4-07-6234\1

Väärteoasi nr.4-07-6234 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 23.01.2008.a. Harju Maakohtu kohtunik JULIA VERNIKOVA, vaadanud kirjalikus menetluses läbi Cert Püvi, isikukood 38909050343, elukoht XXX, kaebuse Põhja PP Ida-Harju politseiosakonna Rae konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Sepa 15.10.2007.a. otsusele väärteoasjas nr.2376,07,007879, tuvastas: Nimetatud otsusega karistati Cert Püvi’d KarS § 276 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, summas 9000 krooni selle eest, et tema 16.09.2007.a. kell 20.55 eiras politseivormis abipolitseiniku poolt antud seaduslikku korraldust esitada õigusrikkumise kahtluse puhul mootorsõiduki ja enda isikut tõendavat dokumenti ning kell 22.05 eiras politseiametniku seaduslikku korraldust õigusrikkumise fikseerimiseks istuda politseisõidukisse. Cert Püvi esitas kohtule kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist, põhjendades sellega, et väärteo toimepanek on tõendamata, tema suhtes alustati kriminaalmenetlust KarS § 275 tunnustel samade asjaolude põhjal, millega on rikutud KarS § 2 lg.3 sätestatud põhimõte, puudub teo subjektiivne külg, samuti viidatakse väärteomenetluse normide rikkumisele – politseiametnik Anu Metsaorg, kellega menetlusalusel isikul tekkis konflikt, kuulas ise üle tunnistajaid ja koostas ülekuulamise protokolle, menetlusalusele isikule ei tutvustatud nõuetekohaselt tema õigusi ja kohustusi. Menetlusalune isik nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et Cert Püvi suhtes on tehtud seaduslik ja põhjendatud otsus, tema käitumises esinevad KarS § 276 tunnused ja määratud karistus on proportsioonis süüteo raskusega. Samuti nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Uurinud esitatud materjale, kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele ja väärteomenetlus Cert Püvi suhtes lõpetamisele VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega. Väärteomenetluse seadustiku §-st 2 tulenevalt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Sama põhimõtet kordab VTMS § 31 lg.1 ka tõendamise ja tõendite kogumise osas. KRMS § 62 ja § 63 lg.1 kohaselt on tõendamiseseme asjaolu esinemise või selle puudumise tõendamine võimalik ka tunnistaja, s.o. tõendamiseseme asjaolusid teada võiva isiku ütlustega. Samas sätestab KRMS § 66 lg.2, et kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud oma lahendites (3-1-1-29-05, 3-1-1-69-05, 3-1-1-43-05), et sellises olukorras on tegemist põhimõttega, mille kohaselt kriminaal- ja väärteomenetluse käigus menetleja sattumisel tunnistaja rolli tuleb menetlejarollist loobuda ning see on seotud kohtuvälise menetleja kohustusega koguda tõendeid. Esitatud materjalides olevatest tunnistajate ülekuulamise protokollidest nähtub, et 16.09.2007.a. kell 22.15 kuulas Ida-Harju politseiosakonna juhtivkonstaabel Jaanus Sepp konstaabli Anu Metsaoru üle tunnistajana ning Anu Metsaorg on andnud ütlusi selle kohta, et Cert Püvi juhtis sõiduautot, ei peatunud peatusmärguannetele ning sõitis abipolitseiniku Toomas Münteri eest ära ja sõitis Hariduse tänavale, kus ta kinni peeti. Anu Metsaorg andis Cert Püvile korralduse istuda politseiautosse, mida ta ei täitnud, irvitas, hakkas eemale jooksma, korduvale korraldusele istuda politseiautosse vastuseks lõi Cert Püvi teda rusikatega vastu kätt. Tunnistajate TEM ja EP ülekuulamise protokollidest aga nähtub, et neid kuulas üle samal kuupäeval vastavalt kell 22.50 ja 22.55 konstaabel