Obsah (4)

§ 76§ 75§ 266§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja 18. veebruar 2008. a Tartu kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-08-1146 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Reban

§ 76

lg 4 alusel määrata Sergei Luptov’ile 1 aasta pikkune katseaeg, mis hakkab kulgema tema ennetähtaegsest vabastamisest. Kohustada Sergei Luptov’it katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud järgmisis kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o. x; 1

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 5 alusel määrata Sergei Luptov’ile katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
2. otsida endale ametlik töökoht hiljemalt tingimisi vabastamisest alates kahe nädala jooksul ning asuda tööle või selle võimatuse korral võtta sama tähtaja jooksul end arvele töötuna Tartumaa Tööturuametis;
3. mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata;
4. osalema kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavates sotsiaalprogrammides. Määrus Sergei Luptov’i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu Tartu maakonna kriminaalhooldusosakonnale. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 24.10.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-9114 tunnistati S. Lupov süüdi karistusseadustiku (edaspidi

) § 121 järgi ja mõisteti temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. S. Luptov tunnistati süüdi

§ 266

lg 2 p 2 järgi ja mõisteti temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

64 lg 1 alusel mõisteti S. Luptov’le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. Sergei Luptov’i karistuse kandmise algusaeg algas tema kahtlustatavana kinnipidamise ajast 2. aprillist 2006.a. ja lõppeb 01.04. 2008. a.

§ 76

lg 1 p 2 alusel oli kinnipeetav 1/2, kuid mitte vähem kui kuus kuud karistusajast ära kandnud 02.04.

1. a. S. Luptov on esitanud avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne karistuse tähtaja saabumist. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud S. Luptov’i iseloomustusest ilmneb, et kinnipeetaval senise vangistuse ajal teiste kinnipeetavatega ei ole esinenud probleeme. Kuid antud iseloomustusest nähtub, et administratsiooniga on mitmel korral probleeme tekkinud. Suhtlemisel vanglaametnikega ei ole kinnipeetav olnud viisakas. Vabanedes on S. Luptov’l olemas kindel elukoht aadressil x. S. Luptov ei ole teinud edasisi õppimisplaane, sest kuna tal tekkisid õpiraskused põhikoolis, siis alates sellest ajast on S. Luptov otsustanud töölemineku kasuks. S. Luptov’i sõnul on ta töötanud enamasti juhutöödel. Kuid S. Luptov on töötanud kalurina ja lühikest aega ehitusel müüriladujana. Vabanedes soovib leida tööd ehitusel. Enne vaihistamist õppis S. Luptov autojuhi kursustel, kuid õpingud jäid pooleli seoses vahistamisega. Vabanedes soovib sooritada sõidueksami. 2 Kriminaalhooldaja ettekandest selgub, et Sergei Luptov on teist korda abielus. Esimesest abielust on kaks last, kelle kasvatusest kinnipeetava S. Luptov sõnade kohaselt ka osa võtab, kuid S. Luptov’i ema väitel ei lase endine abikaasa J. M. lastega suhelda. Oma praeguse abikaasaga N. V. ei ole S. Luptov vangistuse aja suhelnud. Kuid ei ole andmeid, et nad oleksid ametlikult lahutatud. Vangistuse ajal on säilinud kontakt ema R. T-ga. Vangistuse ajal suhtleb ema S. Luptov’ga telefoni ja kirja teel ning külastab S. Luptov’t vanglas. Ema R. T. on toetanud Sergei Luptov’i vangistuses olles rahaliselt ja pakisaadetistega. S. Luptov’i vanemad on invdaliidsuspensionärid. Õde T. K. suhtleb S. Luptov’ga telefoni vahendusel. Ema on lubanud võtta kinnipeetav enda juurde elama. S. Luptov on lõpetanud 7 klassi Kolkja Põhikoolis. Õpiraskuste tõttu jättis Sergei Luptov õpingud koolis pooleli ning asus tööle kalurina. S. Luptov’i käitumine vangistuse jooksul viitab kohatisele argessiivsele käitumisstiilile ning kalduvusele kaotada enesekontrolli emotsionaalselt pingelises situatsioonis. Kinnipeetaval on tihedad ja toetavad suhted lähedastega, kes on nõus teda vabanemise korral esialgselt materiaalselt toetama. Kinnipeetava S. Luptov väidab, et soovib edaspidi õiguskuulekalt elada. Kuna S. Luptov vabanes tähtajaliselt
2. aprillil 2008.a, siis peab kriminaalhooldusametnik võttes eeltoodud arvesse otstarbekaks kinnipeetava ennetähtaegselt vabastamist järelevälve alla. Sergei Luptov’l on rahalisi kohustusi täita kogusummas 15 891 krooni. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku uue kuriteo ärahoidmiseks määrata S. Luptov’le lisatingimusteks mitte tarvitada katseajal alkoholi, võtta ennast tööturuametise arvele või asuda tööle, hüvitada rahalisi nõudeid ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhoolduametniku eelneva loa saamiseta. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu S.Luptov seletas kohtus, et ta on oma varasemast käitumisest teinud olulised järeldused ja soovib asuda vabaduses elama õiguskuulekat elu Prokuröri avaldas, et ta nõustub S.Luptov’i ennetähtaegse vabanemisega, sest peab vajalikuks tema määramist 1 aastaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuniku seisukoht S. Luptov mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuritegude toimepanemises.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on S. Luptov temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas

