Väärteoasi nr.4-07-3327 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 19.10.2007.a. Harju Maakohtu kohtunik Merike Allikmäe sekretär Ave Mõistlik, tõlk Imbi Kangur Popova kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna esindaja Jaak Paju kohtuvälise menetleja tunnistus nr 1156 kaebuse esitaja Andrei Jepihhin ja tema esindaja Andrei Arjupin osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil 16.10.2007.a Ees – ja perekonnanimi: Andrei Jepihhin Isikukood: 37508030234 Haridus: kõrgem Emakeel: vene keel Kodakondsus: EV kodanik Elukoht: XXX Töökoht: OÜ F kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane poolt 22.06.2007.a.väärteoasjas nr 2314,07,015652 tehtud otsuse peale selle tühistamise nõudes. Vaidlustatud otsusega määrati kaebuse esitajale LS § 74´22 lg 2 alusel rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 1500,- krooni. Materjalide kohaselt 28.05.2007.a. koostati väärteoprotokoll nr. AB 898490, mille kohaselt Andrei Jepihhin 28.05.2007.a kell 21.07 ajal Harju maakonnas Paldiski mnt 621v Vabaõhumuuseumi teel juhtis mootorsõidukit XXX reg nr XXX kiirusega 74+/-3 km/h, mis ületas lubatud sõidukiiruse 21 km/h. Kiirus mõõdetud töökorras ja taadeldud laser tüüpi seadmega UL nr 003917, taatlustunnistus 0TTRSS-07/
- Mõõtmistingimused olid head, segavad tegurid puudusid. Kiirus mõõdeti paigal seistes, menetlusaluse isiku juhitud sõiduk lähenes I sõidurajal, kiiruse ületamine on fikseeritud 93 m kauguselt. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane 22.06.2007.a.. otsusega väärteoasjas nr. 2314,07,015652 karistati Andrei Jepihhinit LS § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o. 1500 krooni. Andrei Jepihhin ja tema esindaja jäid kohtuistungil kaebus juurde ning palus otsus tühistada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt väärteoasjas ei ole Andrei Jepihhin kiirust ületanud, kuna ei ole tõendatud, et mõõdeti tema auto kiirust. Ei ole fikseeritud, et kiiruse ületamist on toime pandud just auto reg nr 500 MDL. Kuna politseiametnik ei näidanud menetlusalusele isikule mõõteseadme näitu, kus see oleks fikseeritud, ei ole teada, kas kiirust üldse mõõdeti. Andrei Jepihhin selgitas, et ta sõitis mööda Paldiski maanteed lubatud kiirusega reas teiste autodega. Üks autodest sõitis nähtavalt suurema kiirusega kui tema. Politsei peatas Andrei Jepihhinit, kuna ta arvab seetõttu, et ta sõitis lähemas reas. Vaidleb vastu otsusele, sest tema sõitis lubatud kiirusega. 1500 krooni määratud trahv ei ole suur summa, kuid põhimõtteliselt ei ole ta sellega nõus, et just tema rikkus eeskirju.
- aastast on tal load, sõidab iga päev ning 2 peab end kogenud juhiks. Ta sõitis meremeestehaigla suunas. Ta ei saa hinnata seda momenti, mil oli radar tema peale suunatud. Inimesena saab ta aru, mida tähendab 100 meetrit. Ta oskab 100 meetrit hinnata, kuna tegeles spordi ja jooksmisega. Kui see näitas kõrvalauto peale, võis ka 100 meetrit vahet olla. Ta ei näinud momenti, et tema peale oleks olnud suunatud kiir. Võib-olla jälgis ta sel hetkel kiirust. Ta ei välista, et mõõdeti teise auto kiirust. Arvab, et sõitis umbes 50 km/h. +/- 1-2 km. Ta oleks kindlasti märganud, kui kiirus näitab 70 km/h. Kohtuväline menetleja Jaak Paju leidis, et mõistetud karistus muutmisele ei kuulu. Ta seletas, et 28.05.2007.a. mõõdeti kiirust Padiski mnt-l. Selle konkreetse mõõteseadmega ei ole võimalik, et teist autot mõõdeti. Kiirus mõõdetakse, lukustatakse ja peatatakse see auto, mille kiirust mõõdeti. Mõõtja näeb ainult ühte tulemust. Võimalus, et täpike hüppas teisele autole, on välistatud. Inimlik eksitus on välistatud, sest tegemist oli kogenud politseiametnikuga. On märgitud, mis autot mõõdeti, mis lugemi andis kiirusemõõtmise seade. Politseil ei ole kohustust kasutada seadmeid, milles on auto number ja pilt. Politseil on kohustus tutvustada inimesele rikkumist. Otsuse koostamisel on kasutatud kiirusemõõtmisseadme protokolli ja menetlusaluse isiku ütlusi. Rikkumine on tõendatud. Kohtuvälise menetleja ametnik palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. Kohus, arvestades õiguserikkumise asjaolusid ja hinnates tõendeid leiab, et nõue ei ole põhjendatud ning kaebus rahuldamisele ei kuulu. Väärtegude menetlemise kord sätestatakse Väärteomenetluse seadustikus ja Kriminaalmenetluse koodeksis (VTMS §-d 1 ja 2). Riigikohus on asunud seisukohale, et ehkki need seadused ei sätesta sõnaselgelt politseiametniku kohustust tutvustada kiirust ületanud juhile mõõteseadme näitu, tuleneb selline kohustus juhtudel, kui sõiduki juht vaidlustab mõõtmistulemuse õigsust, süüdistusmenetluse avalikkuse põhimõttest. Mõõteseadme tulemuse tutvustamine tuleb kanda väärteoprotokolli. Juhul aga, kui mõõtmist teostavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, on hädavajalik fikseerida mõõtmistulemused mõõteriista kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis peab vastama VTMS §-s 49 sätestatud nõuetele ja milles muude asjaolude kõrval on vajalik näidata andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Protokolli osas tuleb täita VTMS § 19 lg 1 p 6 nõudeid (riigikohtu