Anu Metsaorg, kes ise samas väärteoasjas veerand tundi tagasi andis ütlusi tunnistajana. Kohus leiab, et väärteomenetluse normide olulise rikkumise tõttu tuleb tunnistajate T –E M ja EP ütlusi tunnistada lubamatuks tõendiks. Seega tõendite kogumisel on kohtuväline menetleja teadlikult rikkunud väärteomenetluse norme, mis toob kaasa tõendite kasutamise keelu. Kohus leiab, et samuti on see kaasa toonud ebaseadusliku otsuse tegemise, kuna kohtuvälise menetleja tuginemine lubamatutele tõenditele on vastuolus menetluse aususe printsiibiga ning menetlusaluse isiku põhjendatud lootusega riigiametnike õiguspärase käitumisele. Kuivõrd teisi tõendeid Cert Püvi poolt abipolitseiniku poolt antud korralduse - esitada mootorsõiduki ja enda isikuttõendava dokumendi - eiramise kohta kogutud ei ole, tuleb selles osas kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja lõpetada väärteomenetlus teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Samuti on vastavalt väärteomenetluse otsusele Cert Püvile süüks arvatud politseiametniku seadusliku korralduse – õigusrikkumise fikseerimiseks istuda politseisõidukisse – eiramine. Selle kohta on tunnistajana ütlusi andnud Ida-Harju politseiosakonna konstaabel Anu Metsaorg. Tema ütlustest nähtub, et ta andis korralduse Cert Püvile istuda politseisõidukisse, mille peale viimane koos kambaga irvitas ning hakkas eemale jooksma, seejärel võttis kostaabel Cert Püvil varrukast kinni ja andis uuesti korralduse istuda autosse, selle peale Cert Püvi lõi rusikatega Anu Metsaorule vastu kätt, mille käigus konstaabli küüs sattus Cert Püvi kaelale ja natuke kriipis kaela, selle peale hakkas Cert Püvi karjuma, sõimama politseid ja ähvardama avaldusega pöördumisega, et politsei peksab teda. Väärteomenetluse otsuses kirjeldatud asjaolude pinnalt alustati Cert Püvi suhtes kriminaalmenetlust KarS § 275 , § 274 lg.1 tunnustel, mille raames on Anu Metsaorg andnud samasisulisi ütlusi kannatanuna. Anu Metsaoru nii kriminaalmenetluse, kui ka väärteomenetluse raames antud ütlustest järeldub, et politseiniku korralduse eiramine, solvamine ja tema suhtes vägivalla kasutamine on omavahel lahutamatult seotud nii ajaliselt, kui ka kulgemiselt ja politseiniku korralduse eiramine seisneski politseiniku suhtes vägivalla kasutamises ehk teisisõnu Cert Püvi poolt politseiniku suhtes vägivalla kasutamist tuleb käsitleda antud juhul väärteo - politseiniku korralduse eiramise – toimepanemise viisina. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et Cert Püvi tegevuses kell 22.05 politseiametniku seadusliku korralduse eiramise osas istuda politseisõidukisse õigusrikkumise fikseerimiseks esinevad kuriteo tunnused, mille kohta Cert Püvi suhtes menetletakse kriminaalasja. KarS § 3 lg.5 sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Vastavalt VTMS § 29 lg.1 p.4 väärteomenetlust välistavaks asjaoluks on olukord, kui tuvastatakse, et tegu vastab kuriteo tunnustele, sel juhul tuleb väärteomenetlus lõpetada ja alustada kriminaalmenetlust, mis on juba alustatud. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 120, § 132 p 3, kohus Otsustas: Cert Püvi kaebus rahuldada, tühistada Põhja PP Ida-Harju politseiosakonna Rae konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Sepa 15.10.2007.a. otsus väärteoasjas nr.2376,07,007879 ja lõpetada väärteomenetlus Cert Püvi suhtes VTMS § 29 lg.1 p.1, 5 alusel. Kohtuotsuse peale võivad edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. KOHTUNIK