§ 76

lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S. Luptov’i on varem karistatud kriminaalkorras kolmel korral. Reaalset vanglakaristust kannab teist korda. S. Luptov’i vangistus on möödunud üldiselt rahuldavalt - teiste kinnipeetavatega ei ole konflikte tekkinud. Kuid administratsiooniga on mõningaid probleeme esinenud. Arvestada tuleb sellega, et kinnipeetav omab ühte kehtivat distsipliinkaristus vanglaametniku suhtes ebaviisaka käitumise eest. S. Luptov’i enda sõnul saab ta aru vajadusest muutuda ning samuti 3 soovib vabaduses edaspidi seaduskuulekalt toime tulla ning vajadusel on nõus osalema ka sotsiaalprogrammides. Vabanedes asub S. Luptov elama oma vanemate juurde, kellega on säilinud heal tasemel suhted ning kes on valmis poega toetama ka materiaalselt. Kuigi S. Luptov’l ei ole vabanedes töökoht garanteeritud, sellest hoolimata on ta üsnagi kindel, et leiab ehitusalal tööd, sest vabaduses olles S. Luptov töötas oma õe T. K. abikaasa ettevõttes OÜ VatKrug kalurina ja üüriladujana. Seega saab öelda, et Luptov’l on olemas eelnevad töökogemused. Seega võib eeldada, et Sergei Luptov’l on olemas stabiilse töötamise kogemus. Tal on lõpetatud 7 klassi haridust. Enne vangistust õppis S. Luptov autojuhi kursustel, kuid õpingud jäid vahistamise tõttu pooleli. Tulenevalt sellest on kinnipeetav vabaduses jätkata õpinguid ja sooritada vastavad vajalikud eksamid. Kohus leiab, et S. Luptov’l on võimalik leida töökoht mõistliku aja jooksul pärast vabanemist. Pere on lubanud Sergei Luptov’t igati materiaalselt toetada. Seega on olemas eeldused Sergei Luptov’i resotsialiseerumiseks. Kohus leiab, et S. Luptov tuleb tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Süüdimõistetu senine elukäik, iseloomuomadused ning eelnev käitumine viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada tugevale kontrollile, kuid samas tuleb talle pakkuda ka sotsiaalset kohanemist soodustavat abi ning toetust. Sellist tugevat kontrolli võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile ning katseajal teostatav kriminaalhooldus. S. Luptov’i ärakandmata karistuse osa on lühem kui 1 aasta. Seega vastavalt

§-le 76 lg 4 tuleb S. Luptov’i katseaja pikkuseks määrata 1(üks) aasta. Katseaega tuleb

§ 78lg 2 järgi arvestada määruse jõustumisest.

Katseajal allutatakse S.Luptov

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Silmas pidades, et S. Luptov’i sooritatud kuritegude iseloomu ja käitumist vangistuse jooksul viitab agressiivsele käitumisstiilile ja kalduvusele kaotada enesekontroll emotsionaalselt pingelises situatsioonis ning omab ebaadekvaatselt kõrget enesehinnangut, mis toob kaasa ägestumise ja allumatuse ametnikele, tuleks talle lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks

§ 76

lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eemärgil tuleb talle panna

§ 75

lg 2 p-s 7 ja p-s 8 sätestatud kohustus mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega ilma eelneva kriminaalhooldaja loata ning osalema sotsiaalprogrammis. S. Luptov’i paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada otsima endale töökoht 2 nädala jooksul vabanemisest arvates. Rutt Teeveer Kohtunik 4