KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.jaanuar 2008.a Paide Kohtuasja number 4-08-15 Kohtunik Sirje Lahesoo Kohtuasja nimi Roland Undervits’ avaldus kaebetähtaja ennistamiseks Menetlusalune isik Roland Undervits, xxxxxxx xxx xxxxx Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuur Paide politseijaoskonna kaudu isikukood 38105030231, elukoht RESOLUTSIOON
- Jätta Roland Undervits’a avaldus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata
- Jätta Roland Undervits’a kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 05.12.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2510.07.006169 VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
- Tagastada kaebus koos lisadega Roland Undervits’ale. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse võib vaidlustada, esitades 10 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamise päevast Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale määruskaebuse. AVALDUSE ASJAOLUD 31.12.2007.a esitas Roland Undervits Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale avalduse kaebetähtaja ennistamiseks ning kaebuse Lääne Politseiprefektuuri 05.12.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2510,07,
- Kaebetähtaja möödalaskmist põhjendab avaldaja asjaoludega, et kuigi väärteoprotokolli kohaselt oli väärteoasja otsus politseijaoskonnas kättesaadav 10.12.2007.a, oli tema märkinud otsuse kättesaamise ajaks 20.12.2007.a. Eksimus otsuse kättesaamise ajas võis tekkida sellest, et avaldaja on tegev mitmes vallas – õpib ülikoolis, tegutseb korteriühistu juhatuse esimehena ning käib tööl, kus aasta lõpus on kohustusi rohkem. Samuti lubati Paide politseijaoskonnas, et talle helistatakse väärteo otsustamise protsessi ajal, kuid ei helistatud. Menetlusalune isik helistas Paide politseijaoskonda 21.12.2007.a ning sai teada, et politseijaoskond töötab kella 8-17-ni, kuid perioodil 2226.12.2007.a on pühade tõttu suletud. 21.12.2007 kella 17.00 ei olnud avaldajal võimalik otsusele järele minna. Otsusele läks ta järele 27.12.2007.a kella 17.00 paiku, kuid jaoskonnast öeldi, et tööpäev lõppes 30 minutit tagasi. Väärteoasjas tehtud otsuse sai ta kätte 28.12.2007.a. KOHTU SEISUKOHT
- Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seega tuleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel juhinduda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 sätestatust. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistab kohus möödalastud kaebetähtaja mõjuval põhjusel. KrMS § 172 lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidumisega ning muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - liiklusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt Riigikohtu 9.06.1998.a määrus nr 3-1-1-77-98 ja 11.12.2003.a määrus nr 3-1-1-144-03).
- Menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 10.12.2007.a. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis oma allkirjaga kinnitanud, et sai väärteoprotokolli ärakirja kätte. Seega oli menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Asjaolu, et menetlusalune isik ise märkis endale selle aja ebaõigesti, Väärteoasi nr 4-08-15 ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.
- Väärteomenetlus eeldab menetlusaluse isiku aktiivset osavõttu tema suhtes toimuvast väärteomenetlusest. See tähendab et olukorras, kus menetlusalusele isikule oli otsuse kättesaamise aeg teatavaks tehtud, lasus temal endal kohustus jälgida, et ta otsuse õigel ajal kätte saaks. Menetlusalusaluse isiku käitumine otsuse õigeaegseks kättesaamiseks peab olema seda enam aktiivne, kui ta kavatseb otsuse vaidlustada. Menetlusalune isik ei saa õigustada otsuse mitteõigeaegset kättesaamist olukorras, kus talle kätteantud väärteoprotokollis oli piisavalt informatsiooni otsuse kättesaamise aja kohta, õpingute, töö ja/või pühadest tingitud toimingutega. Nimetatud asjaolud ei ole sellised, mida menetlusalune isik ei oleks saanud mõjutada selliselt, et tal oleks olnud võimalus otsus õigeaegselt kätte saada ja kaebus tähtaegselt esitada. Selleks oleks piisanuks vaid mõne eelnimetatud toimingu/tegemise ümberplaneerimisest. Lisaks oli menetlusalusel isikul igal ajal võimalik tema valduses olevast väärteoprotokollist otsuse kättesaamise aeg täiendavalt üle vaadata, otsus õigel aja politseijaoskonnast ära tuua ning vajadusel tähtaegselt kaebus esitada. Menetlusalusel isikul ei olnud alust jääda lootma, et keegi, sealhulgas kohtuväline menetleja, talle otsuse kättesaamise aega täiendavalt meelde tuletaks. Sellist kohustust kohtuvälisel menetlejal ei ole.
- Avalduse asjaolud kinnitavad, et menetlusalune isik ise käitus väärteomenetluses passiivselt, jättes mõjuva põhjuseta minemata talle teatavaks tehtud ajal kohtuvälise menetleja juurde otsusele järele. Menetlusaluse isiku passiivsust menetluses iseloomustab ka asjaolu, et olles 21.12.2007.a saanud telefoni teel teada, et pühade tõttu ei ole politseijaoskonnast võimalik otsust kätte saada, ei läinud ta ka sel päeval otsusele järele. Objektiivseid asjaolusid, mis takistanuks tal 21.12.2007.a otsusele järeleminemist, avalduses esitatud ei ole. 4.
- VTMS § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Arvestades, et otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 10.
- 2007.a ning et seaduses osundatud kaebuse esitamise 15.päev langes 25.detsembrile, st riigipühale, oli menetlusaluse isiku puhul kaebuse esitamise tähtaja viimane päev
- detsember 2007.a. Seega, kui menetlusalune isik oleks kasvõi 21.12.2007.a kasutanud aktiivselt oma menetlusõigusi, oleks tal olnud reaalne võimalus esitada kaebus tähtaegselt. Menetlusalune isik esitas kaebuse alles 31.12.2007.a, st pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist. Põhjused, miks menetlusalune isik esitas kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist, ei ole hinnatavad mõjuvate põhjustena KrMS § 172 lg 2 mõttes. Objektiivseid takistusi, mis teinuks võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise, kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Roland Undervits’a avalduse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
- Kuna kohus jättis kaebuse esitamise tähtaja ennistamata, jätab kohus VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel Roland Undervits’a kaebuse Lääne Politseiprefektuuri 05.12.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2510.07.006169 läbi vaatamata. Kaebus koos lisadega tuleb selle esitajale tagastada. Sirje Lahesoo Kohtunik