- oktoober 2003.a. otsus nr 3-1-1-105-03). 28.05.2007.a. liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll A.Jepihhin suhtes kajastab kõiki nimetatud andmeid, sisaldab samuti sõiduki registreerimisnumbrit, kiiruse mõõtmise aega, kohta ja seadme näitu ning mis vastavalt KrMS § 63 lg-le 1 on väärteoasjas tõendiks, ning sellega on 28.05.2007.a menetlusalust isikut tutvustatud. Kohtul puudub põhjus kahelda protokollid toodud asjaoludel. Kohtul puuduvad materjalid selle kohta, et ametnikel oleks mistahes põhjus karistada kaebuse esitajat teos, mida ta toime ei ole pannud. Samas on varem korduvalt liiklusväärtegusid toime pannud A.Jepihhinile valitud põhikaristuseks mitte raskem karistusliik - arest, vaid taas rahatrahv ja seda keskmises karistusmäära. Samuti ei kohaldatud talle lisakaristust. Menetlusalusel isikul on võimalus lükata ümber väide, et teo toimepanija on tema, näidates, et ta ei viibinud sündmuskohal (esitades alibi). Käesoleval juhul ei ole olnud erimeelsusi selle suhtes, millist konkreetset sündmust väärteoprotokollis silmas peetakse - just nimelt kõnealuse sündmuse aset leidmist on väärteoprotokollis oma allkirjaga kinnitanud ka A.Jepihhin ise. Samas ta kinnitas, et tema sõitis 50 km/h, talle näidati, et 74km/h, mis ei ole tema kiirus. Materjalidest ei nähtu, et oleks vaidlus selles, et politseiametnikud
- a peatasid A.Jepihhini juhitud auto mingil muul põhjendusel. Ta peeti kinni põhjendusel, et ta ületas lubatud sõidukiirust. Nimetatud ajal ja kohas kinnipidamist ei ole menetlusalune isik kunagi eitanud. Vastupidi, menetlusaluse isiku järgmine argument ongi olnud see, et tema juhitud auto kiirust ei ületanud, antud juhul on mõõdetud mistahes muud sõidukit. Kohtu arvates nimetatud väide ei anna A.Jepihhinile alibit, et politseinik 93 m kauguselt eksis sõidukiga, kuna kohtu arvates on nimetatud vahemaa kauguselt paigal seistes võimalik sõidukit ka visuaalselt jälgida. Oma süü mittetunnistamine on kohtu arvates tingitud soovist vabaneda vastutusest ning ei mõjuta otsuse 3 õigsust. Kõnealuses otsuses on kohtu arvates piisava põhjalikkusega analüüsitud kõiki A.Jepihhini kinnipidamise ja tema sõiduki kiiruse mõõtmisega seonduvaid tõendeid, sealhulgas ka tema enda ütlusi. Asjas ei ole olnud vaidlust selle üle, et kasutatav seade oleks olnud taatlemata. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
- aprilli
- a määrusele nr 112 peab liiklusjärelevalveks kasutatavate kiirusmõõturite täpsusklass kiiruste kuni 100 km/h (k.a) puhul olema +3 km/h, mida kiirusemõõtmisel on arvestatud Karistus peab olema kooskõlas rikkumisega ja ka isikuga. Liiklusseadus § 74 22 lg 3 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Sama seaduse lg 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Kohus, arvestades õigusrikkumise asjaolusid ja hinnates tõendeid leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Väärteo toimepanek on tõendatud. Väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud säärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine, lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus väärteo kvalifikatsiooni osas on seaduslik ja põhjendatud, ta on karistuse mõistmisel järginud seadust. Väärteo toimepanemine A.Jepihhini poolt on tõendatud väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega. Menetlusalusele isikule on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, mille kohta A.Jepihhin on andnud allkirja. Arvestades õigusrikkumise asjaolusid, ei pea kohus põhjendatuks karistuse, rahatrahv 1500,krooni tühistamist. Karistus on määratud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse määramisel on arvestatud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt A.Jepihhinit on korduvalt karistatud väärteokorras liiklusnõuete rikkumise eest, trahvid on tasutud. A.Jepihhinile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab teo raskusele. Menetlusalusele isikule lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ei ole määratud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 47, LS § 7422, VTMS § 132 p 1, § 133, § 134 lg 3, § 135 kohus o t s u s t a s: Andrei Jepihhin, ik 37508030234, kaebust Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane poolt 22.06.2007.a.väärteoasjas nr 2314,07,015652 tehtud otsuse peale selle tühistamise nõudes, mitte rahuldada. Vaidlustatud otsusega määrati kaebuse esitajale LS § 74´22 lg 2 alusel rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 1500,- krooni. Määratud rahatrahv tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri a/a-le nr XXXXXXXXX Eesti Ühispangas (kood 401). Viitenumber nr XXXXXXXXXXXXX. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest linnakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Tervikuna on otsus kättesaadav 19.11.2007.a. Kohtunik Merike Allikmäe