lg 2 p 2 ja § 1151 lg 1 järgi.
lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest 6 aastat vabadusekaotust.
lg 3 alusel liideti Tartu Linnakohtu 12.11.1998.a kohtuotsusega mõistetud karistuse 9 aastat vabadusekaotust ärakandmata osa 6 aastat 3 kuud ja 19 päeva osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti 10 aastat vabadusekaotust. Kantud karistusest lugeda kahtlustatavana kinni peetud ajavahemik, s.o 3 ööpäeva ning loeti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 aastat 11 kuud ja 29 päeva vabadusekaotust. Tartu Ringkonnakohus 01.03.2001.a otsusega mõistis õigeks
lg 2 p 2 alusel,
lg 3 alusel liideti § 115 lg 1 alusel mõistetud karistusele 3 aastat vangistust – 12.11.1998.a Tartu Linnakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa. Lõplik karistus 8 aastat vangistust. Loeti kantuks 3 päeva vangistust. Ärakandmisele kuulub 7 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 12.12.2000.a ja lõpp on 09.12.2008.a. B. Dmitrijevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vanglas täiendanud oma kutseoskusi katlakütja, keevitaja ja tisleri erialal. Vanglas töötab alates 2001.a ning käesoleval ajal OÜ „S“. Vangistuse jooksul on 2-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel asub elama XXX ning töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu B. Dmitrijevi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetaval on ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud vaid töökoha nõue. Samas puudub tal vabanemisel sobiv elukoht, kuna 1toalist sotsiaalkorterit, kus elab kinnipeetava õde koos 3 alaealise lapsega, ei pea kriminaalhooldaja sobivaks. Boriss Dmitrijev taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3 Prokurör leiab, et vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Karistuse ärakandmata osa on alla 1 aasta. Kinnipeetav töötab vanglas. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud B. Dmitrijevi ja prokuröri arvamused, leiab, et B. Dmitrijevi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B. Dmitrijevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistuse ärakandmata osa on alla 1 aasta. Kinnipeetav töötab vanglas. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on B. Dmitrijevi karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – B. Dmitrijev on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse B. Dmitrijevit üldiselt positiivselt, teda on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud 2- korral, viimati 2006.a maikuus. Seega on B. Dmitrijev aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et B. Dmitrijevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on B. Dmitrijevil olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa B. Dmitrijevi edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata B. Dmitrijevi püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.