekanne Marko Prikko(Kukk) (isikukood: 38212302715) tingimisi ennetähtaega lõppemist vangistusest vabastamise täitmisele pööramiseks. Istungil osalenud isikud süüdimõistetu Marko Prikko(Kukk), prokurör Marge Püss kaitsja adv. Valli Murde kriminaalhooldusametnik Ester Ilves RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest § 384 lg 1, § 427, § 432 lg 3 ja KarS § 76 lg 5, kohus määras: Rahuldada Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametniku taotlus ning pöörata täitmisele Marko Prikkole(Kukk) Tartu Maakohtu 10.10.2001a otsusega kriminaalasjas nr 1-171/01 mõistetud liitkaristuse 6 (kuus) aastat ja 28 päeva vangistuse ärakandmata osa 5(viis)kuud ja 29(kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise aega hakata lugema alates tema vanglasse saabumisest. Välja mõista Marko Prikkolt(Kukk) KrMS § 180 lg 1 järgi kohtukuluna riigituludesse 330.40 krooni talle kohtus advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber
2. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtu seisukoht Tartu Maakohtu 10.10.
3. a. otsusega kriminaalasjas nr 1-171/01 tunnistati Marko Prikko(kukk) süüdi KarS § 1243 lg1,§139lg2p1,2,3 ,§140lg2p1,2,3 §141lg2p1,2,3 ja §197lg2p2-§15lg2 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks 6 (kuus) aastat ja 28päeva vangistust. Harju Maakohtu määrusega 26.04.2007 vabastati Marko Prikko(Kukk) tingimisi ennetähtaja lõppemist vangistusest katseajaga 1 aasta. 21.01.
4. a. esitas Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, milles taotles Marko Prikko(kukk) Tartu Maakohtu 10.10.
5. a. otsusega kriminaalasjas nr 1-171/01 mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist, kuna ta on rikkunud kontrollnõudeid .Harju Maakohtu 26.04.2007.a. määrusega nr 1-07-4892 kohaldati Marko Prikkole(kukk) järgmised lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; -asuda tööle kahe nädala jooksul või võtta end tööhõiveametis töötuna arvele; - võlanõude kustutamiseks hüvitada igakuiselt rahalisi nõudeid ja esitada kriminaalhooldusametnikule selle kohta tõendeid. Karistusregistri 15.01.2008.a. andmetel määrati kriminaalhooldusalusele trahv (180krooni) Alkoholiseadus §70 alusel ning trahv on tasumata. Samuti on M.Prikko eiranud kohtu poolt määratud rahalise kohustuse täitmist. Hooldusaluse töötu staatus lõppes 29.08.2007.a. kui ta asus ametlikult tööle OÜ-s x ning täitenõuete likvideerimist alustas 06.10.2007.a. Kriminaalhooldusalune sooritas makse ka novembris 2007, kuid detsembris teatas, et 30.11.2007.a. töösuhe lõpetati eelpool mainitud osaühinguga. Ametnikule teadaolevalt vabastati hooldusalune katseaja viimasel päeval, kuna Marko Prikkol oli probleeme töödistsipliini järgimisega. Kuni erakorralise ettekande koostamise ajani ei ole kriminaalhooldusalune uut töökohta leidnud ja ta ei ole ka tööturuametisse pöördunud. 07.01.2008.a. sooritas M.Prikko uue makse täitenõuete katteks, kuid mitte tema enda teenitud rahast. 2 Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik oma ettekande juurde. Marko Prikkolt(Kukk) tunnistas oma süüd . Ta ei ole tõesti täitnud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Samas esitas kohtule töölepingu tööle asumise kohta alates 31jaanuarist 2008 Prokurör toetas kriminaalhooldusametniku ettepanekut ja palus karistus täitmisele pöörata. Kaitsja vaidles vastu ,karistuse täitmisele pööramisele süüdimõistetu suhtes leides ,et tuleks siiski anda veel võimalus ,kuna pikka aega vangistuses viibinud isikul on raskusi resotsialiseerumisega mida tuleks arvestada ja mitte lähtuda ainult seadusest. Kohus asja arutanud ,kuulanud ära ennetähtaegselt vabanenu ,kriminaalhooldusametniku ,tutvunud olemasolevate tõenditega, asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus Marko Prikkolti(Kukk) suhtes karistuse täitmisele pööramiseks tuleb rahuldada. KarS § 76 lg 5 näeb ette, kui vangistusest ennetähtaega vabastatud isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Marko Prikkolt(Kukk) on rikkunud talle Harju Maakohtu määrusega 26.04.2007 määratud kohustusi. Teda on karistatud katseajal kiirmenetluse otsusega 23.09.2007 selle kohta ,et tema viibis kella 21.55 alkoholijoobes avalikus kohas. Samuti ei täitnud ta nõuetekohaselt tööleasumise ja töötuna arvele võtmise kohustust . Kohtuistungil tunnistas ta ka ise ,et on rikkunud kriminaalhooldus nõudeid alkoholi tarvitamise osas. Kohus leiab ,et Marko Prikkolt(Kukk) oma käitumisega on näidanud, et ei suutnud täita nõuetekohaselt talle pandud kontrollnõudeid ,so mitte tarvitada alkoholi katseaja jooksul , oli raskusi tööle asumise ja töölkäimise kohustuste täitmisega. Ta ei täitnud talle esitatud nõudeid töötuna arvel oleku ajal , samuti vabastati töölt katseaja lõpul töödistsipliini rikkumise tõttu. Seega on põhjendatud tema suhtes Tartu Maakohtu 10.10.
6. a. otsusega kriminaalasjas nr 1-171/01 mõistetud liitkaristuse 6 (kuus) aastat ja 28päeva vangistuse ärakandmata osa 5(viis kuud ja 29 (üheksa) päeva vangistuse täitmisele pööramine. Kohus leiab ,et kaitsja taotlus vähendada süüdimõistetult väljamõistetavat kaitsjatasu summat põhjusel ,et ta läheb vangi ja ei oma enam sissetulekut ei ole mõjuv põhjus kohtukulude vähendamiseks. Välja mõistetava kohtukulu suurus ,so 330.40kr ei ole nii suur ,et paneks teda raskesse majanduslikku olukorda. Kaie Uusen Kohtunik 3 4